Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal IP hagi JK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2013. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) JK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX XX-XX XXXXX XXXXXXX),
esindaja Vahur Glaase Vastustaja (hageja) IP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Marina Leis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 2. oktoobri 2013. a. otsuse lõppjäreldus IP hagis JK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, arvestades põhjenduse osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib 1(4)
ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud IP esitas 20. aprillil 2011. a. Harju Maakohtule hagi JK vastu võlgnevuse 8000 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 28. oktoobril 2008. a. 8000 eurot ja kostja kohustus nimetatud summa hagejale tagastama 15. novembriks 2008. a. Kostja ei ole laenu hagejale tagastanud. Hagis toodud asjaolud on tõendatud kostja poolt kirjutatud ja allkirjastatud võlakohustusega 28. oktoobrist 2008. a. Hageja on ka varasemalt kostjale raha laenanud: 2008. a. septembris 8000 eurot, mille kostja lubas tagastada 9. oktoobriks 2008. a., kuid jättis oma lubaduse täitmata ja Harju Maakohus mõistis selle rahasumma 9. novembri 2010. a. otsusega tsiviilasjas 2-09-53520 kostjalt hageja kasuks välja. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja väited on alusetud, kuna nimetatud tehingut kostja ja hageja vahel ei ole toimunud. Seega ei saa hageja valduses olla ka väidetavalt kostja kirjutatud ja allkirjastatud võlatunnistust. Ilmselt on tegemist võltsinguga. Hageja käitumise näol on tegemist järjekordse katsega kohtumenetluse abil taotleda välja mõista väidetav tasumata võlg selle tarbeks võlatunnistust võltsides. Hageja on esitanud valeandmeid ka varasemalt. Kostja kinnitab, et on hageja käest laenanud 2008. a. oktoobris 8000 eurot ning andnud selle kohta ka võlatunnistuse. Hageja nõudel tasus kostja talle 9. oktoobril 2008. a. võla katteks 6200 eurot sularahas, hageja keeldus võlatunnistuse tagastamisest, kuid lisas võlatunnistuse alumisse poolde tasutud summa kohta omakäelise kinnituse, mille ta hiljem ära rebis. Kahjuks kohtud tsiviilasjas 2-0953520 kostja argumente arvesse ei võtnud. Käesolevas asjas objektiivse lahendi saavutamiseks on tingimata vajalik kindlaks teha võlatunnistuse originaaldokument ja määrata kirjatehniline ekspertiis. Hageja väited on ebaloogilised – jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud hageja, kellele kostja olevat võla tasumata jätnud, samal ajal talle uuesti 8000 eurot võlgu andma. Kostja on kinnitanud ühe võlakirja kirjutamist ega tunnista, et oleks kirjutanud teise võlakirja. Kostja ei vaidlusta käekirjaekspertiisi arvamust, et tõenäoliselt on ekspertiisiks esitatud võlakirja kirjutajaks kostja, kahjuks ei anna aga ekspertiisiakt vastust küsimusele, kas tegemist on originaaldokumendiga. 2(4)
Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus oli võltsitud ning kas 28. oktoobri 2008. a. võlakirja teksti ja allkirja võlakirjal on kirjutanud JK. Kohus viis tsiviilasjas läbi käekirjaekspertiisi 28. oktoobri 2008. a. võlakirjale. Ekspert on aktis märkinud, et võrreldes vaidlustatud teksti võrdluseks esitatud kostja käekirjaga ilmnesid kokkulangevused enamikes üldtunnustes ja aktis märgitud eritunnustes. Ekspertiisiakti nr. 13E-DK0022 kohaselt jõudis ekspert arvamusele, et ekspertiisiks esitatud 28. oktoobri 2008. a. võlakirja teksti ja allkirja võlakirjal on tõenäoliselt kirjutanud JK (IK XXXXXXXXXXXX). Tuginedes eeltoodule on tõendatud, et 28. oktoobri 2008. a. võlakirja teksti ja allkirja võlakirjal on kirjutanud kostja.
28.oktoobri 2008. a. võlatunnistus on deklaratiivne ja võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. VÕS §-s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, s. t. poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada. Pooled sõlmisid suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 8000 eurot ja kostja kirjutas omakorda alla võlatunnistusele, millega tunnistas kohustuse olemasolu hageja ees. Seega on nõue, mille alusel kostja on andnud võlatunnistuse ja seega kinnitanud kohustuse täitmist, selge. Ainuüksi asjaolu, et võlatunnistusel ei olnud kirjas sõna „võlatunnistus“ või „allkiri“, ei tähenda seda, et tegemist ei oleks võlatunnistusega. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja ja kostja vahel puudub laenuleping. Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 30 lõikest 2 tulenev tingimus on täidetud ja võlatunnistus on kirjalikult vormistatud. Tähendust omab ka, et kostja on võlatunnistuses tunnistanud enda nimelt võlgnevust hagejale, mille ta on kinnitanud allkirjaga. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et kostja oma kohustuse olemasolu ka allkirjaga kinnitanud. Seega on tõendatud, et hageja andis 28. oktoobril 2008. a. kostjale laenu 8000 eurot, mille kostja on kohustunud tagastama 15. novembriks 2008. a. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei tulene, et hageja oleks oma õigusi teostanud hea usu põhimõtte vastaselt. Kohus ei ole esitatud tõenditest tulenevalt tuvastanud, et kostja oleks vaidlusalusest laenusuhtest tuleneva kohustuse hageja ees täitnud. Seega ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on oma otsuses vääralt tõlgendanud ja kohaldanud VÕS § 3 punkti 1, § 8 lõiget 1, § 11 lõiget 1, §-i 30, § 108 lõiget 1, § 396 lõiget 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 138 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lõiget 2. Kohus ei ole arvestanud kostja poolt esitatud taotlust määrata kirjatehniline ekspertiis tsiviilasjades 2-11-18723 ja 2-09-53250 olevate võlakirjade suhtes. Kostja soovis nimetatud taotlusega tõestada, et üks võlakiri on võltsitud, kuna tema ei ole kahte võlakirja kirjutanud. Tegemist on hageja poolt tõendite kunstliku loomisega. Kohus ei arvestanud kostja seisukohaga, et tema ja hageja vahel oli ainult üks 2008. a. sõlmitud võlakiri. Kostja ei nõustu sellega, et ta on laenanud hagejalt vaidlusaluse tsiviilasja aluseks oleva 8000 eurot ja et tal oleks tekkinud võlaõiguslik kohustus. Kostja ei ole hagejale kirjutanud kahte võlakirja, kumbki 8000 euro väärtuses. Hageja tegevus ei vasta hea usu põhimõttele. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
3(4)
Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada, küll tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 21 otsuse põhjendust täpsustada ja täiendada. Hagi on rajatud poolte vahel 28. oktoobril 2008. a. sõlmitud laenulepingule, mille sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 28. oktoobri 2008. a. kuupäeva kandva võlakirja. Selle teksti kohaselt on kostja võtnud hagejalt 8000 eurot ja kohustub selle tagastama
15.novembriks 2008. a. (kd. I, tl. 3 ja 5, originaal kd. I, tl. 150). Kostja vaidlustas maakohtu menetluses vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise, väites, et ei ole kohtule esitatud võlatunnistust allkirjastanud ning et ilmselt on tegemist võltsinguga (kd. I, tl. 17). Kostja taotlusel määras kohus käekirjaekspertiisi. Eksperdiarvamuses on märgitud, et ekspertiisiks esitatud dokument on kirjutatud sinise pastapliiatsiga (kd. I, tl. 125), seega on tegemist originaaliga. Eksperdiarvamuse kohaselt on 28. oktoobri 2008. a. võlakirja teksti ja allkirja tõenäoliselt kirjutanud kostja (kd. I, tl. 125 – 128). Ekspert on selgitanud, et tõenäoline jaatav arvamus tähendab, et käsikirjaline tekst või allkiri on tõenäoliselt kirjutatud kontrollitava isiku poolt, et selles esinevad kirjutajale iseloomulikud kokkulangevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutataks on keegi teine isik, on väike (kd. I, tl. 129). Seda arvamust ei ole kostja vaidlustanud (kd. I, tl. 137). Mingeid tõendeid, mille alusel võiks jõuda järeldusele, et kostja siiski ei ole vaidlusalust võlakirja kirjutanud, ei ole kostja kohtule esitanud. Seega saab eksperdiarvamust pidada piisavaks, et lugeda kostja poolt võlatunnistuse kirjutamine ja allkirjastamine tõendatuks. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on olukorraga, kus VÕS § 396 lg. 1 kohane laenuleping on poolte vahel sõlmitud suuliselt ning laenukohustuse kohta on hagejale antud võlatunnistus. Samuti leidis maakohus õigesti, et niisuguses olukorras peab võlgnik tõendama, et tema poolt tunnustatud võlga ei ole olnud või see on lõppenud, ning et kostja seda tõendanud ei ole. Nii ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis võiks aluse anda järeldusele selle kohta, nagu ei oleks tema poolt tunnustatud võlga tekkinud või nagu oleks võlakohustus lõppenud. Hagi on seega õigesti rahuldatud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium veel, et kostja on vaidlustanud asjaolu, nagu oleks kirjutanud kaks võlakirja (ühe, mis esitatud vaidlusaluses asjas ja teise, mis esitatud tsiviilasjas 2-09-53250), kumbki 8000 euro suuruses summas. Kostja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks. Viidanud küll teise tsiviilasja materjalidele, ei ole kostja esitanud sellest teisest asjast kohtule ühtegi tõendit ega ka taotlust tõendite lisamiseks. Tsiviilasjas 2-09-53250 on vaidlus lõppenud jõustunud kohtulahendiga ja apellandi väidete põhjal ei ole mõistetav, millise ekspertiisi tegemist teises tsiviilasjas esitatud võlakirjale on ta silmas pidanud ning kuidas võiks see mõjutada vaidlusaluses asjas lahendi tegemist, eriti arvestades asjaolu, et siinses tsiviilasjas esitatud võlatunnistuse võltsituse väide ei ole leidnud tõendamist. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et teises asjas otsuse aluseks olnud võlatunnistus ei ole ehtne, ei saa see mõjutada vaidlusaluse asja lahendamise tulemust, vaidlusaluses asjas ei saa aga koguda tõendeid teise tsiviilasja tarbeks, mis pealegi on jõustunud kohtuotsusega lahendatud. Apellandi viide vastaspoole poolt hea usu põhimõtte rikkumisele jääb üldsõnaliseks ja vaidluse asjaoludega seostamatuks väiteks. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg. 1 alusel apellandi kanda.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.