Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-10-52223

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

15. november 2010. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU hagi OÜ General Equity CIS vastu võla 22037,50 krooni ja viivise 3959,80 krooni nõudes Hageja: aktsiaselts JÕGEVA ELAMU (registrikood 10254782; asukoht Betti Alveri 2A, Jõgeva 48305; e-post: [email protected]); esindaja: jurist Merike Valgmäe; Kostja: OÜ General Equity CIS (registrikood 11018256; asukoht Kentmanni 22-18, Tallinn 10116)

Menetlusosalised ja nende esindajad

2-10-52223

RESOLUTSIOON

Võtta vastu aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU loobumine hagist OÜ General Equity CIS vastu võla 22037,50 krooni ja viivise 3959,80 krooni nõudes ning lõpetada asja menetlus. Menetluskulude jaotus

Asjaolud ja menetlused käik Aktsiaselts JÕGEVA ELAMU esitas 22.10.2010.a kohtule hagiavalduse OÜ General Equity CIS vastu hooldus- ja muude teenuste eest võlgnevuse 22 037,50 krooni ja selle tasumisega viivitamise eest viivise 3959,80 krooni nõudes. Kohus võttis hagi 26.10.2010.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 02.11.2010. a esitas hageja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja teatel tasus kostja 01.11.2010. a kogu võlgnevuse summas 22 037,50 krooni, viivise summas 3959,80 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõivu katteks 3000 krooni. Seetõttu loobub hageja oma nõudest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi: näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus nõudest seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Hageja on teatanud, et kostja on hüvitanud temale poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Muude menetluskulude hüvitamist hageja kostjalt ei taotle. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles tema poolt nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 20.10.2010.a riigilõivu 6000 krooni (Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699). lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega, kuna hageja loobus hagist, tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 3000 krooni hagejale tagastada.