Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon

Menetluskulud Edasikaebamise kord

Tamara Šabarova

Tsiviilasi nr 2-06-7101

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

28.03.2006.a esitas korteriühistu „xxx x“ hagi N.S vastu võlgnevuse 4513,05 krooni ja viivise 3917,85 krooni, kokku 8430,90 krooni ning korteriomandi võõrandamise kohustamise nõudes. Kostja on erastatud korteri aadressil Rahu 6-53, Narvas, omanik. Alates korteriühistu asutamisest 2003.a aprillist keeldub kostja korteriühistu põhikirja täitmast, keeldub ilma mõjuvate põhjusteta korteriüüri, kuhu kuuluvad kommunaalmaksud ja majandamiskulud, maksmast.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostjal on 01.09.2003.a. seisuga moodustunud Korteriühistu eest võlgnevus rohkem kui kolme kuu eest 19 240, 65 krooni suuruses summas ja viivis 6 442, 65 krooni. Korteriühistu liikme kohustused on kindlaks määratud Põhikirja p 4, 2. Korteriühistu liige on kohustatud maksma regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem kui juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks ning maksma ka juhatuse poolt kindlaks määratud otstarbelised maksud jooksvate majandamiskulude kulude katmiseks (prügi väljavedu, maja ja sellele kuuluva maatüki korras hoidmine, üldkasutatav elektrienergia, eraldised remondifondi, võlgade kustutamine, töötasu jne). Maksude suuruse määramisel lähtutakse korteri üldpindala osa suurusest, mis on korteriühistu liikme omandis, kogu maja eluruumide ja mitteeluruumide pindalas. Maksma regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem kui juhatuse poolt kindlaks määratud tähtajaks ja korras maja üldkommunikatsioonide kaudu tarvitavate teenuste eest (soojusvarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne). Teenuste eest maksude suuruse määramise aluseks on külma ja sooja vee varustuse ning kanalisatsiooni suhtes - vastavate seadmete näitajad, korteri suurus ja korteris elavate inimeste arv. Soojusenergia suhtes - korteri köetava pindala suurus. Ülalmainitud maksude maksmisega viivitamisel on kostja kohustatud maksma juhatusele viivist üldkoosolekul kindlaks määratud suuruses (mitte rohkem kui 0,07%) mittetasutud summast iga viivitatud kalendripäeva eest, arvates kuu esimesest kuupäevast, mis järgneb kuule, mille jooksul need maksud pidid olema tasutud. Igakuiselt sai kostja korteriüüri ja kommunaalmaksude arved kätte, samuti pakuti temale mitmekordselt kirjalikus ja suulises vormis kustutada võlgnevus. 06.02.2005.a hageja pöördus hagiga kohtusse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Narva Linnakohtu otsusega nr 2-871/03 oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 600 krooni osamaksu, 14 727.60 krooni võlgnevust kommunaal-ja majandamiskulude osas ja viivis 2524.80 krooni. Otsus jõustunud ei ole, kuna kostja vaidlustas kohtuotsuse Viru Ringkonnakohtus. Käesoleva ajani ei täida kostja oma kohustusi Korteriühistu suhtes majandamiskulude maksmisel, mis on ette nähtud Põhikirja ja Korteriühistuseaduse § 15 lg 1. "Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu". Käesoleva ajani kostja keeldub täitmast kohustusi, mis on sätestatud põhikirjaga ja seadusandlusega ja lootust, et kostja muudab oma suhtumist ja hakkab täitma üldkoosolekute otsuseid, ei ole, seetõttu võttis Korteriühistu üldkoosolek 08.10.2005.a vastu otsuse: Arvata korteriühistu liikmete hulgast välja korteri nr xx omanik S aadressil xxx, xxx x. Kohustada omanikku võõrandama korteriomand xx aadressil xxx, xxx x. Kui S ei võõranda korteriomandit, pöörduda kohtusse hagiga korteriomandi sundvõõrandamiseks. Antud otsust kostja seadusega ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud ja 2(10)

Tsiviilasi nr 2-06-7101

see jõustus. Kostja võlgnevus korteriühistu ees tekitab hagejale tuntavat kahju, kuna KÜ ei saa tarnijatele täies ulatuses tasuda. Hageja tasub arveid kostja eest osakapitalist. Kostja tegevus võib viia hageja pankrotini. KOS § 14 sätestab, et Korteriomandi võõrandamise kohustus on: kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused: on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. Võtta arvesse, et Narva Linnakohtu otsusega nr 2-871/03 oli kostjalt välja mõistetud 600 krooni osamaksu, 14727,60 krooni võlgnevust kommunaal- ja majandamiskulude osas ja viivis 2524,80 krooni, aga hagi esitamise hetkeks on kostja võlgnevus 19240,65krooni suuruses summas ja viivis 6442,65 krooni, järelikult on kostja võlgnevus kommunaalmaksete osas 4513,05 krooni ja viivis 0,07% - 3917,85 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes Korteriühistuseaduse § 15 lg 1, KOS § 14 Põhikirja p. 3.9. 4.2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi 378 lg 1 p 1, 2 ning § 381 palub hageja kohustada kostjat võõrandama korteriomand nr xx aadressil xxx x, xxx, ühe kuu jooksul otsuse jõustumise hetkest. Kui kostja korteriomandit nr xx aadressil xxx x, Narva, ühe kuu jooksul otsuse jõustumise hetkest ei võõranda, pöörata kohtuotsus sundtäitmisele. Sisse nõuda kostjalt kommunaalmaksude võlgnevus 4 513,05 krooni suuruses summas. Sisse nõuda kostjalt maksmisega viivitamise eest viivis 0,07% - 3917,85 krooni suuruses summas. Sisse nõuda kostjalt kohtukulud. Sisse nõuda kostjalt juriidilise abi osutamise kulud.

KOSTJA ESINDAJA TAOTLUS

Kostja esindaja Olga Wolf poolt oli kohtule 31.01.2007.a saadetud taotlus tsiviilasja läbivaatamise edasilükkamiseks. Kostja esindaja Olga Wolf väitel hageja seaduslik esindaja N.L (Venemaa kodanik, elukoht aadressil xxx xx-xx) on uurimise all kriminaalasjas nr 06233000273 (Ida Politseiprefektuur). Kostja esindaja väitel on N.L toime pannud terve rida kuritegusid perekonna ja Eesti kodanike vastu, kes elavad aadressil xxx x-xx ning on rikkunud Eesti riigi seadusi ja põhiseadust. Vastavalt ülalöeldule palub kostja esindaja lükata tagasi tsiviilasja nr 2-06-7101 N.L tsiviilhagis läbivaatamise, mis esitati 28.03.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni kõigi tema poolt toime pandud kuritegude eest kriminaalasjas nr 06233000273.

KOSTJA ESINDAJA AVALDUS

Kostja esindaja Olga Wolf esitas kohtule 20.02.2008.a avalduse, milles palub lükata tagasi Korteriühistuga xxx x, xxx esitatud hagi täielikult ja mitte võtta selle kuritegeliku organisatsiooni poolt tsiviilasjasse ei mingeid hagisid ning mitte kunagi tulevikus. Palub tühistada ts.asi 2-067101/274 (TsMS § 5 lg 2). Kostja esindaja põhjendab oma avaldust järgmiste väidetega: N.S ei ole kostja Korteriühistu xxx x ees. N.S ei oma puutumust mittetulunduskorteriühistu xxx x liikmelisusse. N.S ei ole seotud mingi suhtega KÜ xxx x. KÜ xxx x on kuritegelik organisatsioon, mis on tõestatud paljude dokumentide ja usaldusväärsete faktidega. Venemaa kodanik, kes elab aadressil xxx xx-xx (KÜ xxx x registreerimise aadress), xxx, koos KÜ xxx x juhatuse liikmetega on toime pannud terve rida kuritegusid Eestimaa, Eesti majanduse, Eesti kodanike, Eesti vara ja Eesti kodanike perekonna vastu, kes elavad aadressil xxx x-xx ning on rikkunud Eesti riigi seadusi ja sealhulgas ka Põhiseadust. Teise ja kõrgema astme kuriteod, kus asjaolud vajavad selgitamist, nõuavad pikemat menetlust, neid tuleb menetleda targalt ja nupukalt (eriti, kui nad on esitatud uuel kujul, varjatud moel jne). Sest Narva Politsei ei saa seda teha (kriminaalasi nr 06233000273 on 3(10)

Tsiviilasi nr 2-06-7101

võltsitud), siis praegu kõik dokumendid puudutavad xxx xx-xx, xxx elava Venemaa kodaniku ja KÜ xxx x juhatuse kuritegusid on Siseministri J.P ja Justiitsministri Rein Langi käes, Eesti Valitsuses j ateistes kõrgetes riigiinstantsides. Venemaa kodaniku (elab xxx xx-xx Narva, KÜ xxx x registreerimise aadressil) ja KÜ xxx x juhatuse poolt on sooritatud rohkearvulised kuriteod (KarS § 151, 155, 156,159, 202, 209, 214, 257, 280, 281, 372, 394 ja teised). Nendele dokumentidele on lisatud samuti Viru Maakohtu poolt saadetud dokumendid ebaseadusliku võlgade nõudmise kohta (uus kuritegu). Minul on kõik õigused ja dokumendid, et KÜ xxx x tagaks minule finantsilist kompensatsiooni juhatuse poolt sooritatud kuritegude pärast tekitatud kahjude eest. Alates 07.01.2008 Riigiprokuratuur hakkas ise kuritegusid uurima, et tagada erapooletu uurimine. Elame demokraatlikus riigis ja on olemas Euroopa organisatsioonid, mis kaitsevad Eesti/Euroopa kodanike õiguseid. Kuna KÜ xxx x esitas ebaseadusliku võlgade nõudmise (hagi), siis palub kostja esindaja Viru Maakohtul läbi vaadata see fakt, mis on seotud KÜ rahu hagiga, TsMS § 200 alusel:" Hagejat ja iseseisva nõudega kolmandat isikut, kes on vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil teadlikult esitanud põhjendamata hagi, võib kohus trahvida ja mõista temalt teiste poole kasuks välja mõistliku summa varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks". Lähtudes ja juhindudes eeltoodust palub kostja esindaja lükata tagasi Korteriühistu xxx x esitatud hagi täielikult,. tühistada tsiviilasi nr 2-06-7101/274, mitte võtta selle kuritegeliku organisatsiooni "KÜ xxx x" poolt käsitletavasse tsiviilasjasse mingeid hagisid ning seda mitte teha ka kunagi tulevikus.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja 04.03.2008.a kohtule saadetud vastuses arvab, et kostja tugineb asjaoludele, mis ei ole vaidluse esemeks. Vastuses kostja ei vaidlusta, et ta ei tasu kommunaalmakseid, sihtotstarbelisi makseid ja teenustasusid järelikult kostja tunnistab haginõudeid. Vastusest lähtudes ei ole kostjale arusaadav, miks ta peab maksma korteriühistule, mitte aga Elamuvaldusele nagu varem. Hageja palub lisada toimiku materjalide juurde tõendid 67 lehel, mis annavad objektiivse hinnangu asja läbivaatamiseks, s.t. võla väljamõistmine ning kostjale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamine. Kostja ei tasu üldse hageja poolt esitatavaid arveid ja ei tunnista KÜ kui juriidilist organit. Need asjaolud viitavad, et ka edaspidi ei ole loota KÜ üldkoosolekute otsuste täitmist kostja poolt. Hageja ei soovi oma haginõudeid suurendada, lisatud tõendeid palub aga arvestada asja objektiivsel läbivaatamisel ning asjas otsuse tegemisel, kuna kostja ei täida alates 2003 aastast üldkoosolekute otsuseid ning ei tasu arveid., seejuures arveid kostja ei vaidlusta. Kogu Rahu 6 maja remondifond ja sihtotstarbelised maksed lähevad kostja võlgnevuse kustutamiseks, kuna kostja elab alates 2003 aastast majas ja kasutab KÜ teenuseid teiste korteriomanike arvel.

KOHTUISTUNG

Viru Maakohtu 06.02.2008.a määrusega määrati kohtuistung 04.03.2008.a. Kostja ja kostja esindaja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja palub lisada asja materjalide juurde dokumendid, mis kinnitavad hagiavalduse põhjendust, nimelt kostja vastus hageja viimasele kirjale. Tänase päevaga situatsioon on selline, et kostja ei maksa, aga tema eest maksab terve maja. KÜ liikmed ei saa kostjat ülal pidada, mis praegu faktiliselt tehakse. Tema otseseid makseid soojusvõrku ja teistesse organisatsioonidesse ei võeta vastu, kuna lepingud on sõlmitud KÜ-ga. Seoses sellega, et kostja ja tema esindaja olid teavitatud asja arutamise ajast ja kohast, kuid istungile ei ilmunud ega teavitanud kohtule mitteilmumise põhjustest, palusid hageja esindajad arutada antud asja sisuliselt. Kostja oma abikaasaga O. Wolfiga ei tule läbirääkimistele, ei ava ust ning nendega ei ole võimalik kontakti saavutada. KÜ koosolekul arutati võõrandamise küsimust. Hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, alates korteriühistu asumisest ei tasu kostja mitte mingisugust makseid KÜ-le. Hageja ei soovi oma nõuet suurendada, kuid soovib kiiresti saada kohtuotsust antud asjas. Hagejal oli veel taotlus läbi viia kohtuarstlik ekspertiis, et tuvastada kostja esindaja O. Wolfi psüühiline seisund, kas ta on otsustusvõimeline. Kuid kuna kostja esindaja ei tulnud kohtuistungile, ei pea hageja seda vajalikuks antud staadiumis. Hageja esindaja leiab, et kuna 4(10)

Tsiviilasi nr 2-06-7101

hageja ootas 5 aastat, siis võib pikendada korteriomandi võõrandamise aega 3 kuuni ja palub kohtuotsusega anda see aeg kostjale korteriomandi võõrandamiseks. Peale KÜ liikmete koosolekut, kus otsustati kohustada kostjat võõrandada korteriomandit, ta ei teinud mitte midagi selleks või oma võla kustutamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et KÜ xxx x kohta on tehtud esmakanne Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas 09.01.2003.a (tl 7)
et korteriomandi xxx x-xx, xxx linnas, omanik on alates 22.09.2003.a N.S (tl 34)
et kostjale on arvestatud 01.03.2006.a seisuga võlgnevus kommunaalteenuste eest summas 26852,30 krooni (tl 18-27) Kohus ei ole nõus kostja esindaja väitega, et N. S ei oma puutumust KÜ xxx x liikmelisusse ja et ta ei ole seotud mingi suhtega KÜ xxx x. Kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki kohaselt Narvas, xxx x-xx asuva korteriomandi omanik on N.S (tl 34). Korteriomand asub Narva linnas xxx x elamus, kus elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks on 10.11.2002.a. asutatud Korteriühistu xxx x /edaspidi KÜ/ (tl-d 7, 8-12). Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeteks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. 10.11.2002.a. toimunud asutamiskoosolekul kinnitati KÜ põhikiri (tl 8-12). KÜ põhikirja p 3.1 kohaselt KÜ liikmeteks on kõik xxx x asuva maja korterite omanikud alates korteriühistu seadusega sätestatud viisil registreerimise momendist ilma selleks vastavat avaldust esitamata. KÜ on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 09.01.2003.a. (tl 7). Liikmelisust korteriühistus KÜS § 5 lg 1 järgi on Riigikohtu tsiviilkolleegium analüüsinud ka oma

Tsiviilasi nr 2-06-7101

KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning vastavate kulutuste kandmise osas on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samase põhimõtte kehtestavad ka korteriomandiseaduse (KOS) § 8, 13, 15, 19. KÜS § 15-1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 15-1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist ja ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜ xxx x põhikirja p 4.2 on sätestatud ühistu liikme kohustused (tl 9). Seega on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi korteriühistu ees. Hageja esitas põhinõude kostja vastu antud asjas summas 4513,05 krooni ja viivisenõude summas 3917,85 krooni. Viivise arvestus on toodud tl-l 17 asuvas õiendis, põhivõla arvestuse tõendamiseks on esitatud teatised (tl-d 18-27). Põhivõla ja viiviste suuruse arvestamisele kostja vastuväited ei esitanud, seega tunnistas ta hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Hageja on kostjale esitanud arveid, kuid kostja on jätnud need tasumata. Seisuga 01.03.2006 kostja võlgnevus moodustas 19240,65 krooni ja viivised 6442,65 krooni (tl 27). Narva Linnakohtu 06.06.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-871/03 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 600 krooni osamaksu, 14727,60 krooni võlgnevust kommunaal- ja majandamiskulude osas ja viivis 2524,80 krooni. Viru Ringkonnakohtu 20.09.2006 otsusega tühistati Narva Linnakohtu 06.06.2005 otsus ja tsiviilasi nr 2-03-531 (asja uus number alates 01.01.2006) saadeti asi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Käesoleva asja arutamisel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista majandamiskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 4513,05 krooni ja viivis summas 3917,85 krooni, kuna selline nõue on selles asjas esiatatud. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb tuvastatust, et kostja ei tasu KÜ xxx x liikmelisust tulenevad maksed alates 2003.a, millega kostja rikkub oma kohustusi. VÕS § 113 ja § 158 annavad õiguse tagada kohustise täitmine vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (trahv, viivis). KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuulu järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ põhikirja p 4.2 kohaselt maksete tasumisega hilinemisel tuleb tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras (mitte rohkem kui 0,07 %) tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest 6(10)

Tsiviilasi nr 2-06-7101

alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja viivist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks tasumata majandamiskulu ja kommunaalmaksete võlgnevusele viivis summas 3917,85 krooni. Kohus ei arvesta kostja esindaja väitega, et tuleb oodata otsuseid kriminaalasjas Lunina suhtes, kuna kõik küsimused, mis puudutavad elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning vastavate kulutuste kandmise otsustavad KÜ liiged üldkoosolekutel. Kui kostja leidis, et nende otsused on ebaseaduslikud, tuli esitada hagi kohtusse. Korteriomandi võõrandamiseks kohustamine Kohus on juba tuvastanud, et kostja on Narvas, xxx x-xx asuva korteriomandi omanik, et ta on KÜ xxx x liige, et ta ei täitnud oma kommunaal- ja maja majandamiskulude tasumise kohustusi alates 2003.aastast. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud: hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (punkt 1), taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse (punkt 2), võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada (punkt 3). KOS § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KOS § 14 lg 2 p-de 1-3 järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused või on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KÜ xxx x liikmete 08.10.2005 üldkoosoleku protokolli punktist 2 (tl 13-15, tõlge tl 15 pöördel-16) on näha, et koosolekul esitati ühehäälselt S-le nõue tema poolt oma korteriomandi võõrandamise kohta (peale oma pereliikmetele) 1 kuu jooksul, kuid hiljemalt 11.11.2005. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et N. S ei võõrandanud oma korteriomandit käesoleva ajani ja ei tasunud oma võlgnevust. Kohtule ei ole esitatud tõendid, et see üldkoosoleku otsus oleks vaidlustatud. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise KOS § 14 lg 5 esimese lause järgi kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Sellise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul (vt Riigikohtu

Tsiviilasi nr 2-06-7101

omaniku vastu. Võõrandamiseks kohustatud isik võib korteriomandi ise mis tahes viisil võõrandada (müüa, kinkida). Kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.11.2006 otsus nr 3-2-1-107-06). Kohtule esitatud teatistest (tl-d 115-144) on näha • et 2003.a aprillis arvestati 569 krooni, võlga kuu alguse seisuga ei olnud, tasumisele kuulus 569 krooni (tl 144) • et 2003.a mais arvestati 356,20 krooni, võlg kuu alguses oli 569,00 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 925,20 krooni (tl 143) • et 2003.a juunis arvestati 300,80 krooni, võlg kuu alguses oli 925,20 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 1226,00 krooni (tl 142) • et 2003.a juulis arvestati 272,25 krooni, võlg kuu alguses oli 1226,00 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 1498,25 krooni (tl 141) • et 2003.a augustis arvestati 348,85 krooni, võlg kuu alguses oli 1498,25 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 1847,10 krooni (tl 140) • et 2003.a septembris arvestati 353,90 krooni, võlg kuu alguses oli 1847,10 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 2201,00 krooni (tl 139) • et 2003.a oktoobris arvestati 570,75 krooni, võlg kuu alguses oli 2201,00 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 2771,75 krooni (tl 138) • et 2003.a novembris arvestati 662,10 krooni, võlg kuu alguses oli 2567,30 krooni, kuna makstud oli 204,45 krooni ning tasumisele kuulus 3229,40 krooni (tl 137) • et 2003.a detsembris arvestati 712,80 krooni, võlg kuu alguses oli 3229,40 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 3942,20 krooni (tl 136) • et 2004.a jaanuaris arvestati 830,05 krooni, võlg kuu alguses oli 3942,20 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 4772,25 krooni (tl 135) • et 2004.a veebruaris arvestati 748,55 krooni, võlg kuu alguses oli 4772,25 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 5520,80 krooni (tl 134) • et 2004.a märtsis arvestati 709,15 krooni, võlg kuu alguses oli 5520,80 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 6229,95 krooni (tl 133) • et 2004.a aprillis arvestati 553,35 krooni, võlg kuu alguses oli 6229,95 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 6783,30 krooni (tl 132) • et 2004.a mais arvestati 410,45 krooni, võlg kuu alguses oli 6783,30 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 7193,75 krooni (tl 131) • et 2004.a juunis arvestati 371,50 krooni, võlg kuu alguses oli 7193,75 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 7565,25 krooni (tl 130) • et 2004.a juulis arvestati 326,95 krooni, võlg kuu alguses oli 7565,25 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 7892,20 krooni (tl 129) • et 2004.a augustis arvestati 368,65 krooni, võlg kuu alguses oli 7892,20 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 8260,85 krooni (tl 128) • et 2004.a septembris arvestati 362,85 krooni, võlg kuu alguses oli 8260,85 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 8623,70 krooni (tl 127) • et 2004.a novembris arvestati 724,75 krooni, võlg kuu alguses oli 9182,30 krooni, viivis arvestati summas 1850,70 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 11757,75 krooni (tl 126) • et 2004.a detsembris arvestati 833,15 krooni, võlg kuu alguses oli 9907,05 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 10740,20 krooni (tl 125) • et 2005.a jaanuaris arvestati 847,80 krooni, võlg kuu alguses oli 10740,20 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 11588,00 krooni (tl 124) • et 2005.a veebruaris arvestati 614,80 krooni, võlg kuu alguses oli 11588,00 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 12202,80 krooni (tl 123) • et 2005.a märtsis arvestati 898,05 krooni, võlg kuu alguses oli 12202,80 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 13100,85 krooni (tl 122) 8(10)

Tsiviilasi nr 2-06-7101

• •

•

•

•

•

•

et 2005.a aprillis arvestati 695,85 krooni, võlg kuu alguses oli 13100,85 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 13796,70 krooni (tl 121) et 2005.a mais arvestati 535,45 krooni, võlg kuu alguses oli 13796,70 krooni, viivist arvestati summas 3330,70 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 17662,85 krooni (tl 120) et 2005.a juunis arvestati 474,45 krooni, võlg kuu alguses oli 14332,15 krooni, viivist arvestati summas 3627,90 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 18434,50 krooni (tl 119) et 2005.a juulis arvestati 409,40 krooni, võlg kuu alguses oli 14806,60 krooni, viivist arvestati summas 3945,50 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 19161,50 krooni (tl 118) et 2005.a augustis arvestati 429,90 krooni, võlg kuu alguses oli 15216,00 krooni, viivist arvestati summas 4262,20 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 19908,10 krooni (tl 117) et 2005.a septembris arvestati 433,90 krooni, võlg kuu alguses oli 15645,90 krooni, viivist arvestati summas 4598,40 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 20678,20 krooni (tl 116) et 2005.a oktoobris arvestati 478,75 krooni, võlg kuu alguses oli 16079,80 krooni, viivist arvestati summas 4944,00 krooni, makstud ei olnud midagi ning tasumisele kuulus 21502,55 krooni (tl 115).

Seega seisuga 08.10.2005, millal toimus KÜ xxx x üldkoosolek, kus N. S kohustati võõrandada oma korteriomandit, tema võlgnevus maksete eest moodustas 16079,80 krooni. N. S ei täitnud oma kohustusi KÜ xxx x ees 29 kuu ehk 2 aasta ja 5 kuu järjest. KOS § 14 lg 2 p 2 järgi võõrandamisnõude võivad korteriomanikud esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kohus leiab, et kostja jõhkralt (korduvalt) rikkus oma kohustusi ja korteriomanike ehk KÜ xx x liikmete otsus kohustada kostjat võõrandada oma korteriomandit oli põhjendatud. Kohus ei arvesta võla tasumine summas 204,45 krooni (tl 137) kohustuse nõuetekohase täitmisena. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 2003.a novembri kuu alguses N. S võlg moodustas 2567,30 krooni (tl 137). Vaatamata KÜ xxx x liikmete poolt vastuvõetud otsusele kostja korteriomandit ei võõrandanud, võla ja viivist ei tasunud ja jätkab oma kohustusi rikkumist käesoleva ajani. Vastavalt esitatud teatistele (tl-d 87-114) alates 01.11.2005 kuni 27.02.2008 ei tasunud kostja kinni ühtegi KÜ xxx x poolt esitatud arvet. Kõigest ülaltoodust lähtudes loeb kohus hageja nõude kostja poolt korteriomandi võõrandamise kohustamiseks põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. Hageja nimetas tähtajaks, mille jooksul tuleb kostjat kohustada oma korteriomand võõrandada, 3 kuud. Arvestades Narvas korteriturul kujunenud olukorda loeb kohus mõistlikuks ajaks 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et kõik menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma N.S. 9(10)

Tsiviilasi nr 2-06-7101

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441-442, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.