Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-10-11124 kompromissi p.-le 2.6. 1.3 Kostja OÜ A tasub ettenähtud maksed hageja AS M-E pangakontole (Saaja: AS M-E SEB Pank: xxxxxxxxxxxxxx). 1.4 Juhul, kui kostja ei täida kompromissi p-des 1.1 ja 1.2 kohustusi nõuetekohaselt, on hagejal AS–l M-E õigus nõuda kostjalt OÜ-lt A viivist tasumata summalt 0,2 % (null koma kaks protsenti) päevas. 1.5 Hageja AS M–E kinnitab, et loeb kompromissi p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud kohustuste täitmisega kostja OÜ A nõude hageja ees täidetuks, välja arvatud Kompromissist tulenevad nõuded.

OÜ-le

2.4 Kohtumääruse Lisas 1 märgitud tööde valmidust ja kvaliteeti hindavad pooled ühiselt lähtudes Lisas 1 sätestatud hindamise alustest. Kokkuleppe mittesaavutamisel hindab tööde valmidust ja kvaliteeti poolte valitud ekspert kelle arvamus on tõendiks, millest pooled lähtuvad võimalike vaidluste tekkimise korral. Ekspertiks valivad pooled ühe järgnevalt nimetatud isikutest loosimise teel: AL, IP või HK. Ekspert oma hinnangu andmisel hindab Lisas 1 kirjeldatud tööde kohast täitmist, sealhulgas lähtub ainult Lisas 1 sätestatud tööde tehnoloogilisest kirjeldusest ja seal märgitud tööde hindamise alustest. 2.5 Kohtumääruse Lisas 1 märgitud tööd loetakse lõpetatuks vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega mõlema poole poolt. Vaidluse korral väljastab ekspert hinnangu tööde täiemahulise ja nõuetekohase teostamise kohta kompromissi p.-s 2.4 märgitud alustel. Eksperdikulud kannavad pooled võrdsetes osades. 2.6 Kohtumääruse Lisas 1 märgitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega loetakse, et hageja AS M-E on andnud kostjale OÜ-le A garantii teostatud töödele (Lisas 1) 6 kuud alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Garantiikohustuse täitmist jääb tagama hageja AS-i M-E poolt kostjale OÜ-le A esitatav esimesel nõudmisel realiseeritav pangagarantii tähtajaga 6 kuud garantiisummaga 80 000 (kaheksakümmend tuhat) krooni. Hageja AS M-E kohustub esitama vastavasisulise garantiikirja kostjale OÜ A esimesel võimalusel alates kohtumääruse Lisas 1 märgitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt.

2-10-11124

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 08.03.2010.a hagi Harju Maakohtule kostja vastu kohustuste puudumise tuvastamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. 09.03.2010.a kohtumäärusega tagas kohus hagi. 05.04.2010.a esitas kostja määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.05.2010.a kohtumäärusega Harju Maakohtu 09.03.2010.a hagi tagamise määruse. Hageja esitas 10.06.2010.a Harju Maakohtule taotluse hagi eseme muutmiseks ja hagi tagamiseks. 11.06.2010.a rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamiseks arestiti kostja OÜ A arveldusarvetel AS-s SEB olevad rahalised vahendid 731 233 (seitsesada kolmkümmend üks tuhat kakssada kolmkümmend kolm) krooni ulatuses. 6.07.2010.a esitas kostja määruskaebuse Harju Maakohtu 11.06.2010.a määruse tühistamiseks. Tallinn Ringkonnakohus jättis 27.08.2010.a määrusega kostja OÜ A määruskaebuse rahuldamata. Pooled esitasid 27.10.2010.a Harju Maakohtule kompromisslepingu, mille täiendatud variant saadeti kohtule 05.11.2010.a. Koos kompromisslepinguga taotlesid pooled tsiviilasja lõpetamist. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-11124 ning kinnitada kompromiss määrusega. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 1 (üks) päevani arvates selle kättetoimetamisest. Hageja palub tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 32 500 krooni ja pooled paluvad tagastada hageja poolt tasutud tagatis summas 36 561,65 krooni hagejale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2-10-11124 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AS M-E taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS M-E on tasunud 08.03.2010.a tsiviilasjas nr 2-10-11124 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 65 000 krooni arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank viitenumber 2900072123. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 32 500 krooni kanda AS M-E arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kompromissis kokku leppinud, et, menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2-10-11124 TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale. Vastavalt poolte taotlusele tuleb AS M-E poolt 08.03.2010.a kohtu tagatiste kontole makstud tagatis summas 36 561,65 krooni tagastada AS-le M-E arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank. Pooled ei ole kompromisslepingus taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, mistõttu TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kohus selgitab pooltele, et lähtudes TsMS § 386 lõikest 1, võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

Anu Uritam Kohtunik

2-10-11124 Harju Maakohtu 09.11.2010.a määruse Lisa 1

LAKI 34 DEFEKTIDE LIKVIDEERIMISE TEHNILINE KIRJELDUS

I. Ilmnenud defektid: 1) 0-korruse sõidukite parkla metallist põrkepiirdel roosteplekid; 2) 0-korruse sõidukite parkla kiviparkett ja kaevud on osaliselt vajunud (tekkinud vajumised); 3) 0-korruse sokli krohvil defektid; 4) 0-korruse laeplaatide nurgad murdunud ja osaliselt plaadi laines; 5) Fassaadi välisseina ja aknaühenduskohtades vihmadega vee läbijooksud (ca. 10 kohta); 6) Fassaadi katte (makrolon) metallist kandurite kinnituste täiendav hermetiseerimine, s.h. tarbetute puuritud aukude täitmine; 7) Fassaadil asuvate päikesesirmide metallkanduritel rooste plekid ja löögi defektid; 8) Katusele pääsuteel metallist aste lahti; 9) Piksekaitse armatuur kohalt nihkunud; 10) Katuse, tehnilise korruse fassaadi ühe katteplaadi (makrolon) nurgad lahti, tuule käes „laperdavad“; 11) Välistrepi käsipuul roostetäpid; 12) 1 akna välisliist puudu; 13) Hoone sees mahukahanemispraod, s.h. R/B postide ja kipsi ühenduskohad, veekahjustuste likvideerimine; 14) Trepikoja aatriumipoolne piire ei ole piisavalt jäik; 15) IV korruse ripplael veekahjustused; 16) Põranda dolomiitplaatidel mõrad fuajees ja mujal I korrusel; 17) Katusel 1 koht kus vihmadega vesi ära ei jookse (veeloik);

II. Defektide likvideerimise tehniline kirjeldus: 1) Defekt nr. 1: Metalldetailid puhastatakse, määratakse roostesed kohad, roostesed kohad puhastatakse lihvimise meetodil kuni puhta metalli pinnani, puhastatud pind krunditakse ja kaetakse projektis määratud värviga. Esmalt proovitakse värv hajutada meetri ulatuses, kui tulemus ei ole rahuldav, s.t. on silmaga selgelt eristatav ülejäänust, värvitakse kogu metallpiire kohapeal üle. Tööd teostatakse ainult tööde teostamiseks sobilikel tingimustel, et oleks tagatud värvi korrektne kuivamine ja kvaliteet;

2-10-11124 Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tööd loetakse teostatuks, kui põrkepiirdel ei ole roostekahjustusi ja loomulikus valguses ca. 2m distantsilt vaadates ei ole eristatav värvitooni erinevusi; 2) Defekt nr. 2: Ära vajunud osa kiviparketist demonteeritakse, liivast aluskiht tasandatakse vajalikule kõrgusele vajadusel lisatakse liiva, kaevude kõrgus reguleeritakse ja kiviparkett paigaldatakse tagasi nii, et oleks välistatud veeloikude teke ja oleks tagatud sadevee äravool. Tööd tuleb teostada plusskraadidega; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tööd loetakse teostatuks, kui kiviparkett on silmaga hinnates ühtlane, ilma lohkude ja muhkudeta ning pinnale ei teki veeloike. Kaevud peavad olema reguleeritud ülejäänud pinnaga samale kõrgusele, et ei ole silmaga eristatavaid kõrguse olulisi erinevusi; 3) Defekt nr. 3: Lahtine krohvi osa eemaldatakse, teostatakse uuesti aluskrohvimine ja proovitakse toonitud krohviga krohvimist, kui tulemus ei ole rahuldav, s.t. on silmaga selgelt eristatav ülejäänust, värvitakse kogu krohv parandatud külje ulatuse vastava värviga üle nurgas nurgani nii, et ei oleks silmaga muust eristatav. Tööd teostatakse ainult tööde teostamiseks sobilikel tingimustel, et oleks tagatud krohvi/värvi korrektne kuivamine ja kvaliteet; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Krohvitud pinnas ei tohi olla mõrasid ja pragusid ja loomulikus valguses ca. 2m distantsilt vaadates ei tohi olla märgata värvitooni olulist erinevust; 4) Defekt nr. 4: Kõik laeplaadid demonteeritakse. Teostatakse alusraami/laekandurite kontroll, vajadusel sirgestamine ja täiendav kinnitus. Laeplaadid, millised on terved, neile teostatakse servades ja potentsiaalsetesse murdekohtadesse augu nn. „ovaalpuurimine“, s.t. puuritakse kinnitusaugud suuremaks, et oleks tagatud materjalile piisav varu temperatuuri mõjul mahumuutustele, sellega välistades võimalikke murdumisi servades. Purunenud plaatide murdunud otsad saetakse maha ja plaadid taaskasutatakse. Vuugi kohad hajutatakse nii, et ei tekiks selgeid erisusi ja silmale häirivust lae osas visuaalsel vaatlusel. Selleks kasutatakse osaliselt uusi laeplaate, millised värvitakse eelnevalt laega samasse tooni. Kinnituskruvid vahetatakse välja suurema „peaga“ kruvide vastu, et oleks kaetud ovaalpuuritud augud; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tööd loetakse korrektselt teostatuks, kui lae katteplaatide kõik need osad on likvideeritud, kus esinesid murdumised ja purunemised. Uued monteeritavad laeplaadid võivad olla värvitoonilt vanadest erinevad, kuid värvitud peavad olema plaadid projektis määratud värvi ja tooniga. Samuti võivad olla laeplaadid erineva suurusega, kuid peab jälgima et ei tekiks vuugi häirivat „rütmi“ – s.t. vuugid peavad olema hajutatud.

2-10-11124 5) Defektid 5,6 ja 7: Nimetatud defektid likvideeritakse samaaegselt. Tehniliselt näeb see välja järgnev: tööde teostamiseks renditakse 2 tõstukit, milledele kinnitatakse metallraam fassaadiplaadi hoiustamiseks ajal, mil teostatakse demonteeritud plaadi osas parandustöid. Tööde käigus kontrollitakse kogu fassaad üle. Juhul kui avastatakse defektne koht või potentsiaalne defektne koht, demonteeritakse plastist fassaadiplaat, teostatakse vastavalt defekti iseloomule, siis kas kanduri kinnituse hermetiseerimine, fassaadis oleva puuraugu hermetiseerimine või muul viisil tihendamine või akna ja fassaadi ühenduskoha kattepleki demontaaž, vajalikud tihendus- ja hermetiseerimistööd ja montaaž. Kindlasti teostatakse täielik montaaž kõigis nendes kohtades kuni paari meetri ulatuses, kus on esinenud veelekkeid akna piirkonnas. Samuti kontrollitakse üle kõik akende tihendid, fassaadide omavahelised liitekohad ja muud potentsiaalsed veelekke kohad. Päikesekanduritel roostedefekti avastamisel teostatakse sarnane tegevus nagu defekt nr. 1 puhul. Värvitakse üle kogu roostese koha metall kuni metalli nurgani vms ühenduskohani, kus on võimalik värvi üleminek peita/hajutada. Tööd teostatakse ilma kandureid demonteerimata. Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tööde teostatavuse hindamise aluseks on akende piirkonnas veelekete mitte esinemine, fassaadi paneelis hermetiseeritud tarbetud avaused on suletud ja päikesesirmidel ei ole roostekahjustusi, kusjuures sirmide värviparandused peavad olema teostatud nii, et ca. 2m distantsilt vaadates ei oleks olulist värvierinevust varem värvitud ja parandatud värvi vahel; 6) Defekt nr. 8: metallaste kinnitatakse keemilise ankruga. Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Aste on kinnitatud; 7) Defekt nr. 9: Piksekatise armatuuri kinnitusklambrid asendatakse ja kinnitatakse vastavalt nõutule; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: kõik purunenud kinnitusklambrid on vahetatud; 8) Defekt nr. 10: Fassaadi katte nurgad ühendatakse vastava liistuga, sarnaselt mujal nurgaühenduskohtades kasutatud liistule, samuti vahetatakse välja katusel asuva tehnilise ruumi välisseina purunenud makrolon plaat; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Fassaadi katte nurgad on liistuga ühendatud; 9) Defekt nr. 11: Parendustööd teostatakse analoogselt defekt nr. 1’le, värvitakse üle kogu metallist käsipuu; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tööd loetakse teostatuks, kui põrkepiirdel ei ole roostekahjustusi ja loomulikus valguses ca. 2m distantsilt vaadates ei ole eristatav värvi erinevusi; 10) Defekt nr. 12: Puuduv liist paigaldatakse; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Liist on paigaldatud;

2-10-11124 11) Defekt nr. 13: Mahukahanemispragude puhul täidetakse vastava hermeetikuga tekkinud praod, kaetakse pahtliga ja värvitakse. Värv hajutatakse vajalikus ulatuses nii, et silmaga normaalvalguses ca. 2m kauguselt vaadates ei ole märgata erinevust. Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tööd loetakse teostatuks, kui viimistluses ei ole enam pragusid ja ca. 2m distantsilt loomuliku valguse käes vaadeldes ei ole märgata vana ja parandatud värvkatte olulist erinevust; 12) Defekt nr. 14: neljal korrusel asuvad aatriumipoolsed piirded demonteeritakse, piirde ülemisse latti puuritakse keerdavaused vastavalt mõõdule. Keermelatt keeratakse sisse. Käsipuud paigaldatakse tagasi, vajadusel kasutataks olemasolevate kinnituste paremaks säilimiseks keemilisi ankruid. Peale käsipuu paigaldamist, olles eelnevalt seina õigesse kohta paigaldanud tüübli, keeratakse keermelatt käsipuu sees seina sisse välja vajalikus ulatuses nii, et tekiks jäik side käsipuu ülemise lati ja seina vahel. Teostatakse mõlema käsipuu otsas. Sellisel juhul on tagatud käsipuu jäikus ja püsivus. Käsipuud ennast ümber ehitada ei ole vaja, kuna kasutatud metall on kandeomadustelt piisav. Probleem on ülemise lati täiendavas kinnituses. Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Käsipuu on jäigalt kinni ja ei kõigu; 13) Defekt nr. 15: tegemist on tõenäoliselt torudelt tilkunud kondentsiga. Torud isoleeritakse ja ripplae plaat vahetatakse välja; Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Tilkumist ei toimu ja ripplae plaat on vahetatud; 14) Defekt nr. 16: Defektsed põrandaplaadi eemaldatakse ja asendatakse uutega. Tellija peab arvestama, et uued plaadid on teist tooni ja nn. värske välimusega. Ühtlustumine toimub mõne aasta jooksul. Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Mõranenud plaadid on välja vahetatud ja asendatud plaadid võivad olla erineva tooniga, kuid on samas tasapinnas. 15) Defekt nr. 17: Katusele kohta, kuhu vesi koguneb, kleebitakse peale täiendavad kihid katusekatte materjali, sellega likvideerides nn. loigu koht. Täiendavaid kihte kleebitakse ulatuses ja mahus nii palju, et oleks tagatud vee äravool. Tulemus ja teostatavuse kontrolli alused: Katusele ei teki vihmajärgselt veeloike.

Muud märkused: Tööde teostamisel järgitakse kõiki vajalikke ohutus- ja kvaliteedinõudeid, et oleks tagatud OÜ A rahuldav tulemus. Tööde teostamisel järgitakse rangelt ilmastikutingimusi, et vältida nn. probleemide kordumist. Fassaadi osas, kus teostatakse nn. veelekke parendustöid, tuleks teostada näiteks imiteeritud veekatse, kus parendatud defektne koht märjatakse kordades intensiivsemalt kui seda on keskmine vihma tugevus, mille järel on võimalik veenduda

2-10-11124 konstruktsiooni veetihenduses, s.t. kui lekked esinevad, tuleb parendustööd uuest teostada, veelekete mitteesinemisel võib lugeda parendustööd teostatud korrektseks.

Metalldetailide värvi parandamisel kasutatakse VIVACOLOR

tooteid ja järgnevat

tehnoloogiat: 1) rikutud, roostene vms defektne koht puhastatakse hoolikalt terasharja või elektrilise terashari lihvijaga, 2) pinnad puhastatakse ST2 vivacolor pesuainega, 3) detail või detailiosa krunditakse 1 x TEMABOND ST 200’ga (160μm), 4) krunditud detail või detailiosa värvitakse pintsliga pinnavärviga 1 x TEMADUR 20 (40μm). Tööd teostatakse plusskraadidega ja vajadusel kasutatakse kruntvärvi kiiremaks kuivamiseks soojafööni.

Käesolev tehniline defektide likvideerimise kirjeldus hõlmab kõiki OÜ A poolt AS-le M-E garantiiperioodi jooksul (s.o. ehitusseaduse mõistes ehituse valmimise järgne periood kestusega 24 (kakskümmend neli) kuud) ilmnenud defekte/puudusi ning esitatud loetelu on lõplik ega täiendamisele ei kuulu.

Kõik sellised tööd, millised võivad segada või häirida hoones tegutsevate ettevõtete (rentnike) tööd või eeldavad sisenemist rentnike ruumidesse tuleb eelnevalt (minimaalselt 3 tööpäeva) kooskõlastada hoone haldajaga – Hr. Mati Kalvik. Sellisteks töödeks on kindlasti viimistlustööd jms.

Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.