2-10-44268/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 13.09.2010.a. esitas OÜ SP(likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühingu majandustegevus lõppenud ning osaühing on maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 1 848 997 krooni ulatuses. Harju Maakohus võttis 21.09.2010 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas OÜ SP(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 23 165 krooni väärtuses, millest materiaalse põhivara (kaupluse sisustuse) bilansiline väärtus moodustab 22 201 krooni. Ajutise halduri hinnangul on vara tegelik väärtus 10 000 krooni, kuna tegemist on vana ja kasutatud mööbliga. Kohustusi on võlgnikul 1 848 997 krooni ulatuses. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, kuna selleks puuduvad üüripind ja vahendid. Ajutise halduri hinnangul tekkis võlgniku püsiv maksejõuetus 2009. aasta I kvartalis ning pankrotiavaldus tulnuks juhatuse liikme poolt esitada juba juulis 2009. Likvideerija selgituste kohaselt ei olnud pankrotiavaldust võimalik varem esitada, kuna võlgniku juhatuse liige haigestus raskelt 2009. aastal ning 02.02.2010 määrati talle püsiv töövõimetus. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur tihenevat konkurentsi kaupluste vahetusläheduses, saadud kahjumit seoses alkoholiaktsiisimärkide kehtestamisega, käibevahendite puudust, mistõttu tekkisid ka raskused kauba hankimisel ja investeeringute tegemisel, ning kahjumliku äritegevuse jätkamist pärast eelnimetatud asjaolude selgumist. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 20.10.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning teatas, et pankrotimenetluse kulude esialgne suurus on 40 000 krooni. Võlgniku esindaja nõustus ajutise pankrotihalduri töötasu suurusega ning vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustab võlgniku vara väärtus kokku 23 165 krooni (mille koosseisu kuulub bilansis kajastatust väiksema väärtusega materiaalne põhivara) ning kohustusi on 1 848 997 krooni ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 20.10.2010 määrusega OÜ SP(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ SP(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi (koos maksudega summas 30 324 krooni). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Kuna võlgniku varast ei jätku kogu ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, palub ajutine haldur hüvitada halduri tasu summas 6 200 krooni riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks täies ulatuses, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele, summas 6 200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. Kuivõrd võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega ülejäänud ulatuses, kuulub TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 16 600 krooni ning sotsiaalmaks nimetatud tasult summas 5 478 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KMile.