Tsiviilasja number
2-09-53520
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Peeter Pällin ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
Igor Puusepa hagi Jevgeni Kuzmenoki vastu 8 000 euro saamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
97 008,92 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jevgeni Kuzmenoki apellatsioonkaebus
Menetluse liik
20.10.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Igor Puusepp (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX, XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis, e-post: [email protected] Kostja: Jevgeni Kuzmenok (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X, XXXXX XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja Vahur Glaase, e-post: [email protected]
Jätta Harju Maakohtu 22.01.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Jevgeni Kuzmenoki kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 15.10.2009 esitas Igor Puusepp Harju Maakohtule hagi Jevgeni Kuzmenoki vastu võla 8 000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 2008 septembris 8 000 eurot ja kostja kohustus selle hagejale tagastama 09.10.2008. Kostja ei ole laenu hagejale tagastanud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile osaliselt 6 200 euro osas vastu ja võttis hagi õigeks 1 800 euro osas. 25.09.2009 sai kostja hageja esindajalt kirja, milles hageja nõudis kokku 16 000 euro tasumist. Hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult. Kostja tagastas hagejale 2008 juunis eelnevalt võetud laenu 8 000 eurot. Seisuga 02.07.2008 ei olnud kostjal hageja ees kohustusi. 2008 oktoobris laenas kostja hagejalt uuesti 8 000 eurot. Sellest on ära makstud 6 200 eurot. Hageja keeldus selle kohta kinnitust andmast. Hageja lubas tagastada võlakirja, kui kogu võlg on tagastatud. 08.10.2008 võttis kostja oma arvelduskontolt välja 50 000 krooni sularahas (5 x 10 000 krooni) ning 09.10.2008 tasus kaardimaksena 50 000 krooni ning vahetas raha Tavid valuutavahetuspunktis eurodeks, kokku 6 200 eurot. Kostja andis 6 200 eurot 09.10.2008 hagejale sularahas üle hageja korteris. Maakohtu otsuse põhjendused 22.01.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis välja Jevgeni Kuzmenokilt 8 000 eurot Igor Puuseppa kasuks. 1 800 euro osas tunnistas maakohus otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 8 000 eurot tähtajaga kuni 09.10.2008. Kostja võttis õigeks, et nimetatud kohustusest on tal hageja ees täitmata 1 800 eurot, võlgnevusele summas 6 200 eurot vaidles kostja vastu, kuna kohustus on täidetud 09.10.2008. Kostja kohustuseks oli tõendada, et on vaidlusalusest laenusuhtest tuleneva kohustuse 6 200 euro ulatuses täitnud. Kohus on selgitanud kostjale tõendamiskohustust 15.01.2010 kohtuistungil. Kostja esitas oma kohustuse täitmise tõendamiseks arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kontolt 08.10.2008 välja võetud viiel korral 10 000 krooni ning 09.10.2008 on ülekandega tasutud Tavid valuutavahetusele 50 000 krooni. Kohtu hinnangul ei tõendanud sularaha väljavõtmine ega ülekande teostamine Tavid valuutavahetusele 08.10.-09.10.2008, et kostja on oma kohustuse 6 200 euro ulatuses hageja ees täitnud. Kostja väited, et hageja keeldus talle 6 200 euro tasumise kohta kinnituse andmisest, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei tulenenud, et hageja teostas oma õigusi hea usu põhimõtte vastaselt. Pooled ei vaielnud selle üle, et seisuga 02.07.2008 ei olnud kostjal võlgnevusi hageja
ees. Pärast nimetatud tähtaega on kostja võtnud hageja ees täiendavaid kohustusi, mille suhtes on hageja esindaja 25.09.2009 koostanud kirja. Kohus ei tuvastanud esitatud tõenditest tulenevalt, et kostja oleks vaidlusalusest laenusuhtest tuleneva kohustuse hageja ees täitnud. Seega ei andnud kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja võttis osaliselt hagi õigeks 1 800 euro ulatuses, siis selles osas tunnistas kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata väljamõistetud 6 200 euro ulatuses ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant nõustub kohtu seisukohtadega, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 8 000 eurot tähtajaga kuni 09.10.2008 ning kostja võtab õigeks, et nimetatud kohustusest on tal hageja ees täitmata 1 800 eurot. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaidlusalusest laenusuhtest tulenevast kohustusest on täitmata 6 200 eurot ning hageja tegevus vastab VÕS §-s 6 ja TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtetele. Apellant esitas kohtule väljavõtte oma Swedbanki kontost nr XXXXXXXXXX ajavahemikul 6.10.2008 - 6.11.2008, millest nähtus, et ta oli 08.10.2008 arvelt välja võtnud 50 000 krooni ning Tavid valuutavahetuspunktis tasunud kaardimaksena 50 000 krooni. Tavid valuutavahetuspunktis vahetas ta raha eurodeks (kokku 6 200 eurot) ja nimetatud summa tasus võla katteks vastustajale. Kohtuotsuse kohaselt on tegemist kaudsete tõenditega, millel ei ole asjas tähtsust. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nimetatud tõendid asjas tähtsust ei oma. Tõendid näitavad, et vahetult enne laenu tagasimaksmise tähtpäeva saabumist 08.10.2008 - 9.10.2008 võttis apellant raha oma arvelduskontolt välja ning vahetas valuutaks. Apellant kinnitas kohtuistungil 6 200 euro tasumist vastustaja elukohas XXXXXXXX XXX XXX-XX Tallinnas. Apellant uskus vastustaja väidet, et talle tagastatakse võlakiri pärast kogu võlgnetava summa tasumist. Apellandil tekkis kahtlus, et vastustaja näol võib olla tegemist kelmiga ja apellant esitas taotluse TsMS § 236 korras hageja kohta varasema karistatuse tõendi väljanõudmiseks. Kuivõrd kohus apellandi taotlust ei rahuldanud, puudub võimalus ümber lükata väidet, et tegemist võib olla kelmusele viitavate tunnustega, millega kaasneks tõenäoliselt VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttele vastava käitumise kahtluse alla seadmine. Kohtuistungil esitas vastustaja esindaja väidetava võlakirja originaali. Kohtule esitatud kujul oli see A 4 formaadist pooleks murtud ja käsitsi rebitud lehe ülemine osa. Apellant kinnitab, et esialgsel kujul oli tegemist A 4 formaadis paberilehega. Apellant leiab, et tegemist on kohtu eksitamisega, sest ärarebitud ja kohtule esitamata jäetud lehe alumisele osale oli talletatud oluline teave. Võlakirja alumisel osal I. Puusepa poolt 09.10.2008 omakäeliselt tehtud märge võla osalise tasumise kohta 6 200 euro ulatuses. Apellandile jääb arusaamatuks, missugused mõistlikud põhjused tingivad, et 8 000 euro suuruses summas antud võlakirja oleks vajalik osadeks rebida. Apellant on veendunud, et vastustaja on võlakirja olulise osa hävitanud. Apellant leiab, et vastustaja poolt on tegemist hea usu põhimõtete rikkumisega võlaõigussuhetes, esitades võlanõudeid, mis on temale juba tasutud. Samuti käitus vastustaja vastuoluliselt, lubades tagastada võlakirja pärast kogu võla tasumist, kuid esitas kohtule haginõude nii tasutud kui ka tasumata osa suhtes.
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusõiguse norme. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6 200 eurot. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on vaidluse lahendamisel olulised asjaolud õigesti tuvastanud ja TsMS § 652 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei pea ringkonnakohus asjaolude uuesti tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuid hageja ei ole seda teinud ja maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ainuüksi laenu tagasimaksmise tähtajal kostja poolt sularaha väljavõtmisest ja eurodeks vahetamisest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale laenu tagasi maksnud. Laenust 6 200 euro tagasimaksmist hagejale ei ole kostja tõendanud. Maakohus on eeltoodut õigesti hinnanud. Samuti ei ole alust maakohtust erinevalt hinnata kostja väidet, et hageja on laenulepingu alumise poole ära rebinud selleks, et varjata lepingul olnud kinnitust 6 200 euro maksmise kohta. Hageja on selgitanud, et lepingu alumisele osale oli kirjutatud teine laenukohustus. Kolleegiumi arvates ei ole füüsiliste isikute vaheliste laenulepingute puhul ebatavaline, et leping kirjutatakse poolikule lehele või et lehest on hiljem osa ära rebitud. Kolleegium märgib, et kostja on enne kohtumenetlust hageja advokaadile vastanud, et 6 200 euro tasumise kohta tehti märked eraldi lehele (lk 21). Seega on kostja ise esitanud erinevaid väiteid 6 200 euro tasumise kohta märgete tegemise osas. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust järelduseks, et hageja on tegutsenud laenusuhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja sellekohane väide on jäänud paljasõnaliseks. Apellant leidis, et esitatud väidet oleks olnud võimalik tõendada hageja kriminaalkorras karistamise kohta õiendi väljanõudmisega. Kolleegiumi arvates vaidlusaluse laenusuhte raames väidetavat hea usu vastast käitumist ei ole võimalik põhjendada hageja varasema käitumisega. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.