Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
kohtunik Viktor Brügel 10. november Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00 2-09-67220
Tsiviilasi
T L hagi OÜ A vastu veevarustuse kanalisatsiooniteenuse taastamise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
mittevaraline nõue 25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T L (isikukood XXX, elukoht XXX);
ja
Kostja OÜ A (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige Ü T ; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg
Viimane kohtuistung /menetluse jätkamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
14.septembril 2010.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
1.T L hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat OÜ A tagama hagejale T L teenus XXX.
veevarustuse ja kanalisatsiooni
3.Jätta Harju Maakohtu 14.12.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-67220 kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.11.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-09-67220 Hagiavalduses esitatud asjaolud ja tõendid
1.T L (edaspidi hageja) esitas 11.12.2009.a Harju Maakohtule hagi OÜ A (edaspidi kostja) vastu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse taastamise kohustamiseks (tl 1-3).
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 2004.a kevadest osutanud eluruumidele XXX vee- ja kanalisatsiooniteenust ning esitanud selle eest arveid vastavalt kostja poolt paigaldatud, kontrollitud ning plommitud veemõõtja näitudele. Kostja peatas 17.07.2009.a ilma eelnevalt hagejat teavitamata veevarustuse eelnimetatud eluruumidele, ka paigaldas kostja 21.08.2009.a vee maakraanile betoonploki. Kostja on edastanud piirkonna külaelanikele teatised, kus nimetab hagejat väljapressijaks ja valeandmete esitajaks ning teavitab külaelanikke hagejale veetarbimise lõpetamisest. Kostja ei ole väljastanud hageja palvetele vaatamata koopiat väidetavast väljalülitamishoiatusest ja keeldub põhjendamast ja selgitamast veevarustuse lõpetamise alustest. Seoses teenuse põhjendamatu katkestamisega ning teenuste jätkamisest keeldumisega on kostja takistanud hageja eluruumide normaalset kasutamist. Kuna hageja peres on väike laps (sündinud 09.04.2008.a), siis on kostja seadnud ohtu ka lapse tervise, kuna pole võimalik tagada vee puudumise tõttu elementaarseid hügieenitingimusi.
3.Kostja on kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud ettevõtja, kes lisaks osutab piirkonnas ainsana veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust, omades ise veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikke ehk on turgu valitsev ettevõtja. Hagejal puudub võimalus saada vee ja kanalisatsiooniteenust teiselt ettevõtjalt antud kohas. Hagejal puudub kostja ees igasugune võlgnevus, s.h vee ja kanalisatsiooni teenuste eest. Kostja varustab samast veevõrgust naaberkinnistuid ning veega varustamiseks puuduvad tehnilised probleemid. Hageja pöördus avaldusega Konkurentsiameti poole, kuhu kostja on esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid. Konkurentsiamet tegi 16.10.2009.a kostjale ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse. Nimetatud haldusaktis nõuti kostjalt lepingu ja väidetava võla kohta tõendeid, kuid kostja ei ole hagejale teadaolevalt Konkurentsiameti ettekirjutust täitnud ning kostja ei saagi seda teha, sest kostja poolt esitatud paljasõnalised väited on ebaõiged.
4.17.07.2003.a tegi kostja hagejale kinnistu XXX müügipakkumise ning see sisaldas ka liitumist vee ja kanalisatsiooniga. 12.11.2003.a sõlmisid pooled kinnistu müügilepingu, mis sisaldas ka vee ja kanalisatsiooniga liitumist. Alates 2004.a kevadest kuni 17.07.2009.a varustas kostja hagejat vee ja kanalisatsiooni teenusega ning hageja tasus teenuste eest. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei sõlmitud, kuid poolte vahel oli õiguslik suhe, mis vastab lepingu tunnustele. Poolte kohustused antud õigussuhtes korrespondeerusid kostja poolt kohustusega varustada hagejat vee- ja kanalisatsiooniteenusega ning hageja poolt kohustusega nimetatu eest tasumisega. Pooled täitsid oma kohustusi eelkirjeldatult ajavahemikul 2004.a kevadest kuni 17.07.2009.a. Pooltel puudub kokkulepe lepingu muutmiseks, samuti puudub kostjal seaduslik alus oma kohustused täitmata jätta. Kostja on hagejale suuliselt pärast veevarustuse sulgemist teatanud, et veevarustuse katkestamise põhjuseks on hageja hagi kostja vastu tsiviilasjas nr 2-08-12726 lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Nimetatud hagi on esitatud kostja suhtes 07.04.2008.a hüvitise saamiseks tööde ja puuduste eest, mida kostja on korduvalt lubanud ise teha või parandada juba alates 2004.a juulist hageja elamus. Kostja lubadustest vead parandada on tänaseks möödunud ligi 5 aastat. Kuivõrd kostja majanduslik seisu oli pärast hagi esitamist oluliselt halvenenud ja kostja senine käitumine viitas venitamistaktikale nimetatud tsiviilasjas, siis palus hageja kohtult hagi tagamise abinõude kohaldamist kostja suhtes ning kohus rahuldas selle.
5.Hageja leiab, et kostja käitumine on sisuliselt suunatud hageja mõjustamisele tsiviilasjas nr 208-12726 ning vastuolus hea usu põhimõttega käesolevas õigussuhtes. Hageja palub kohustada
2-09-67220 kostjat tagama veevarustus ja kanalisatsiooniteenus hagejale XXX ning kohustada hagi tagamise korras kostjat tagama nimetatud teenus hagejale viivitamatult.
6.Hageja esitas hagiavalduse juurde omapoolsete tõenditena Konkurentsiameti ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse 16.10.2009 kostjale; Konkurentsiameti meeldetuletuse enne sunniraha kohaldamist ja tähtaja täiendava teabe esitamiseks 11.11.2009; kinnistusregistri väljavõtte kinnistu nr XXX (elamumaa XXX) kohta; väljavõtte L T pangatehingute kohta 23.08.2004 kohta, L T maksekorralduse nr 805, A OÜ arve 280329 31.07.2008, nr 290253 09.06.2009, fotod plommitud veemõõtja kohta (tl 6-16).
7.Kohtumäärusega 14.12.2009 kohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja kohustas kostjat taastama hageja kinnistul veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus (tl 17-18).
Kostja vastuväited ja tõendid
8.Kostja poolt kohtule esitatud 30.12.2009 määruskaebuse ja 07.01.2010 vastuse kohaselt hagile on poolte vahel tõesti kestev vaidlus tsiviilasjas nr 2-08-12726 T L hagis OÜ A vastu lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, kuid veevarustuse katkestamise põhjuseks ei olnud mitte pooltevaheline kohtuvaidlus, vaid kostja poolt tasumata vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest esitatud, tarbija poolt tasumata arved (tl 25-29, 37-40).
9.Kuivõrd hagejal oli ajavahemikus 31.12.2007 kuni 01.07.2009 tekkinud tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse eest võlgnevus ja see võlgnevus ei olnud ajutise iseloomuga, vaid kostja arved olid tasumata regulaarselt ja pikaajaliselt, siis esitas kostja 06.07.2009.a hagejale kirjalikult (edastades selle käsipostiga tarbija postkasti) väljalülitamisteatise palvega võlgnevuse koheseks tasumiseks ja hoiatusega veekraani sulgemiseks ja teenuse katkestamiseks. Hageja väljalülitamisteatisele ei reageerinud, mistõttu 17.07.2009 XXX kinnistul vee tarbimist võimaldavad veekraanid suleti. Järgnevate veeplommide kontrollide tulemusena 23.07.2009, 28.07.2009, 06.08.2009 ja 13.08.2009 tuvastati veeplommide lõhkumine ja omavoliline peakraani avamine. 14.08.2009 toimunud kontrolli tulemusena selgus, et kuigi maja sisestus-kraan oli suletud oli köögi kraanist vesi siiski olemas, sellest olenemata aga veemõõdiku näit ei muutunud. Seetõttu oli kostjal alust kahtlustada, et XXX tarbija näol on tegemist ebaausa tarbijaga, kes on aastaid tarbinud vett ja kanalisatsiooniteenust kordades suuremas mahus, kui tegelikult teenuse osutajale selle eest tasunud. 06.08.2009 teatas kostja hagejale teenuslepingu lõpetamisest ja 13.08.2009 paigaldas teenuse osutaja edasise plommide lõhkumise ja maakraani lahtikeeramise välistamiseks XXX veetrassi maakraani kapele raskuse. Vastav toiming on fikseeritud protokolliga ja läbi viidud tunnistajate juuresolekul.
10.Kostja poolt 24.11.2009 XXX toimunud kontrolli tulemusena selgus, et järjekordselt on omavoliliselt kõrvaldatud ebaseadusliku veetarbimise takistamiseks kapele asetatud raskus ja augustis 2009 paigaldatud veeplommid on lõhutud. Ilma peakraani avamata oli võimalik majasiseselt vett tarbida nii, et veemõõtja vee tarbimist ei fikseerinud. 14.12.2009 läbiviidud kontrollil selgus, et veekraanid on avatud ja veevarustus XXXhoones on tagatud. Arvestades eeltoodut ja hagis esitatud põhjendusi on kostja seisukohal, et hageja on oma-kasupüüdlikult üritanud kohtule jätta endast muljet, kui ausast tarbijast, kellele ei ole vee-varustuse katkestamisest teatatud ja kellel on veetarbimine põhjuseta katkestatud. Kostja ei nõustu hageja väidetega. Pooled on pidanud pikki kirjavahetusi e-posti teel ja korduvalt on hagejale väljastatud ka väljalülitamisteatise koopia. Väljalülitamise koopia on esitatud ka Konkurentsiametile lisatuna kostja 07.10.2009 esitatud vastusele. Konkurentsiameti menetluses oleva hageja avalduse juurde esitatud materjalidega on hageja tutvunud, mida tõendab ka hagile lisatud Konkurentsiameti ettekirjutus. Samuti on korduvalt saadetud hagejale viivisarve ja nõutud selle tasumist. Siiani on
2-09-67220 hageja poolt viivisarve tasumata. Hagejale on teatatud teenuslepingu sõlmimise võimalusest, millise eelduseks on tarbijapoolse vastavasisulise avalduse esitamine teenuse osutajale. Viimase 5 kuu vältel ei ole hageja lepingu sõlmimise võimalust kasutanud, mistõttu on kostja teinud järelduse, et hageja ei soovi osta vee- ja kanalisatsiooniteenus kostjalt, vaid on leidnud muu võimaluse elamu veega varustamiseks. Kostja ei pea võimalikuks osutada hagejale vee- ja kanalisatsiooniteenust ilma vastava lepingu olemasoluta. Tõele ei vasta ka hageja väide nagu tal puuduks võimalus osta teenust mõnelt muult vee-ettevõttelt. Kostja ei saa kohustada hagejat ostma vee- ja kanalisatsiooni teenust ilmtingimata OÜ-lt A. Hagejale on korduvalt tarbimislepingu sõlmimiseks võimalus antud, hageja seda võimalust kasutanud ei ole. Veevarustuse tagamiseks on hagejal võimalus tellida enese veega varustamiseks paakauto.
11.Kostja kahtlusi kinnitavateks asjaoludeks on, et alates aastast 2006 on nimetatud elamupiirkonnas tekkinud väga suured tegeliku veetarbimise ja -näitude vahed, millistest tulenev kahju on tänaseks küündinud 460 000 kroonini. Kostja arvates on siinjuures välistatud kõik muud faktorid, järgi on jäänud vaid pahatahtlik salajane veeressursi raiskamine. Antud elamupiirkonnas on ca 50 tarbijat ja kõikidel on ehitatud veesüsteem välja vastavalt projektile. Ka ei ole antud isikutes näha tahet ega erialaoskusi ülalnimetatud viisil käitumiseks. Hageja puhul on kostjal kogunenud oluliselt teistsugust informatsiooni: - XXX(hageja eramu) veesüsteemi ehitamist juhtis hageja ise omavoliliselt, ilma arendajaga kooskõlastamata, ilma ehitusloata ja kehtiva projektita. Tänasel päeval keeldub ta ametlikult arendajale süsteemi ja projektide avalikustamisest ehkki kinnitab, et seesinane lisasüsteem on tema volil ühendatud arendaja veesüsteemiga; - koheselt majja elama asudes asus hageja positsioonile, et arendaja pole aktsepteeritav veeettevõtja ja seepärast ta viimasega veetarbimislepingut ka ei sõlmi. Küll aga tarbib teenust. Varasemal perioodil (aga alati suure probleemiga) ta ka arveldas; - pooltevahelises tsiviilasjas nr 2-08-12726 on arutelu veel toimumatagi, seetõttu on arendajal raske lihtsalt midagi väita (nimelt, et tegu on fabritseeritud nõudega). Selgust annavad ehk faktid, et kodanik ostis kinnistu ca 1,6 miljoni krooni eest (täisvalmis maja koos aia, haljastuse, piirdeaia, liitumistega) ning soovib saada kostjalt 1 miljoni krooni eest remonditöid maja sees. Ise elab ta seal kenasti sees kogu perega, maja on välisel vaatlusel täiesti korras. Sisse hageja kedagi vaatama ei lase; - antud tsiviilasjas tekitatud hagi tagamisega (980 000 krooni eest hüpoteeke, lisaks blokeeritud arveldusarve Swedbank AS-is ja AS-is SEB Pank külmutatud 150 000 krooni vaba raha) on arendajale tekitatud oluline kahju aga sellest pole hagejale veel piisanud – arendaja palvet hagi tagamise tühistamiseks on hageja esindaja A.K kommenteerinud sõnadega –„arendaja varjab käivet, ...ei vajagi vabu vahendeid jne” hoolimata teistsugustest faktidest. Tõesti, antud asjaolud sundisid arendajat senisest valulisemalt reageerima igasuguselegi viivitusele maksetes. Esimese ha tuletati meelde suurvõlglastele, kelledest vaid hageja ei suvatsenud reageeridagi; - hageja on pidanud mingil põhjusel asjakohaseks jätta tahtlikult maksmata rohkem kui aastane „ametlik” veetarbimine, mis on olnud vaevalt 3000-4000 krooni väärtuses ja osatanud arendajat, et tal puudub ka ametlikult kliendileping; - hagejale on teenusleping üles öeldud ja on pakutud võimalust sõlmida uus leping, et saada ülevaade tema ebaseaduslikest ehitistest ning lahendus veekadudele. Hageja ei ole sellele reageerinud. Kostja arvates hageja on võtnud positsiooni, kus ta püüab üldsusele paista kui kannataja ning teist poolt stigmatiseerida arendajat.
12.Kostja esitas omapoolsete tõenditena A OÜ arve 290371 6.08.2009 hagejale; väljalülitamisteatise 06.07.2009; veeplommi kontrollaktid; kliendilepingu lõpetamise teatise hagejale 06.08.2009; protokolli 13.08.2009, e-kirjavahetuse hageja ja kostja vahel (tl 41-67).
2-09-67220 Poolte täiendavad seisukohad
13.Hageja 05.02.2010 vastuses kostja määruskaebusele märgitakse, et hageja sai kostjalt arveid juunist 2004 kuni vee sulgemiseni 62 kuu eest, st 62 tk. Hageja möönab, et mõned arved jäid tõesti kahe silma vahele, kuid mitte pahatahtlikult ning need said tasutud viivitamatult kui kostja sellest teatas. Hageja tähelepanu hajutas kostja poolt esitatud arvetel võlgnevuse puudumine. Kui kostja teavitas hagejat võlgnevustest varasemast perioodist, oli see hagejale suureks üllatuseks. Hageja märgib, et vesi keerati kinni enne, kui hagejat võlgnevusest üldse teavitati ning seda hoiatuseta. Kostja väiteid veeplommide lõhkumisest ei oska hageja kommenteerida, kuid vee olemasolu hagejal peale vee sulgemist kostja poolt vastab tõele. Hageja oli sunnitud ühendama ajutiselt oma maja veevärgi naabermaja kastmissüsteemiga ning sai vett naabrilt kastmisvooliku kaudu, mida ka kostja käis uudistamas ja pildistamas. Hagejale naabri elamu kaudu tulnud vesi läbis naabri veearvesti ning hageja tasus selle vee eest naabrile ning naaber omakorda kostjale ning kostja ei ole sellega mingit kahju saanud. Selline lahendus osutus aga võimatuks miinuskraadidega, sest veevoolik külmus. Kui kostja poolt väidetud plommide lõhkumine oleks aset leidnud ja vett oleks tarbitud, siis oleks selle vee tarbimise arvestanud hageja veearvesti, sest see on endiselt kostja plommidega varustatud ning iga vee tarbimise kostja võrgust mõõdab üles veearvesti. Kostja viivisarve on alusetu. Kostja ei ole teatanud hagejale varasemalt, et hagejal oli jäänud mõne üksiku arve osas võlgnevus. Samuti puudus arvetel informatsioon, et esineks võlgnevus. Viivisarve aluseks on märgitud viivis vastavalt arvete tasumisele. Tasumise eest ei võimalda VÕS viivist arvestada. Viivisarvest ei nähtu, millest tulenevalt on viivist arvestatud. Sellest tulenevalt puudub võimalus viivisarve õiguspärasuse kontrollimiseks ning arvestades eeltoodut on tegemist tühise arvega. Kostja väide, et hageja ei soovi sõlmida veevarustuse ja kanalisatsiooni osutamise lepingut, on eksitav. Tegelikkuses saatis kostja hagejale liitumistaotluse blanketi ning soovib hagejalt saada uuesti liitumistasu. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingule on hageja kinnistu soetamisega tasunud kostjale juba liitumise eest ning veesüsteemid on liidetud juba 2004 a kostja enda poolt. Hagejal puudub võimalus saada veevarustust ja kanalisatsiooniteenust teistelt ettevõtetelt peale kostja. Vee saamine naabrilt aiavoolikuga või paakautost on pakasega võimatu. Ainetu on kostja kahtlus, et hageja on kostja tagant varastanud vett 460 000 krooni eest. Kostja ise ehitas hageja maja ja veesüsteemi välja ning plommis selle. Veemõõtja plommide suhtes ei ole kostja esitanud kunagi ühtegi pretensiooni. 460000 krooni eest suudavad vett tarbida ilmselt mitu tööstusettevõtet. Hageja on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest tasunud (tl 71-73).
14.Täiendavate tõenditena esitas hageja e-kirjavahetuse hageja ja kostja vahel; akti 14.12.2009; kostja kirjad külaelanikele; kostja arve hagejale nr 290679 31.12.2009; hageja maksekorralduse 861; kinnistu müügi-, hüpoteegi seadmise-, töövõtu- ja asjaõiguslepingud kinnistu XXX, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise taotluse blanketi (tl 74-101).
15.Kohtuistungil 27.05.2010.a jäi hageja oma seisukoha juurde, et hageja liitumine veevärgiga on faktiliselt juba toimunud kinnistu ostmisega, kuna ostuhind sisaldas liitumistasu. Hageja on arved jooksvalt ära maksnud. Kostja nõustus, et hageja on liitumistasu maksnud. Pooled nõustusid, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping. Kostja jäi varem esitatud juurde, et hageja teadis oma põhivõlgnevusest ja tasus selle ära, kuid ta on eiranud viivise maksmist. Kostja oli sunnitud kliendilepingu peatama ja veevarustuse katkestama.
17.Kostja esitas 17.06.2010 täiendavate tõenditena Tallinna Halduskohtu otsuse 09.03.2010 haldusasjas 3-09-2665; kostja pangakonto väljavõtte hageja laekumiste kohta 09.05.200501.06.2010; õiendi hageja maksmata arvete ja viiviste arvestuse kohta, mille kohaselt võlgneb hageja kostjale viiviseid 3 256,09 krooni; kostja arve 290371 / 06.08.2009 (tl 132-141).
18.Kohtuistungil 14.09.2010 andis kohus pooltele täiendavalt aega kompromissi sõlmimiseks ja määras menetluse lõpuleviimise poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (tl 143-144).
19.Hageja esitas 24.09.2010 kohtule taotluse kirjalikus menetluses menetluse jätkamiseks, kuna kompromissi poolte vahel ei õnnestunud sõlmida. 26.04.2010 teostati veemõõdu ja vihmavee kogumise kontroll kostja töötajate poolt hageja elamus XXX ning koostati protokoll. 08.06.2010 käis kostja esindaja Ü T isiklikult veel kontrollimas hageja veesüsteemi ning mõlemal juhul pretensioonid puudusid (tl 146-147).
20.Hageja esitas täiendavate tõenditena protokolli 26.04.2010 XXX; hageja ja kostja ekirjavahetuse 22.-23.09.2010; hageja pangakonto väljavõtte 01.06.2005-31.06.2010 kostja arvte tasumiste kohta (tl 148-158).
21.Kohus andis pooltele kirjalikus menetluses täiendava tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 27.10.2010. (tl 160-161). Hageja esitas täiendavate tõenditena Harju Maakohtu otsuse 21.10.2010 tsiviilasjas 2-08-12726 (tl 166-185).
Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, olles kohtuistungitel ära kuulanud poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja kirjalike materjalidega, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
23.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks alljärgnevad asjaolud.
24.Tallinna notari Tarvo Puri poolt tõestatud kinnistu müügi-, hüpoteegi seadmise, töövõtu ja asjaõiguslepingutega müüs AS Hansa Liising hagejale 12.11.2003 kostja poolt ehitatava kinnistu registriosa 82454 XXX . Lepingu p 4.1. kohaselt ostuhinnas sisalduvad liitumistasud vee,kanalisatsiooni ja gaasitrassidega (tl 81-95) Hageja on Kelgumäe tn 37 kinnistu, pindalaga 848 m2, omanik (tl 10,16).
25.Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta tasunud kostjale vee-ja kanalisatsiooniteenuse arveid alates 05.07.2005 (tl 11,157-158). Kostja arvetes 17.03.2009 nr 290081 summas 225,56; 09.05.2009 nr 290198 summas 348,21 krooni, 10.07.2009 nr 290291 summas 288,37 krooni – ei ole võlgnevust varasema perioodi eest või viivisevõlgnevust märgitud, arvete tasumise tähtajad ulatuvad 0 päevast kuni 7 päevani, viiviseks on märgitud 0,5 % päevas (tl 117-119).
26.Kostja on koostanud 06.07.2009 hagejale väljalülitamisteatise selgitusega: „Vaatamata korduvatele teatistele ei ole Te vajalikuks pidanud A OÜ ees võlgnevust tasuda ega ka ajatamise kokkulepet otsida. Võtte arvesse ka kõiki teisi samme Ai ründeks, milles olete olnud väga aktiivne ja millede jaoks on teil ka rahalisi vahendeid jätkunud, leiame, et mingiks pikaks ootamiseks meil kannatust pole. Makske KOHESELT võlgnevused või me tõesti sulgeme Teie veekraani. Ilma mingi lugupidamisega Ü T “. Väljalülitamisteatisel on korraldus panna see hagejale postkasti (tl 43).
28.Hageja ja kostja vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt viibis hageja alates 17.07.2009 Tallinnast eemal. Tema abikaasa avastas 21.07., et vett ei ole. Et Ai üldnumbril keegi ei avastanud ja kuna naabritel oli vesi, kutsus santööde avariiabi. Siis tuli välja, et maakraan on kinni keeratud. Et puudus info, et seda võis teha OÜ A, avati maakraan. Hiljem postkastist avastas kirja väljalülitamise kohta, viidatud oli ka varasematele meeldetuletustele. Hageja kinnitab, et ei ole saanud ühtegi meeldetuletust. Hageja väitel need arved, mis tema andmetel on maksmata, on valmis maksma. Palub tungivalt taastada veevarustus, kuna peres on väike laps ja vee tarbimine hädavajalik (tl 51-53).
29.Kostja seadusliku esindaja Ü T poolt hagejale 23.07.2009 saadetud e-kirja kohaselt on hageja võlgnevus suur ja pikaajaline, A tekitatud raskustest on hageja aga ülihästi informeeritud, sest esiteks on ta nendest piisavalt olulise osa ise tekitanud, teiseks ei pidanud ta liiaks osaleda ka kostja kohtuvaidluse istungil vee-ettevõtjaga ning seda täpsemalt saab aru, kui valusalt mõjutab iga raha, ammugi hageja ligi 4000 kroonine, seega ülipikaajaline võlgnevus firma elu (51-53).
30.Kostja ja hageja pangakontode väljavõtetest tulenevalt tasus hageja alates 30.07.2009 kuni 06.08.2009 14 kostja arvet + veetrassi avamistasu 300 krooni, kogusummas 3745,63 krooni (tl 12, 139, tl 157-158).
31.Kostja töötaja Aivi Võsa poolt hagejale 03.08.2009 saadetud e-kirja kohaselt saatis ta uuesti arve 290340. Hageja teatas 06.08.2009 e-kirjaga vastuseks, et on tasunud kõik arved ja palub taastada veetarne eluruumidele XXX. Palub jätkuvalt koopiat 06.07.2009 väljalülitamishoiatusest (tl 54-57).
32.Aivi Võsa poolt hagejale 06.08.2009 saadetud e-kirjas palub ta korduvalt tasuda ka viivisarve 290340. Hageja palus 06.08.2009 e-kirjas esitada alused, mille põhjal on viiviseid arvestatud. OÜ A puuduvad kinnitused, mille alusel vesi välja lülitati. Hagejani pole jõudnud väljalülitamishoiatus ja lepingut. Hageja on aksepteerinud võlgnevuse ja selle ka tasunud ja palub veetarne taastada. Ei soovi A probleemi, mis võib kaasneda kohtumenetlusega (tl 58).
33.Kostja poolt koostatud veeplommi kontrollaktidest nähtuvalt käis kostja 17.07.2009 suletud veekraani plommi kontrollimas 23.07., 28.07.,06.08.2009, 13.08.2009 ja14.08.2009 (tl 44, 4650).
34.Kostja on koostanud 06.08.2009 hagejale arve 290371 summas 3256,10 krooni selgitusega viivis vastavalt arvete tasumisele. Maksetähtaeg 06.08.2009 (tl 42, 141).
35.Samal päeval, 06.08.2009, on kostja koostanud hagejale kliendilepingu lõpetamise teatise: „...Tulenevalt meievahelisest lepingut ja Rae valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast teatame, et oleme sunnitud lõpetama meievahelise vee-ja kanalisatsioonitarbimise lepingu ja lahti liitma teie kinnistu varustamise vee-ja kanalisatsiooniga meie poolt hallatavast süsteemist. Otseselt on tuvastatud veeplommi lõhkumine 3-l korral alates veekatkestuse hetkest viimase 3 nädala jooksul, samuti ei ole tasutud siiani kogu summas teenuse osutamise eest hoolimata korduvatest tähtaegade andmisest. Ka olete kinnitanud, et tarbite edasi kanalisatsiooniteenust, ehki selleks puudub teil õigus. Vastavalt õigusaktidele on Teil võimalus taodelda uut liitumist.“ (tl 45).
2-09-67220
36.Hageja palus 07.08.2009 e-kirjas jätkuvalt A OÜ poolt edastatud väljalülitamishoiatust ja viivisarvete arvestamise alust (tl 63).
37.Kostja poolt koostatud veeplommi kontrollaktist nähtuvalt käis kostja 17.07.2009 suletud veekraani plommi kontrollimas 13.08.2009 ja samal päeval kostja poolt koostatud protokolli kohaselt paigaldas kostja 13.08.2009 kl 14.05 hoolimata juuresviibinud hageja protestist XXX veetrassi maakraani kapele raskuse, põhjendusel et ei toimuks plommide lõhkumist ha maakraani lahtikeeramist (tl 48-49).
38.Kostja veeplommi kontrollaktist nähtuvalt käis kostja 17.07.2009 suletud veekraani plommi uuesti kontrollimas 14.08.2009 kl 11:15. Akti kohaselt plomm terve, maakraan kinni. Majas sisestuskraan kinni. Köögist kraanis vesi olemas. T L sõnul tuleb vesi sinna vihmavee kogumispaagist (tl 50).
39.Kostja esindaja Ü T nõudis 31.08.2009 e-kirjas hagejalt avaldust uue lepingu sõlmimiseks ja andis avalduse toomiseks täiendava tähtaja kuni 07.09. Hageja vastas 07.09.2009, et on esitanud 06.08.2009 avalduse. Jääb mõistetamatuks, kellel ja kuhu peaks veel avalduse esitama (tl 67).
40.Kostja töötaja Aivi Võsa saatis hagejale 07.09.2009 e-kirja, et viimasega on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping lõpetatud. Uue lepingu sõlmimise kohta hagejalt avaldust ei ole. Hageja küsis vastuskirjas, mis on lõpetatud ja mida soovitakse OÜ A poolt. Kostja esindaja saatis hagejale 08.09.2008 e-kirja: „kuule jobu ära mängi lolli. Sulle anti võimalus ja sa sülitasid selle peale. no aga nii ongi vist sulle parem, sest sa pole siia külla teretulnud oma pooletoobise mõttemaailmaga“ (tl 74-75).
41.Hageja poolt koostatud akti 14.12.2009 kohaselt avas hageja XXX maakraani. Vee-mõõdiku näit 512 m3 (tl 76).
42.Kostja esitas 31.12.2009 hagejale arve 290679 summas 141,98 krooni. Arvel märge: võlgnevus kokku 3398,08 krooni. Vesi näiduni 512-516 (tl 79). Hageja tasus arve 10.01.2010 summas 141,98 krooni (tl 80).
43.Kostja on esitanud hagejale 28.02.2010 arve nr 300102 summas 229,38 krooni ja 29.03.2010 nr 300164 summas 555,73 krooni. Arvetel ei ole võlgnevust märgitud, samuti puudub märge arvestatava viivise kohta. Maksetähtaeg vastavalt 10 ja 13 päeva. (tl 120-121). Arved tasutud hageja poolt (tl 139, 157).
44.Kohus jätab arvestamata Konkrentsiameti ettekirjutustega 16.10.2009 ja 25.05.2010 ning meeldetuletusega 11.11.2009 ja 7.05.2010 (tl 6-9, 122-127); fotoga (tl 15), Ü T kirjadega Väikese-Peetri küla elanikele (tl 77-78), ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise taotluse blanketiga (tl 98,101), Tallinna Halduskohtu kohtuotsusega 09.03.2010 haldusasjas 3-9-2665 (tl 133-138) ja Harju Maakohtu 21.10.2010 otsusega tsiviilasjas 2-08-12726 (tl 166-185) kui mitte asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1).
45.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
2-09-67220
46.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.
47.Kohus loeb eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et pooled sõlmisid vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele alates kinnistu XXX kohta 12.11.2003 ostu-müügilepingu sõlmimisest VÕS § 208 mõttes müügilepingu, mille kohaselt kostja kui müüja kohustus varustama hageja kinnistut veevarustuse ja kanalisatsiooniteenusega ning hageja kui ostja kohustus nimetatud teenuste eest kostjale tasuma. Asjas ei ole vaidlust, et pooled on täitnud oma lepingulisi kohustusi alates 2004 kevadest kuni 17.07.2009, mil kostja katkestas hagejale veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja ütles alates 06.08.2009 müügilepingu üles.
48.VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).
49.VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel.
50.VÕS § 116 lg 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: ...2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
51.Eeltoodust nähtuvalt võib lepingupool kestvuslepingu üles öelda ainult lepingus või seaduses ettenähtud tingimuste esinemisel, vastasel juhul on selline ülesütlemisavaldus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
52.Kuna vastupidist ei ole tõendatud, oli pooltevaheline müügileping kohtu hinnangul sõlmitud tähtajatult. Nii korralise kui erakorralise ülesütlemise eelduseks on teisele lepingupoolele mõistliku etteteatamistähtaja andmine. Kostja poolt hagejale esitatud 06.07.2009 väljalülitamisteates ei ole vee väljalülitamise ja lepingu ülesütlemise tähtpäeva nimetatud (tl 43). Lisaks sellele kehtib lepingu korralise ülesütlemise piirang lepingu puhul, mille sõlmimisest ettevõtja ei saa mõjuva põhjuseta keelduda, eelkõige juhtudel kui on tegemist nn turguvalitseva ettevõtjaga. Kostja on oma vastuses hagile ja ka e-kirjavahetuses hagejaga kinnitanud, et hagejal on õigus
2-09-67220 kostjaga lepingu sõlmimiseks (tl 37-40, 75). Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et kostjal puudus õigus vee-ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu korraliseks lõpetamiseks..
52.Kohus asub seisukohale, et ka VÕS § 196 ja VÕS § 116 lg p 2-4 ettenähtud aluseid hagejaga sõlmitud müügilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kostjal ei olnud. Ka lepingu erakorraline ülesütlemine eeldab teisele lepingupoolele etteteatamistähtaja andmist, mida kostja ei olnud järginud. Ka leiab kohus, et sellise hageja kui tarbija seisukohalt raskete tagajärgedega meetme kui veevarustuse katkestamine kohaldamine eeldab, et kostja oleks pidanud tagama etteteatamisteate kättesaamise hageja poolt (kätteandmine isiklikult, tähitud kirjaga, kulleriga jne). Kostja piirdus teate jätmisega postkasti. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal oli seisuga 06.07.2009 kogunenud küllaltki suur võlgnevus kostja teenuste eest ( 3745,63 krooni), kuid leiab, et ilma sellekohase etteteatamistähtaja andmiseta võlgnevuste likvideerimiseks puudus kostjal õigus vee sulgemiseks ja lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kuni väljalülitamisteate esitamiseni ei olnud kostja esitanud hagejale ühtegi meeldetuletust tasumata arvete kohta, samuti sellest tulenevate võimalike viiviste arvestamise kohta. Kostja poolt hagejale esitatud arvetes 17.03.2009-10.07.2009 mingit võlgnevust varasema perioodi eest või jooksvaid viiviseid näidatud ei ole. Kuigi kostja on 06.07.2009 teatises viidanud „korduvatele teatistele“ hageja võlgnevuse kohta, selliseid teatisi kostja poolt kohtule ei esitatud.
53.Vaatamata sellele, et hageja tasus kostjale pärast veesulgemist 17.07.2009 kuni 06.08.2009 kõik seni tasumata arved, pidas kostja ikkagi võimalikuks öelda hagejale 06.08.2009 müügilepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemisavalduse kohaselt on põhjuseks toodud asjaolu, et hageja olevat 3-l korral alates veekatkestuse hetkest lõhkunud veeplommi, samuti ei olevat ta tasunud kogu summas teenuse osutamise eest hoolimata korduvate tähtaegade andmisest (tl 45). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal õigus tugineda ülesütlemisavalduses tema poolt hageja veekraanile paigaldatud veeplommi lõhkumise faktidele, kuna nende puhul ei ole tegemist hagejapoolse lepingurikkumisega VÕS § 116 lg p 2-4 mõttes, samuti ei olnud veeplommi paigaldamine hageja kinnistu veekraanile eeltoodud asjaoludel kohtu arvates põhjendatud. Samuti tuleb arvesse võtta, et seisuga 06.08.2009 oli hageja oma võlgnevused varasemate arvete järgi likvideerinud ning ta ei saanud olla teadlik, et kostja koostas samal päeval, 06.08.2009, hagejale viiviste kohta uue arve summas 3256,10 krooni, mille maksetähtaeg oli samal päeval, so 06.08.2009 (tl 42,141).
54.Kohtu hinnangul ei ole ka hageja poolt kostja arvete tasumisega viivitamine nõuetekohaselt tõendatud. Kuigi kostja poolt esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on hageja perioodil 31.12.2007 kuni 10.07.2009 tasunud kostja 13 arvet hilinemisega (tl 140), ei nähtu arvestusest ega viivisarvest (tl 141), millist viivisemäära ja milliseid maksetingimusi on viivisesumma 3256 krooni puhul arvesse võetud. Kostja arvetes 290081 ja 290198, millele on viivisearvestuses viidatud, on maksetingimustena näidatud vastavalt 0 ja 7 päeva ning viiviseprotsendiks mõlemal juhul 0,5 % päevas (tl 117-118)1, seevastu arves 290291, mis on samuti viivistearvestuses viidatud, on maksetingimuste näidatud 7 päeva, kuid viivist näidatud ei ole (tl 119). Kostja poolt hagejale hilisemalt esitatud arvetes 28.02.2010 nr 300102 summas 229,38 krooni ja 29.03.2010 nr 300164 summas 555,73 krooni puudub märge arvestatava viivise kohta. Maksetähtaeg vastavalt 10 ja 13 päeva. (tl 120-121). Eeltoodust tuleneb, et kostja on arvestanud erinevates arvetes erinevaid maksetingimusi, kuid milliseid konkreetselt, pole selge, kuna kostja pole esitanud kohtule10 ülejäänud arvet, mille puhul ta on viivist arvestanud.
55.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt
2-09-67220 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Enne 1.juulit 2009 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,00%, seega muu kui seaduses ettenähtud viivisemääras kokkuleppe puudumisel oli kostjal õigus arvestada viivist mitte rohkem kui 0,022 % päevas (1+7/365/100), samas on kostja arvestanud viivist 0,5 % tasumata summalt päevas.
56.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja käitumisest, aga samuti kostja seadusliku esindaja Ü T avalduste toonist ja sisust nähtuvalt tingis kostjapoolse veesulgemise ja müügilepingu erakorralise ülesütlemise ilmselt mitte niivõrd hageja võlgnevus osutatud teenuste eest, kuivõrd hageja poolt hagi esitamine kostja vastu teises kohtuasjas ja selles menetluses kohtu poolt kostja suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine. Sellele viitavad nii kostja avaldused hagejale„... võttes arvesse ka kõiki teisi samme Ai ründeks, milles olete olnud väga aktiivne ja millede jaoks on teil ka rahalisi vahendeid jätkunud...“(06.07.2009 väljalülitamisteatis tl 43), kui kostja vastuses hagile sedastatu ...“ tsiviilasjas hagi tekitatud hagi tagamisega...on arendajale tekitatud oluline kahju...antud asjaolud sundisid arendajat senisest valulisemalt reageerima igasugustele viivitustele maksetes. Esimese ha tuletati meelde suurvõlglastele, kellest vaid T L ei suvatsenud reageeridagi“ (tl 39), aga samuti kostja esindaja Ü T poolt hagejale saadetud ekirjad, milles hageja kui tarbija suhtes on kasutatud selliseid ebaviisakaid ja asjakohatuid väljendeid nagu „jobu ära mängi lolli...sa pole siia külla teretulnud oma pooletoobise mõttemaailmaga“ (tl 74).
57.Samuti on kohtul alust nõustuda hagejaga arvamusega selles suhtes, et kostja võis soovida kasutada lepingu ülesütlemist selleks, et sundida hagejat „karistusena“ uuesti liitumistasu tasuma. Sellele viitab nii 06.08.2009 ülesütlemiseavalduses sedastatu „...vastavalt õigusaktidele on teil võimalus taodelda uut liitumist“ (tl 45), Ü T e- kiri hagejale 31.08.2009 „Tänaseks on möödunud juba 3 nädalat päevast, mil A OÜ ütles Teile kliendilepingu üles. Selle aja sisse oleks pidanud mahtuma Teie avaldus uue lepingu sõlmimiseks, mida aga ei ole meile laekunud. Anname täiendava tähtaja kuni 7 septembrini tuua meile see avaldus“ (tl 67). Kohus märgib, et 27.05.2010 kohtuistungil nõustus kostja hageja väitega, et kinnistu ostuhind sisaldas ka liitumistasu, mistõttu kostja pidi teadlik asjaolust, et hagejal pole kostja vee-ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks vaja uut avaldust esitada (tl 129-130).
58.Kohtu hinnangul on tõendamata ja paljasõnaline kostja seisukoht, et hageja on salaja ja pahatahtlikult omastanud kostja veeresurssi. Hageja selgitas 14.08.2009, mil kostja esindajad käisid hageja sisestuskraanile pandud plommi kontrollimas, et hageja kööki tuleb vesi vihmavee kogumispaagist (tl 50). Nimetatud asjaolu leidis kinnitamist kostja esindajate poolt veepaagi täiendavalt kontrollimisel 26.04.2010, mille kohta koostati protokoll (tl 148). Asjaolu, et kostja on tuvastanud peale hageja veevarustuse katkestamist 17.07.2009 peakraanile paigaldatud veeplommide lõhkumise ja peakraani omavolilise avamise, asja lahendamisel tähtsust ei oma, kuna kohtu hinnangul oli kostja poolt hageja kinnistut veega varustava peakraani sulgemine, plommimine ja betoonplokiga katmine olukorras, kus kostja ei olnud andnud hagejale võlgnevuse likvideerimiseks mõistlikku etteteatamistähtaega, põhjendamatu ja ebaseaduslik.
59.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga suuliselt veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohta sõlmitud müügilepingu erakorraline ülesütlemine 06.08.2009 oli tühine ning sellele 17.07.2010 eelnenud hageja veevarustuse katkestamine seega vastuolus sõlmitud lepinguga, st põhjendamatu ja ebaseaduslik toiming. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kohus võtab arvesse, et alates 14.12.2009 on hageja veevarustus hagi tagamise korras taastatud ja kohus peab vajalikuks jätta hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse.
2-09-67220
Menetluskulude jaotus 60.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.