Kohtu nimetus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
10.11.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 15.00
Tsiviilasja number
2-10-36723
Tsiviilasi
Osaühing O(likvideerimisel) kuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik Osaühing O(likvideerimisel, reg kood XX, asukoht XXX) Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija G L (ik XXX ) Ajutine pankrotihaldur Maire Arm (Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid )
esindajad
avaldus
pankroti
Resolutsioon
välja
- põhiosa viivis 41,16 EUR - võlg 122,88 EUR - intress 01.09.2010 on 12,80 EUR Kokku 5 941,03 EUR ja 92 956,92 EEK Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul vara kokku 7 765,00 krooni. Raha kassas puudub. AS-is Swedbank omab võlgnik: Arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo 01.09.2010.a. seisuga on 1 465,00 krooni. Konto arestitud 25.08.2010.a. Maanteeameti 01. septembri 2010.a. vastuse nr 9-1/10/15861 kohaselt OÜ O(likvideerimisel) nimele sõidukeid ega väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole ega ole kolme aasta jooksul olnud. Samuti ei ole nimetatud äriühing märgitud sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele vastutavaks kasutajaks. Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l O(likvideerimisel) teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Nõuded ostjate vastu puuduvad. Võlgnikule kuuluv muu vara: Toolid 14 tk 2 100,00; Lauad 7 tk 1 400,00; Mobiiltelefon 800,00; Muusikakeskus 2 000,00; Kokku 6 300,00 krooni. Vara väärtus realiseerimise õnnestumise korral on ilmselt veelgi madalam. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad, samas ei saa välistada, et pikemal uurimisel mõne tehingu siiski tagasivõidetavaks võib kuulutada. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul turusituatsiooni halvenemine ja üldine majanduslik olukord, kus ettevõtte majandamise seisukord muutus niivõrd keeruliseks, et ei olnud võimalik edasi tegutseda. Võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks, ei olnud suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub perspektiiv olukorra parandamiseks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale hüvitiste kompenseerimiseks. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Majanduslikust olukorrast tekkinud käibe oluline kahanemine ja kasumlikkuse langemine põhjustas võlgnikul makseraskusi ja võlgnik ei suutnud enam tekkinud võlgu tasuda ega oma kohustusi kohaselt täita. Ajutise halduri hinnangul oli äriühingu juhtkonna tegevuses märkimisväärseid puuduseid, nii ei esitatud Äriregistrile majandusaasta aruandeid, ning selle asemel, et esitada püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus, kuulutati välja likvideerimine. Likvideerimise käigus ei toimunud ühtegi positiivset arengut, selle asemel suurenesid intressid ja viivised ning töötajad ootavad oma saamata töötasusid mitmeid kuid kauem.
Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri ettekande põhjal on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010.a. aprillis. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul vara kokku 7 765,00 krooni. Võlgnikul on raamatupidamise andmetel seisuga 30.07.2010.a. kohustusi kokku 475 363,60 krooni. Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.10.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Osaühing O(likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 30000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise
isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab Osaühing O(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks TS’a (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 12 750 krooni Maire Arm’i kasuks ja tehtud kulutuste katteks 1 800 krooni AB Mägi Kraavi&Partnerid kasuks. Haldur palub tasud mõista välja osaliselt riigilt ja osaliselt võlgnikult ning kanda kulud Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid arvelduskontole ja ajutise halduri tasu Maire Arm’i arvelduskontole. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu summas 6200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest. Võlgnikult Osaühingult O(likvideerimisel) tuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 6550 krooni Maire Arm’i kasuks ja tehtud kulutuste katteks 1 800 krooni AB Mägi Kraavi&Partnerid kasuks.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.