2-10-14610/8 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

31.juunini 2009.a 9,5% aastas, alates 01. juulist 2009.a 8% aastas (VÕS § 113 lg 1, § 94 lg 1). R OÜ arvestab põhivõlalt viivist alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni pankroti väljakuulutamiseni 28. septembril 2009.a. R OÜ viivise nõue võlgniku vastu on 134 611,05 krooni. Eeltoodud asjaoludel on R OÜ nõue ESOÜ (pankrotis) vastu kokku 3 428 766,35 krooni, sealhulgas põhinõue 3 294 155,30 krooni ja põhinõudele lisanduv viivisenõue 134 611,05 krooni. Kostja vastuväide hageja nõudele on paljasõnaline, motiveerimata ja alusetu. Hageja juhib kostja tegevuse osas tähelepanu alljärgnevale. Kostja on 40 000 kroonise kapitaliga äriühing. Äriregistrisse on kostja kantud 29. detsembril 2009.a. Kostja osanik on OÜ K , mille osanik on omakorda järgmine osaühing. Kostja tegevust kontrolliv isik on peidetud osaühingute jadasse. Kostja tegevuse suhtes huvi omav, tegevust suunav ja kontrolliv isik äriregistris registreeritud kostja osanike ringist ei nähtu. Kostja esindaja juhatuse liige UT on usaldus- ja variisik, kes on spetsialiseerunud äriühingute asutamisele ja likvideerimisele, postkastiteenusele, teiste isikute kaubamärkide ja ärinimedega eristamatute domeeni- ja ärinimede registreerimisele ja kaaperdamisele. UT tegevuse ulatust ja olemust ilmestab asjaolu, et UT on äriregistrist nähtuvalt kehtiv seos 34 ja kehtetu seos 311 äriühinguga (lisa 11). Kostja on ilmselt võlgnikuga seotud isik, olgugi et kostja ja võlgniku seos on varjatud. Kostja on võlgniku võlausaldajaks saanud 23. veebruaril 2010.a nõude loovutamise tehinguga, millega omandas P OÜ pankrotimenetlusse esitatud nõude suurusega 42 952 krooni. Seega on kostja pidanud vajalikuks omandada nõude pankrotistunud võlgniku vastu ja seda vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut. Nõude omandamisest teatas kostja 26. veebruaril 2010.a 15 minutit enne nõuete kaitsmise koosoleku algust. Omandatud nõuet kasutas kostja, et esitada nõuete kaitsmise koosolekul põhistamata vastuväited erinevate võlausaldajate nõuetele. Kostja vaidlustas nõudeid kogusummas üle 8 500 000 miljoni krooni, s.o ca 80 % nõuete kogusummast. On selge, et kostja kui majandustegevust ja arvestatava varata osaühing ei suuda enda vahenditest nõude tunnustamise kohtumenetlusest tekkivaid kulusid finantseerida, sealhulgas hüvitada hageja menetluskulud. Seega on kostja põhjustatud kohtumenetlusekulude kandmise riisiko hagejal. Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et kostja huvi ja tegevuse eesmärk hageja nõude vaidlustamisel ei seisne pankrotimenetluse ajal omandatud nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamises, vaid hageja jt võlausaldajate kahjustamises, pankrotimenetluse venitamises ja takistamises. Kostja teostab õigusi ebakohasel eesmärgil ja ebaausalt, võlausaldajate suhtes ebalojaalselt. Kostja

tegevus nõude vaidlustamisel on õiguste kuritarvitamine ja vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2, TsMS § 200 lg 1). Kostja poolt õiguste kuritarvitamist tuleb piirata, lugeda kostja vastuväide hageja nõudele hea usu põhimõtte vastaselt esitatuks ja hageja nõue tunnustatuks. Kostja vastus Kohtule 30.04.2010. a vastuses leiab kostja, et hagi on tõendamata. Muuhulgas ei ole hagimaterjalide põhjal hageja ja võlgniku väidetavad võlasuhted tuvastatavad. Ühelgi „ostutellimusel”14 ei ole võlgniku pädeva esindaja allkirja. Seega ei ole võlgniku tahteavaldus hagejaga müügilepingu sõlmimiseks tuvastatav. Hageja esitas nõude lepingust, mida ei ole olemas. Hagis osundatud mahtudes kauba hagejalt võlgnikule üleandmine ei ole samuti tõendatud. CMR-id ja rida muid hagi lisa 3 kooseisus olevaid dokumente on võõrkeelsed. CMR-d on valdavalt loetamatud. Need, mis on loetavad, annavad aga tunnistust sellest, et osa tarnetest toimusid UAB-lt R hagejale. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peab võlgnik maksma hagejale tarnitud kauba eest? Osa CMR-dest nähtub samuti, et kauba tarnis võlgnikule UAB R, hageja oli vaid vahendaja rollis. Ostuhinna saamise õigus on müüjal, st UAB-l R, mitte aga vahendajaks olnud hagejal. Hagi lisad kinnitavad, et võlgnikul oli võlasuhe UAB-ga R. Usutav ei ole hageja väide, nagu soovis võlgnik osta hagejalt sama kaupa, mille oli võlgnik juba valdajaks ja omanikuks olevalt UAB-lt R ostnud. Hageja arved ei võimalda tuvastada tähtsust omavaid asjaolusid. Arve kui raamatupidamislik dokument ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid. Hageja arved ei ole asja lahendamisel arvestatavad tulenevalt TsMS § 238 lg 1 lausest 117. Sisuliselt samadel põhjustel ei kuulu asjas arvestamisele hagi lisades 4 ja 5 toodud kinnitamata väljavõtted hageja raamatupidamisest. Kõigele lisaks pole kauba käsutamine (võlgnikule omandiõiguse üleandmine) tõendatud. Kauba omanikuks olev tarnija võib ostuhinna asemel nõuda kauba väljaandmist. Eelnevast selgub, et hageja nõue ei põhine asjaoludel. Võlgnikul oli kokkulepped saavutatud UAB-ga R, mitte hagejaga. Hageja ei tõendanud vastupidist. Hageja nõue jäi õigesti 26. veebruari 2010 koosolekul kaitsmata ning see tuleks jätta käesolevas menetluses tunnustamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 28. septembri 2009. a määrusega välja ESOÜ (edaspidi: võlgnik) pankroti (I kd tl 12-15). Hageja esitas haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 3 428 766,35 krooni tunnustamiseks. Nõude aluseks on hageja ja ESOÜ (pankrotis) vahel sõlmitud müügileping, mille alusel võlgnik esitas tellimused, hageja kinnitas tellimused ja väljastas võlgnikule kauba ja arved ( I kd tl 23-228). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu V OÜ (Puistevilla OÜ eriõigusjärglane) (I kd tl 17). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue OÜ ES(pankrotis) pankrotimenetluses asjaolust, et vastavalt müügilepingule on hageja müünud OÜ-le ESR kaubamärgi all turustatavat kivivilla ja selle lisatooteid kokku summas 4 094 071,10 krooni (tl 25). Võlgnik on 2009. aastal tasunud kokku 799 915,80 krooni. Käesoleva hetkeni on tasumata kauba eest 3 294 155,30 krooni (I kd tl 229-

232). Kostja vastuväite kohaselt on täielikult tõendamata kauba müümine võlgnikule, arved ja CMR saatelehed ei kinnita võlgniku kohustust tasuda tarnitud kauba eest (II kd tl 6). Kohtu hinnangul on kostja esitatud vastuväited jäänud paljasõnalisteks ja kohtumenetluses tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses on hageja esitanud oma nõude tõendamiseks arved ja kauba veodokumendid, millelt nähtub võlgniku poolt kauba tellimine ning hageja poolt tellimuse kinnitamine ja kauba saatmine ning üleandmine võlgnikule (I kd tl 23-228). Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on esitanud selle kohta tõendid. Kohus nõustub hagejaga selles, et kauba vastuvõtmise ja ostuhinna osalise tasumisega on võlgnik aktsepteerinud müügilepingust tuleneva kohustuse olemasolu (tl 229-230). VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Võlgnik ei vaidlusta asjaolu, et on kauba tellimused esitanud ning hageja esitas võlgnikule arved ja võlgnik tasus need osaliselt (II kd tl 20). Kostja vastuväite kohaselt jääb kostjale arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peab võlgnik maksma hagejale tarnitud kauba eest (II kd tl 6). Kohus on seisukohal, et võlgniku ostuhinna tasumise kohustus tuleneb VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, et hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud kaupade müügileping on tuvastatud ka tsiviilasjas 2-09-25040 jõustunud lahendiga (II kd tl 31-32). Kohus on seisukohal, et hageja nõude tunnustamata jätmiseks ei anna alust ka kostja poolt 30.04.2010. a vastuses märgitud asjaolu, et võlgnikul oli tegelikkuses saavutatud kokkulepped UAB-ga R (II kd tl 6). Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks müügilepingu sõlmimine võlgniku ja UAB R vahel. Samuti ei ole UAB R esitanud oma nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et nõue on esitamata, kuna UAB R menetlusest tõenäoliselt ei tea. Kohtu hinnangul viitab see pigem asjaolule, et tegelikkuses olid kokkulepped siiski sõlmitud võlgniku ja R OÜ vahel ning hagejal on nõue võlgniku pankrotimenetluses. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole hageja nõudele esitanud sisulisi vastuväiteid ning kostja on õiguste teostamisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega (I kd tl 7). Kostja vastuväited kattuvad võlgniku vastuväidetega tsiviilasjas 2-09-25040 ning kohus on neile hinnangu andnud. Käesolevas menetluses ei ole kostja oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit esitanud, samuti pole toonud esile ühtegi uut asjaolu. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul on kostja nõuete kaitsmise koosolekul põhjendamatut vastuväidet esitades käitunud eesmärgiga kahjustada teiste võlausaldajate huve ning takistada pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist.