Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-03-531 milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on korteriühistu Rahu 6 hagi N S ja O W vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja nõude aluseks on korteri hooldus- ja halduskulude võlgnevus 63 346,63 krooni ja viivis 46 987,71 krooni korteri asukohaga XXX Narva omanike vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Viru Maakohtu 26. oktoobri 2010 kohtuistungile (eelistung) kostjad ei ilmunud, kohtukutsed on kostjatele kätte toimetatud, kostjad ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Hageja taotles eelistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. /---/. Lähtuvalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

2(4)

2-03-531 TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 65; § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku 110 334,34 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 25. septembril 2003. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kohtukulud. Hageja esitas kohtukulude nimekirja, milles palub välja mõista kohtukulud – riigilõiv kokku 6511 krooni, kantseleikulud kokku 1708,10 krooni, postikulud 72,15 krooni, õigusabikulud 11 350 krooni ja tõlkimise kulud 1121,20 krooni; kokku kohtukulud 20 762,45 krooni. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS 46 p 1 ja p 2 kohaselt, kohtukulud on: riigilõiv; asja läbivaatamiskulud. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 52 p-d 1-7 kohaselt, asja läbivaatamiskulud on: eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; õigusabikulud; postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Riigilõivu osas tuvastas kohus, et hageja poolt tasutud riigilõiv 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole põhjendatud, kuna kohus teadet ei avaldanud. Hageja kohtukulu – riigilõiv – on põhjendatud summas 6411 krooni.

3(4)

2-03-531 Kantseleikulusid ja dokumendi tõlkimise kulusid enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 52 kohtukuludeks ei lugenud ja seega puudub hagejal õigus nõuda kantseleikulude ja dokumendi tõlkimise kulude hüvitamist. Hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks 1708,10 krooni kantseleikulude osas ja 1121,20 krooni dokumentide tõlkimise kulude osas tuleb jätta rahuldamata. Postikulude 72,15 krooni osas tuleb hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldada. Hageja taotles 11 350 krooni õigusabikulude hüvitamist. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 110 334,34 krooni, millest 5% moodustab 5516,70 krooni. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt 5516,70 krooni ulatuses. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks hageja kohtukulud – riigilõiv 6411 krooni, postikulud 72,15 krooni ja õigusabikulud 5516,70 krooni, kokku 11 999,85 krooni. Riigilõivu 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, kantseleikulude 1708,10 krooni ja dokumendi tõlkimise kulude 1121,20 krooni osas tuleb hageja taotlus kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Hagi tagamine Viru Maakohtu 04. augusti 2010 kohtumäärusega seati kostjate kinnisasjale, korteriomandile asukohaga XXX Narva (kinnistusraamatu registri osa nr 2046409) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 386 lg 4, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega tuleb hagi tagamise abinõu jätta kehtima.

Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.