Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
12. november 2010.a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-40264
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik Avaldaja-võlgnik OÜ Suur Pühvel, registrikood 10373819, registreeritud asuk. Lao 9, Pärnu linn, postiaadress Oja 130-12, Pärnu linn, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Janek Tüvi ja Meelis Tambur Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja OÜ Suur Pühvel, registrikood 10373819, registreeritud asuk. Lao 9, Pärnu linn, postiaadress Oja 130-12, Pärnu linn, pankrot.
Võlgniku OÜ Suur Pühvel pankrotiavaldus
Määrata OÜ Suur Pühvel pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre, Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, asuk. Juhkentali 8, Tallinn, vandeadvokaadi tunnistus nr 261, välja antud 12.05.2006.a. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 9. detsembriks 2010.a kell 14.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, I korruse saalis nr 1. Kohustada OÜ Suur Pühvel juhatuse liikmeid Janek Tüvi (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Meelis Tambur’it (isikukood xxxxxxxxxxx) ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus nende suhtes kohaldada sundtoomist. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste osas teeb kohus eraldi määruse. Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Tsiviilasi nr 2-10-40264 Sisulised asjaolud Võlgnik OÜ Suur Pühvel esitas kohtule 19.08.2010.a võlgniku pankrotiavalduse (puudused kõrvaldatud 21.09.2010), milles palus määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning lõpetada menetlus raugemise tõttu. Kohtu 04.10.2010.a määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ning nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt tegeles ettevõte klaastoodete tootmise ja paigaldamisega. 2005-2006.aastail investeeriti uutesse klassiseadmetesse üle miljoni krooni, mida finantseeriti pangalaenuga. 2007.aastal oli ettevõtte käive 5 miljonit krooni. Paraku vähenes 2008.a teisest poolest käive seoses majanduslangusega, tekkisid raskused pangale (SEB Pank) laenumaksete tasumisega, tekkisid maksuvõlad. Maksu- ja Tolliamet ei nõustunud maksete ajatamisega, arestis kontod ning kui 2009.aastal selgus, et kaks ettevõtte töötajat kasutasid konkureeriva firma tarbeks ära võlgniku transporti, tööriistu ja –aega, tekkis 2009.a lõpuks maksejõuetus, mis peatas ettevõtte tegevuse. Kõik võlgniku kontod ja varad on kohtutäituri poolt arestitud, ruumide rendileping on tühistatud ning alates 01.12.2009.a puuduvad töölised. Ettevõttel on varadena ca 100 000 krooni ulatuses nõudeid ning erinevaid klaastoodete valmistamisega seotud seadmeid ja materjalivarusid ca 250 000 krooni väärtuses, võlgu tellijaile on üle 400 000 krooni, millele lisanduvad maksuvõlad ja võlg pangale kokku ligemale 1,3 miljoni krooni väärtuses. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja selgitas, et osaühingu makseraskused algasid 2008.aastal seoses ehitusbuumi lõppemisega, kuivõrd ettevõtte tegevus sõltus peamiselt ehitusalastest tellimustest. Võlgniku kasutuses oli mitu sõidukit, mis on kõik liisingufirmale tagastatud ning nende müügi järel üles jäänud võlgnevus (mis on ilmnenud ajutise pankrotihalduri aruandest) on võlgnikule üllatav. Võlgnik tunnistas, et kuigi 2009.a 1. detsembril sisuline tegevus lõppes ja lõpetati rendileping, jäi siiski lootus tegevust muus kohas jätkata, sest seadmed olid alles. Seetõttu ei soovitud ise pankrotiavaldust esitada, pealegi oli pangavõla osas juhatuse liikmete isiklikud käendused. Võlgnik ei osanud anda selget vastust küsimusele, kus on bilansi järgi kontodel ja kassas olema pidanud summad (30.06.2010.a seisuga 946 991 krooni), kinnitades, et need summad olid arvestuslikud ja selliseid summasid ei ole võlgnikul kunagi olnudki. Tänaseks on ilmne, et ettevõtte tegevust jätkata ei saa ning tuleb välja kuulutada pankrot. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruande ja selle uue redaktsiooni (enne kohtuistungit ilmnes, et võlgnikul on pangakontod Nordea Pangas, mis tingis aruande osalise muutmise) kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutise iseloomuga. Aruande majandusliku analüüsi osa valemid kinnitavad, et majanduslik olukord on mitterahuldav, kusjuures halduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud detsembris 2009.a ning juhatuse liikmed on pankrotiavalduse esitamata jätmisega tõenäoliselt toime pannud karistusseadustiku §-s 3851 sätestatud teo. Võlgnikul on käibevara pangakontode olevate summade, nõuete ja varude osas 83 400 krooni väärtuses, tema seadmed põhivarana on hinnangulise väärtusega (spetsiifilised asjad, saab müüa tervikvarana, mida on senini ebaõnnestunult teinud kohtutäitur) 150 000 krooni, lisaks on võlgnikul 1993.aasta sõiduk, mille väärtus on mõeldav vaid vanarauana 2000 krooni. Kohustusi hankijate ees on üle 400 000 krooni, samas suurusjärgus on ka maksuvõlg. Lisades siia kohustused AS SEB Pank ees ning liisinguvõlad Sampo Pangale, on haldurile teadaolevalt võlgniku rahaliste kohustuste maht 2 142 910 krooni. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud majanduslangusest, mis on hinnatav pankrotiseaduse § 22 lg 5 kohase muu asjaoluna. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi haldur ei ole tuvastanud.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-10-40264 Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud juhul ei näe kohus alust äsjanimetatud seaduse eelduses kahelda, võlgniku vara jääb kohustustele alla vähemalt üheksakordselt ja reaalset majandustegevust ei toimu juba ligemale aasta. Pankrotisituatsiooni põhjuseks on olnud ilmselt ehitusturu kokkukukkumine, mis oluliselt mõjutas võlgniku tegevuse spetsiifikast lähtudes tema käivet ja majandustegevust. Sisuliselt on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kindlasti vajab pankrotimenetluses põhjalikumat analüüsi võlgniku raamatupidamine, kuivõrd leida tuleb seletus nii kohtule kui haldurile esitatud bilansile, kus raha ja pangakontodena on kajastatud üle 900 000 krooni, kuid tegelikkuses kassas (mille olemasolu võlgnik kohtuistungil kinnitas) raha ei ole ja kontodel on ca 35 000 krooni. Tõenäoline on ka võlgniku juhatuse liikmete vastutusele võtmine KarS § 3851 sätete alusel, mis käsitleb pankrotiavalduse esitamise kohustuse (tuleneb äriseadustiku § 180 lg 51) täitmata jätmist. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ Suur Pühvel pankrot välja kuulutada. Tulenevalt PankrS § 86 lg 1 ja bilansi ning kassas ja kontodel olemasolevate vahendite suurest erinevusest kohustab kohus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andma võlgniku vannet juhatuse liikmeid Janek Tüvi ja Meelis Tamburit. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Terje Eipre, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Pankrotimenetluse kulude osas teeb kohus eraldi määruse.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.