2-06-29221/80 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse T. Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 04.novembrist 20x.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal 20.x.xxxx.. SA P. E. R. ja T. keskuses kutsehaigus. Arstliku ekspertiisi otsusega nr.24890x 27.0x.2006 oli M.A. tuvastatud töövõime kaotus 60 % ulatuses, millest omakorda 30 % on kaotatud kutsehaiguse tõttu. Kostja ja tema õiguseellaste juures töötatud aeg (0x.06.-x- 20.05.2003) moodustab hagejal kutsehaigust põhjustanud töötamise ajast 67,89 % (tl.x)-x). V. sovhoosi kui likvideeritud ettevõtte eest maksab hüvitist 32,x % ulatuses väljaarvestatud hüvitisest Eesti Vabariik P. (Sotsiaalkindlustusameti) kaudu. OÜ V. L. keeldunud vabatahtlikult hüvitist maksmast. Hageja lõpetas töö kostja juures 20.05.2003, pärast seda, kui 27.x.2002 toimunud tööõnnetuse tagajärjel oli kaotanud kolm parema käe sõrme. Uut töökohta ei ole hagejal tervisliku seisundi tõttu õnnestunud leida. Hagiavalduses on hageja süüdistanud kostjat ka temal töööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuses, kuid eelmenetluses on sellest loobunud (tl.53), kuna kohtu poolt välja nõutud tööõnnetuse uurimistoimikust nähtus, et tööõnnetuses oli süüdi M.A. on hagiavalduse kohaselt süüdi hagejal kutsehaiguse tekkimises, kuna rikkudes T. ja tööohutuse seadust, ei kindlustanud hagejale tervislikke ja ohutuid töötingimusi.Saeraamitöölisena tuli hagejal kahel esimesel aastal töötada välitingimustes, seejärel ehitati küll varikatus, kuid tuuletõmbus ja külm avaldasid jätkuvalt mõju hageja tervisele. Töö oli füüsiliselt raske – hagejal tuli tõsta 36 m pikkuseid laudu ja prusse ning loopida neid 2-3 m kaugusele, mõju avaldasid müra ja vibratsioon, müra tõttu kurdistus parem kõrv. Hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase käitumise vahel esineb põhjuslik seos, sest hageja ei saa kutsehaiguse tõttu invaliidistumise tagajärjel töötada, mistõttu on ilma jäänud töötasust. Seega hageja kahju seisneb kaotatud töötasus.P. arvestuste kohaselt, millised on aluseks võetud hüvitise maksmisele Eesti Vabariigi poolt, oli M.A. keskmine kuusissetulek 27.0x.2006.a. seisuga 7278,84 krooni. Kogu hüvitise suuruseks oli arvestuse kohaselt enne 0x.03.2006 2x,65 krooni ning alates 0x.03.2006 2273,x krooni kuus, millest pensioniamet on hüvitanud vastavalt 70x,x ja 729,90 krooni kuus. Seega kostja poolt hüvitamisele kuuluv osa kahjust oleks alates osalise töövõimetuse kindlakstegemisest kuni 0x.03.2006 x,50 krooni kuus ja alates 0x.03.2006 x,28 krooni kuus. Järgnevatel aastatel on hüvitise suurus muutunud (ümber arvestatud) seoses keskmise töötasu indekseerimisega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3x ning hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi ja sellele vastava töövõimetuspensioni suuruse muutumisele. Andmed kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise suuruse kohta vastavalt Sotsiaalkindlustusameti T. (L. ) P.

Kostja vastuväited hagile OÜ V. L. oma vastuses hagile (tl.27-28) vaidlustanud M.A. SA P. E. diagnoositud kutsehaiguse seose tema töötamisega kostja juures, väites, et kutsehaiguse põhjustasid hageja endistel töökohtadel esinenud faktorid. Kostja ei ole süüdi hagejal kutsehaiguse väljakujunemises – OÜ-s V. L. esinenud hagiavalduses kirjeldatud tervist kahjustavaid töötingimusi. Töid saeraamil ei toimunud , kui sadas vihma või lund ning kui õhutemperatuur oli alla -x kraadi. Saeraamil olid toimunud müra mõõtmised ning töölised olid varustatud kõrvaklappidega. Arstliku kontrolli käigus ei tuvastatud ega antud tööandjale teada M.A. esinevaid vastunäidustusi töötamiseks saeraamil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et M. A. on kohtule esitatud asjaolude ning tõendite alusel võimalik rahuldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg x sätestab, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui väidetav kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast x.juulit xxxx. kahju põhjustanud tegu oli tema töötamine tervist kahjustavates töötingimustes, mille tagajärjel on temal kindlaks tehtud kutsehaigus. Kahju seisneb hageja ilmajäämises senisest sissetulekust tervisekahjustuse tõttu. Hageja kutsehaigus diagnoositi 20.x.xxxx.. ning selle põhjustas vastavalt SA P. E. K. ja T. töötervishoiuarsti teatisele (tl.9) töötamine saeraami töölise ja autojuht-traktoristina aastatel x-2003.a. Kutsehaigust põhjustanud töötamise ajast töötas hageja kostja ja tema õiguseellase (AS P. E. ) juures ajavahemikul 0x.06.x – 20.05.2003 (tööraamatu koopia tl.7). Vaatamata asjaolule, et M.A. töösuhe OÜ-s V. L. ka pärast võlaõigusseaduse jõustumist, on kohus seisukohal, et kutsehaigestumine oli toimunud siiski enne võlaõigusseaduse jõustumist, sest 27.x.2002 toimus M.A. tööõnnetus ning pärast seda kuni töösuhte lõpetamiseni 20.05.2003 oli ta ajutiselt töövõimetu, seega faktiliselt ei töötanud. Seetõttu kuuluvad pooltevahelisele õigussuhtele tulenevalt VÕSRS §-de x ja 22 lg x kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) kahju tekitamisest tulenevaid kohustisi reguleerivad sätted. TsK § 448 lg x kohaselt peab kannatanu tõendama nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise (sealhulgas töökaitsenormide rikkumise), kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Süü puudumine tuleb TsK § 448 lg 2 järgi tõendada kahju tekitajal.

Kui kannatanu enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või suurenemist, siis sõltuvalt kannatanu süü astmest võib TsK § 462 lg x alusel hüvise suurust vähendada või hüvise maksmisest keelduda. Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest tööandja vastutusele võtmiseks on seega vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega tööandja eiras tööohutuse nõudeid. Põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse vahel on tegemist, kui tööandja tegevus (või ka tegevusetus), millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks (Riigikohtu x.06.20x otsus tsiviilasjas nr.3-2-x-55-x). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hagejal on kindlaks tehtud kutsehaiguse esinemine, samuti hageja töötamise kestuse üle kostja ja tema õiguseellase juures ajavahemikul 0x.06.x20.05.2003. Pooled vaidlevad kostja tegevuse õigusvastasuse üle, samuti asjaolu üle, et hagejal diagnoositud kutsehaigus on põhjuslikus seoses töötingimustega kostja ettevõttes ning kostja süü üle. Vastavalt töötervishoiuarsti teatisele kutsehaiguse diagnoosimisest (tl.9) on M. A. diagnoositud kutsehaigusena ülekoormushaigus kombineeritult vibratsiooni kahjustava toimega, küünarliigeste epikondüliidid ning krooniline nimmevalu. Kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritena on esile toodud koormus-sundasendid kätele, lülisambale ja kokkupuude vibratsooniga ning kutsehaiguse väljakujunemise perioodina ajavahemik x – 2003.aasta. Arstliku ekspertiisi otsuse 20.02.2006 nr.24890x kohaselt (tl.x-x) moodustab M.A. tuvastatud 60 % töövõime kaotusest 50 % töövõime kaotus töövigastuse tõttu ning 30 % kutsehaiguse tõttu. Töösoovitusena on märgitud vastunäidustus raske füüsilise töö tegemiseks, samuti sundliigutused kätega ja mõlema käe täpsust nõudvad tööd. Otsuse sisulises põhjenduses on esile toodud, et kutsehaigus kerge funktsiooonihäirena põhjustab töövõimekaotuse 30 %, kuid käte valud süvendavad traumast põhjustatud parema käe funktsioonihäiret, mistõttu on kogu töövõimekaotuse määramisel kasutatud koefitsenti x,2. T. xxxxxxxx inspektsiooni poolt teostatud kutsehaiguse uurimise lühikokkuvõttest (tl.x) nähtub, et M.A. töötas AS-s P. E. ja OÜ-s V. L. alates x.a ja seejärel kuni töösuhte lõppemiseni saeraami töölisena -operaatori abina. M.A. tööinspektsioonile antud seletuse kohaselt töötas ta alates x.aastast nelja aasta jooksul ka karjak- talitajana, kus oli vajalik käsitsi hakkida haljasmassi ja tuua vett 3 km kauguselt traktoriga ning alates x.aastast saeraami töölisena, kus tervisele mõjusid ilmastikutingimused ning raske füüsiline töö. Tööandja on tööinspektsioonile antud seletuses väitnud, et töötajaid oli informeeritud ohtudest tervisele ning nende tervist kontrolliti perioodiliselt, ettevõttes oli läbi viidud riskianalüüs. Lühikokkuvõttes ei ole välja toodud kutsehaigestumise põhjuseid ega õigusaktide rikkumisi. Sotsiaalkindlustusameti T. P. Põlva osakonna 29.03.2006.a. otsusega nr.49x/x (tl.x) on M. A. määratud igakuuline töövigastusest tingitud tervisekahju hüvitis, otsuse lisades (tl.x) on välja toodud hüvitise arvestamisel aluseks võetud asjaolud vastavalt Vabariigi Valitsuse x.06.x.a. n määrusega nr.x kinnitatud „E. , asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutisele korrale “ (edaspidi Ajutine kord). Tl.x on hüvitise suuruse aluseks oleva keskmise kuusissetuleku arvutamise käik pensioniameti poolt ning tl.x-2x olevas T. P. kirjas M.A. 30.03.2006 on selgitatud kutsehaigusest tingitud hüvitise määramise ja maksmise korda. Eesti Vabariigi poolt

likvideeritud V. sovhoosi eest väljamakstud hüvitise suurus kajastub Sotsiaalkindlustusameti tõendites – tl.x-x on igakuuliselt arvestatud hüvitise suurus kuni 2008.a. septembrikuuni ning tl.x-x alates 2008.a. oktoobrikuust kuni 20x.a. märtsikuuni. Nimetatud tõenditest nähtub ka hageja töötamisele OÜ-s V. L. arvestuslik osa hüvitisest – 67,89 %. Pärast seda, kui Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu asus hüvitama M.A. tervise kahjustamisest tekkinud kahju, mis vastas kutsehaigust põhjustanud tööl V. sovhoosis töötatud ajavahemiku osakaalule, pöördus M.A. x.07.2006 avaldusega hüvitise saamiseks ka kostja poole (tl.22). OÜ V. L. vastuses hageja pöördumisele on pidanud vajalikuks enne oma seisukoha esitamist tutvuda kõigi asjas olemasolevate dokumentidega (tl.23). Kostja taotlusel on kohus välja nõudnud SA P. E. R. ja T. M.A. kutsehaiguse diagnoosimisel aluseks olnud dokumendid (tl.55-9x). Käesoleva tsiviilasjaga on esitatud dokumentidest seotud saatekiri K. K. .09.xxxx.. (tl.56), OÜ V. L. saekaatris x.mail xxxx.a. teostatud riskianalüüs (tl.58-64); VP. teatised AS P. E. igaaastase profülaktilise tervisekontrolli läbinud töötajate kohta (tl.65-66, 8x). OÜ V. L. (tl.78) nähtub, et riskianalüüs ja perearsti teatised on saadetud K. ja T. alles x.oktoobril xxxxx .o. pärast M.A. hagi esitamist kohtusse. OÜ V. L. poolt x.08.2005 allkirjastatud M.A. iseloomustusest (tl.73) nähtub, et tööandja on iseloomustanud M.A. positiivselt – kohusetundliku ja töökana (sama dokument on ka tl.x). M.A. on ise kirjeldanud oma töötingimusi nii V. sovhoosis kui OÜ-s V. L. .84). Ta on esile toonud, et saeraamil töötamisel mõjusid tervisele nii palavus, külm kui tuuletõmbus, aga ka tolm ja müra. Tuli tõsta raskusi 40-60 kg (palgid), prusse ja saematerjali tuli piduda x-2,5 m kaugusele. Töökeskkonna kahjulikest mõjudest ei teavitatud. Arstlikule tervisekontrollile suunati kahel viimasel tööaastal. Tl.82 on K. ja T. ekspertiisi ja konsultatsiooni komisjoni konsiiliumi protokoll 20.x.2005, milles on esile toodud M.A. töötamisel traktoristi ja saeraamitöölisena esinenud tervistkahjustavad tegurid, diagnoositud kutsehaigused ning vastunäidustused tööks.Protokollis kajastatu ühtib töötervishoiuarsti teatises kajastatud informatsiooniga (tl.9). K. ja T. M.A. haigusloo nr.9343/2005 08.09.2005 epikriisist (tl.9x) nähtub, et M.A. esinevad püsivalt seljavalud umbes 3 aastat ning käte suremine 5 aastat, käte koormusel valu ka küünarliigeses, kuid see on vähenenud. Osa esitatud dokumentidest puudutavad M.A. töötamist V. sovhoosis või on seotud 27.x.2002 M.A. toimunud raske tööõnnetusega, mistõttu kohus neid käesolevas otsuses ei analüüsi. M.A. on viibinud K. ja T. statsionaaris kutsehaiguse dünaamika kontrolliks ka ajavahemikul x.-x.x.2007.a. Epikriisis (tl.93) on välja toodud M.A. pöördumised arsti poole töötamise ajalx.a. on olnud korduvad pöördumised külmetushaiguste tõttu, 200x.a. on diagnoositud vasaku küünarliigese epikondüliit ja õlaliigese periartriit, millega seoses teostatud blokaadid, xxxx.. on uuesti teostatud blokaadid vasaku küünarliigese epikondüüli piirkonda. Teatises AEK-ile x.x.2007.a. (tl.94) on M.A. kutsehaiguse diagnoosile lisandunud krooniline radikulopaatia ning arstliku ekspertiisi otsusega nr. 398865 3x.0x.2008 (tl.95-97) on tuvastatud M.A. püsiv osaline töövõime kaotus 70 % ulatuses, millest 50 % kutsehaiguse tõttu ning keskmise puude esinemine. SA P. E. R. .A. haigusloo nr.2909x väljavõttest (tl.x-x) nähtub, et M.A. on x.09.2009 kutsehaigustena diagnoositud nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatia, kekmine põndapealisepõletik e. mediaalne epikondüliit ning õlavarre

pöörajalihase kõõluskätise sündroom. On märgitud, et kutsehaiguse vaevused M.A. püsivad, kuid ilma raske füüsilise koormuseta vähemal määral. OÜ V. L. on esitatud dokumentaalsed tõendid tema ettevõttes T. ja päästeteenistuse poolt teostatud kontrollimiste ja avastatud puuduste kohta ajavahemikul 30.x.x -x.x.2002 ettekirjutused, kontrollakt ja tööinspektori otsus seoses taotlusega töösisekorra eeskirjade kooskõlastamiseks ( tl.x-x). Kaaskirjas esitatud dokumentidele (tl.x) on märgitud, et ettekirjutustes olevad puudused on likvideeritud etteantud tähtaegadel. Ettekirjutuses nr.52 30.okt.x on antud tähtaeag ettekirjutuse täitmisest teatamiseks 06.x.x.a., kuid vastavat kirjalikku teadet ei ole kohtule esitatud. Muuhulgas on nimetatud ettekirjutuses puudustena märgitud pingitööliste perioodilisele tervise kontrollile suunamata jätmine EV Töökaitseseaduse § x p 2,3 ja 4 alusel, ettevõttes töökaitsejuhendite puudumine ning töökohal esmase ohutustehnikaalase juhendamise läbi viimata jätmine. x.04.xxxx.a. ettekirjutise nr.x kohaselt on kohustatud OÜ-t V. L. töökaitsestruktuuridega viima läbi töökeskkonna riskianalüüs ning teavitama töötajaid vastavalt T. § x lg x p 3-6 riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Samas ettekirjutuses on kohustatud läbi viima enne riskianalüüsi tegemist töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmine (töökeskonna mõõdistamine ) ja mõõtmistulemuste teatavaks tegemine töötajatele. Ettekirjutise täitmise tähtajaks on tööinspektor määranud 3x.05.xxxx.a. x.x.xxxx.. kontrollaktist nähtub , et töötajaid ei ole suunatud peale x.a. aprillikuud arstlikku kontrolli ning uue saeraami muretsemise järel on mõõtmata müra. Kohus on kohtuistungil 08.06.2009 ära kuulanud tunnistajad (istungi protokoll tl.x-x). Tunnistaja N. A. ütluste kohaselt on tema töötanud oma poega M. A. asendades OÜ-s V. L. saeraamil. Töö seisnes valmistoodangu ja palgiselgade käsitsi eest ära tõstmises, seda tuli teha üksi, vahel oli tegemist 6 m pikkuse materjaliga. Samuti tuli mõnikord üksi virnastada prusse kuni pooleteise meetri kõrguseni. Ka lauaselgasid ei viidud ennem ära, kui oli täis traktorikoorma jagu. Saeraam asus alguses lageda taeva all, hiljem paigaldati katus, kuid külgedelt oli ikka lahti, seetõttu tekkis tuuletõmme. M.A. hakkas tervise üle kurtma saeraamis töötamise ajal, kuid ka traktoristina töötades juba käed ja jalad valutasid. Abitöölise töö intensiivsus sõltus tunnistaja ütluste kohaselt sellest, kui operaator tahtis võimalikult palju materjali läbi lõigata. Uue saeraamiga sai rohkem lõigata, siis oli ka abitöölise töökoormus suurem. Puhkepauside ajal tuli prusse eest tõsta , palke juurde tuua või saepuru koristada. Soojak asus saeraamist umbes 50 m kaugusel kaarhallis, seal suitsetati ning sinna imbus kaarhallist traktori käivitamise, elektri ja gaasikeevituse vingu. M.A. töötamisel farmis ei olnud puhkepäevi, tööpäevad olid pikad sest seal oli puurkaev rikkis ning traktorist pidi tooma 6 km kauguselt vett, seejärel jootma loomad ja laskma boilerisse vee. R. K. OÜ-s V. L. xxxx. kuni 2006.aastani tootmisjuhina. R.K. on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et M.A. töö seisnes puude etteandmises saeraamile või lõigatud materjali saeraamilt maha lükkamises. R.K. töötamise ajal viidi ettevõttes läbi riskide analüüs, kaitsevahenditest olid olemas kindad ja kõrvaklapid ning neid pidi kandma.Ühel korral toimus töötervishoiualane kontroll. Töö ei olnud ülemäära intensiivne- üldjuhul üle tunni aja järjest ei lõigatud, siis oli x-x minutit paus. Tööpauside andmist reguleeris operaator, pausid tekkisid ka siis, kui operaator teritas või vahetas ketast. Saeraami intensiivne tööaeg päeva jooksul võis olla 6-6,5 tundi, selle aja jooksul lõigati umbes 20 tm materjali.Vahetevahel seiskus töö

ka seetõttu, et tuli ette viinavõtmisi ning kuigi M. A. osa ei võtnud, ei saanud ta sel ajal ka tööd teha. M.A. asendas vahetevahel tema isa N. A. .A. terviseprobleemidest ei olnud tunnistaja teadlik. Tunnistaja J. Z. , kes töötas OÜ-s V. L. x-2008 saekaatris töölise ja meistrina , on andnud ütlusi, mille kohaselt oli saeraami töölistel puhkepaus iga kahe tunni tagant. Töölisi suunati tervisekontrolli – perearsti juurde ja ühel korral tuli kohale tervisekontrolli firma Viljandist.Viimatinimetatud kontrolli käigus tehti südamefilm, koormustest, kontrolliti käte jõudu, kuid tunnistaja ei mäleta, kas see toimus M.A. töötamise ajal.Selle kontrollimise käigus soovitati ühele traktoristile täiendavate uuringute tegemist. Raskused, mida saeraami otsatööline pidi tõstma, võisid olla ca x kg – lauaseljad. Laudu ja prusse otseselt tõstma ei pidanud, neid lükati maha.Maksimaalselt lõigati ühel tööpäeval x-x tm materjali, kud tavaliselt 9-x tm. Töötamise koht oli katusealune, olenevalt tuule suunast võis esineda ka tõmbetuult. Tööandja poolt oli antud suvine ja talvine tööriietus ning kindad, mida vahetati kord nädalas. Riietus pidas vastu mitu aastat. Tunnistaja, olles ettevõttes töökaitsespetsialist, tegi ka riskianalüüsi. Ka tunnistaja JZ. , et M.A. asendas vahetevahel tema isa – peamiselt kevadiste hooajaliste põllumajandustööde ajal – vahepeal terve päeva, vahetevahel oli M. ise hommikupoolikul ja õhtul tuli isa. L. T. koos M.A. OÜ-s V. L. V. sovhoosi likvideerimisest kuni M.A. lahkumiseni. Tunnistaja töötas peamiselt traktoristina, kuid asendas ka teistel töökohtadel, välja arvatud operaatoritöö. Traktoriga veeti saekaatrist saepuru ja jääke ühel korral nädalas, vahel ka rohkem. Selleks võis kuluda umbes pool päeva, saeraam sel ajal ei töötanud, kuid abitöölised aitasid labidaga saepuru kokku lükata. Traktoriga töötades on suurem kokkupuude vibratsiuooniga, kui saeraamil töötades.Tunnistaja töötas ütluste andmise ajal samal töökohal, kus varem M.A. – searaami abitöölisena ja kinnitas, et üldjuhul abitöölisel suuri raskusi tõsta ei tule – vahel kui on kõver palk, siis tuleb tõsta ka üle 20 kg raskust. Kuid alati on võimalik ka kedagi appi paluda. Päevaseks töömahuks hindab tunnistaja keskmiselt 8-x tm materjali lõikamist –laudu lõigati tavaliselt vähem, prusse rohkem. Uue saeraami paigaldamisega muutus töö ohutumaks, kuid mitte kergemaks. Ka tunnistaja L.T. kinnitab tööriietuse andmist, arstliku kontrolli läbiviimist kohaliku arsti juures ning tervisekontrolli teostamist Viljandist kohalesaabunud firma poolt, samuti asjaolu, et töötamiskohas esines tõmbetuult. Tunnistaja A. O. , kes töötas M.A. OÜ-s V. L. ajal samas ettevõttes saeraami operaatorina, on kirjeldanud tööprotsessi saeraamil selliselt, et kaks inimest panid palgi raamile, operaator lõikas selle läbi – prussideks või laudadeks ning M.A. ülesanne oli valmistoodang ja ülejääk käsitsi raamilt ära võtta. Prussid paigutati saeraami ette maha, pinnud (ülejäägid) kõrvale. Käsitsi pidi neid teisaldama umbes ühe meetri võrra. Toodangut virnastama ei pidanud, tuli lihtsalt kaugemale visata. Kui ühes otsas palki peale pandi, teine ots seisis. Puhkepausid olid otsatöölistel ka saehooldustööde, ketta teritamise või vahetamise ajal, kuid nad aitasid kettaid tõsta. Lisaks sellele oli iga kahe tunni tagant x minutine paus. Ümarmaterjal oli 3,5 m pikkune, läbimõõduga x- 40 cm. Saeraamil töötamisel oli abitöölistel vibratsiooniga kokkupuudet niivõrd, kuivõrd nad palki või prussi puutusid. Kui otsatööline haaras valmismaterjalist kinni, hakkas liikuma ka „kelk“, seda reguleeris operaator. M.A. töötamise ajal oli kaks saeraami – vana ja uue saeraami vahe seisnes nende töökindluses ja tootlikkuses, ka müratase oli vanal saeraamil suurem. Tööriietuse ja tervisekontrolli osas on A.O. R.K. ,L.T. ja J.Z. ütlustega samasisulisi ütlusi.

Kostja taotlusel on kohus määranud tsiviilasjas töötervishoiuekspertiisi. Eksperdiks määras kohus meditsiinidoktor, professor H. K. . Eksperdiarvamuse (tl.203-206) järgi on M.A. kogu oma töötamise aja jooksul , s.o. alates x.a. kuni töötamise faktilise lõpetamiseni 27.x.xxxx..töövigastuse tõttu puutunud kokku mitmete erinevate tervistkahjustavate tööteguritega (üldvibratsioon, müra, mootori heitgaasid, erinevad ilmastikuolud, raskuste käsitsi teisaldamine), mis koosmõjus on loonud eeltingimused ja aidanud kaasa ülekoormushaiguse tekkimisele.M.A. puutus kokku ohuteguritega, mis võivad põhjustada kutsehaigust, kõikidel oma töökohtadel.Vibratsiooni mõju tuleb eelkõige arvesse töötamisel traktoristina, sest traktori tööst tekkiv tõukeline vibratsioon toimib kogu kehale. Traktoristidel on täheldatud ka ülajäsemete ülekoormushaiguse kujunemist. Eksperdiarvamuse kohaselt on tõenäoline, et eeldused kutsehaiguse kujunemiseks arenesid pikema aja jooksul, kuid kutsehaiguse tunnused ilmnesid töötamise ajal saekaatri operaatori abina, mis sai otseseks haiguse ajendiks. Küsimusele kutsehaiguse tekke võimaluse kohta M.A. konkreetseid töötamise tingimusi (sealhulgas töö-ja puhkeaja korraldust) arvestades, on ekspert andnud arvamuse, et töö ratsionaalne korraldus üksi ei välista kutsehaiguse tekkimise võimalust. Füüsilise ülekoormushaiguse ennetamiseks tuleb juhinduda Sotsiaalministri 27.02.200x.a. määrusega nr.26 kinnitatud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest“, mille kohaselt tuleb määratleda raskuste teisaldamisega seotud töökohtadel risikitase. M.A. kutsehaigusena diagnoositud lateraalse epikondüliidi tekkimist soodustanud töökeskkonna ohutegrid võisid olla eksteemsed küünarvarre rotatsioonid ,korduvad sirutused, randme painutused, küünarliigese kestvad pronatsioonid (sissepöörded) ja supinatsioonid (väljapöörded), küünarvarre kiired, korduvad heitmisliigutused. Ohustatum on töökäsi. Õlaliigese kahjustusi võivad soodustada korduvad käte ette- ja ülestõsted õlgadest, korduvad käte tõsted üle pea, suurt füüsilist jõudu nõudev töö ning korduvad käteliigutused kogu tööpäeva jooksul. M.A. karjakuna töötamise ajal olid peamisteks tervistohustavateks teguriteks töö traktoristina ja füüsiline töö, mis periooditi oli suure koormusega. Töötamine karjakuna soodustas suure tõenäosusega füüsilise ülekoormushaiguse kujunemist. Eksperdi kasutuses olnud M.A. tervisedokumentatsiooni alusel on H.K. esitanud ülevaatliku tabeli M.A. tervise dünaamika kohta (tl.229) ning ülekuulamisel (tl.230-23x) andnud eksperdiarvamuse täpsustamiseks ütlusi. Eksperdi ütluste kohaselt nähtub M.A. tervisekaardist, et töötamise ajal OÜ-s V. L. temal kahel korral ilmnenud kutsehaiguse füüsilise ülekoormuse tunnused, kui tal on diagnoositud küünarliigese põletik. M.A. on eksperdi küsimusele vastates kohtuistungil kinnitanud, et ta kannatas töö ajal valusid ja arsti poole pöördus alles siis, kui tervis läks väga hulluks. Valu leevenduseks õlaliigeses sai M.A. ka blokaadsüste R. . Pärast töö lõpetamist 2003.a. tekkisid tugevad seljavalud, mille leevendamiseks ta võttis valuvaigisteid. Ka kodus tuli teatud töid teha, kuid see ei olnud pingeline töö. Ekspert on andnud kohtistungil, vastates kostja küsimusele ka hinnangu kostja poolt teostatud risikianalüüsile (tl.58-64), hinnates selle mittekvaliteetseks, kuna teostamata on mõõdistused, samuti ei ole juhindutud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetes“ sätestatud risikianalüüsi tegemise reeglitest. Konkreetselt M. A. võib eksperdi ütluste kohaselt väita , et töö, mida ta tegi , oli füüsiliselt raske ning lõi fooni kutsehaiguse tekkeks, - kui nimetatud foon tõuseb, tekib patoloogia. Küsimus, kas kutsehaigus oleks välja kujunenud, kui varem oleks midagi ette võetud, on eksperdi hinnangul vaid teoreetiline.Kindel on see, et M.A. kutsehaigus ei tekkinud järsku – see andis tunda ja lõpuks pöördus isik arsti poole. Ravi oli efektiivne ning arst sai lõpetada

töövõimetuslehe. Seejärel – seitsme kuu möödudes haigestus uuesti, määrati ravi ja töövõime taastus. Kuid kui juba kord see põletik oli tekkinud, siis iga järgmine ülekoormus võib olla uue haigestumise esilekutsumiseks juba väiksem.Kuid eksperdile esitatud dokumentatsiooni põhjal ei ole võimalik olnud jälgida põletikuliste protsesside retsidiive. Kui liigesele anda rahu, siis ta ei lähe halvemaks.Kuna M.A. on kutsehaigus diagnoositud kolm aastat pärast töötamise lõpetamist, siis võib järeldada, et ta on ka pärast töö lõpetamist andnud käele koormust, kuid tulenevalt asjaolust, et ta oli kaotanud sõrmed, oli see vajalik – vastasel korral võib kogu käsi atrofeeruda. K. tekkimise vältimiseks üldiselt tuleks eksperdi kohtuistungil esitatud arvamuse kohaselt tööandjal hoolitseda, et töökohtadel oleks tehtud korrektsed riskianalüüsid , sealhulgas raskuste teisaldamise kohta ja töötajate tervise kontroll oleks läbi viidud tasemel, et töötajad avaldaksid selle käigus neil juba olemasolevad tervishäired. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus , et hagejal on tekkinud kutsehaigestumise tagajärjel töövõime ja endisel tööl töötamise võimaluse kaotamise tõttu kahju. Käesoleva ajal on hageja 70 % ulatuses töövõimetu, sealhulgas kutsehaiguse tõttu 50 % ulatuses. P. E. R. ravialase soovituse kohaselt (tl.x) on temale ebasobiv raske füüsiline töö, koormus, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused kätele-õlavöötmele, seljale, raskuste tõstmine-teisaldamine. Seega hageja tervislik seisund ei võimalda tal teha endist tööd ja saada sellest sissetulekut, samuti on piiratud tema võimalused varasemaga samaväärset sissetulekut saada mingit muud tööd tehes. Järgnevalt tuleb leida vastus küsimusele, kas kostja on süüdi hagejale kahju tekkimises ning kas tema õigusvastase käitumise ning kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks on asjaolu, et kahju on tekitatud õigusvastase teoga või seadusega ettenähtud teo (õiguspärase teo) tegematajätmisega. Kostja õigusvastaseks teoks, mis on põhjustanud hagejal kutsehaiguse tekkimise, tuleb lugeda tervisliku töökeskkonna tagamata jätmist. Nimetatud tööandja kohustus tuleneb 0x.07.x kehtestatud Töökaitseseadusest (TKS), mille § 5 lg 2 p x sätestas tööandja kohustuse tagada töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks. Osundatud seaduse § 5 lg 2 p 2 pani tööandjale kohustuse selgitada töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid. Nimetatud normi täitmine eeldas tööandja poolt tööprotsessi riskianalüüsi käigus võimalike tervistkahjustavate mõjude väljaselgitamist. Alates 26.juulist x.a. kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTS) § 2 lg x määratleb täpsemalt töötervishoiu mõiste, mis on töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorralduslike ja meditsiiniabinõude rakendamine. Nimetatud seaduse § 9 lg x on loetletud füsioloogilised ohutegurid - füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Loetletud ohutegurite esinemine on kindlaks tehtud M.A. kutsehaigestumise põhjustena kutsehaiguse diagnoosimisel (tl.9) ning eksperdiarvamuses (tl.203-207). Lisaks avaldas M.A. tervisele mõju tema töötamisel traktoristina, sealhulgas kostja juures aastatel x-x, kui tema karjakuna töötamisel oli põhiliseks töövahendiks traktor, TTS § 6 lg x p x märgitud füüsikaline ohutegur – vibratsioon ning mõningal määral ka p 2 märgitud õhu liikumise kiirus (tõmbetuul) saekaatris. Üheks füüsikaliseks ohuteguriks saekaatris oli ka müra, millele on käesolevas menetluses tunnistajaütlustega osundatud, kuid töötervishoiuarsti teatistes ei ole müra M.A. diagnoositud kutsehaigust põhjustanud ohutegurite hulgas nimetatud ning temal diagnoositud kuulmise langust ei ole kutsehaigusena interpreteeritud.

Kutsehaigus tekib töötamisel inimorganismile kahjulike töötingimuste tagajärjel, kusjuures kahjulikud võivad olla ka töötingimused, mis vastavad normidele. TTS § x lg x p 3 paneb tööandjale kohustuse viia läbi töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus selgitada ohutegurid ja hinnata nende mõju töötajate tervisele ning p 4 kohustab riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Kostja ettevõttes, millises hageja töötas (V. L. saekaater) on taoline riskianalüüs teostatud x.05.xxxx.a. (tl.58—64), pärast xxxxxxxx T. ettekirjutuse tegemist x.04.xxxx.a. (tl.x-x). Riskianalüüsis on hageja töötamiskohal – saeraami operaatori abi puhul füsioloogiliste ohutegurite, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust, esinemise riski suurust hinnatud skaalal 0-x , mis tähendab olematut või aktsepteeritavat tervisekahjustuse riski. Samas ei nähtu riskianalüüsist, et riskide hindamisel oleks aluseks võetud vastavad mõõdistamised, mille teostamise vajadusele enne riskianalüüsi tegemist on osundatud tööinspektsiooni ettekirjutises. Riskianalüüsi kokkuvõttes on välja toodud tööliste tervistkahjustava ja ohtliku töötegurina raskuste teisaldamine (tl.63 pöördel p.x.3), kuid nimetatud teguri mõju vähendamiseks ei ole ette nähtud ühtegi abinõu või meedet (tl.64). T. teatise (tl.9), kutsehaigestumise uurimise lühikokkuvõtte ning tunnistajate ütlustega (tl.x-x) on tõendatud, et hageja töö saeraami operaatori abina seisnes raskuste käsitsi teisaldamises. Teostatud riskianalüüsi puudustele on viidatud ka eksperdiarvamuses (tl.204), kus töötervishoiuekspert on esile toonud, et riskianalüüsi tegemisel pole tehtud raskuste käsitsi teisaldamise tervise riskitaseme hindamist. Eksperdiarvamuse p.3 kohaselt tuleb füüsilise ülekoormushaiguse ennetamiseks juhinduda Sotsiaalministri 27.02.200x.a. määrusega nr.26 kehtestatud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest“. Vastavalt nimetatud määruse § x kohaldatakse määrust raskete, massiga 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas. Tunnistajaütlustega on tõendatud, et M.A. pidi teisaldama vähemalt x kg massiga raskusi, kuid mõnikord ka üle 20 kg. Raskuste teisaldamise all mõeldakse osundatud sätte kohaselt nii tõstmist, langetamist, käes hoidmist kui ka tõmbamistlükkamist. Saeraami töömaht vastavalt kostja poolt esitatud andmetele M.A. tööpäevade, tööaja ja töömahtude kohta (tl.x-x) oli keskmiselt 9 tm läbilõigatud puitu päevas, tunnistajad on kinnitanud, et mõnel päeval lõigati ka x-x tm . Seega on ilmne, et hageja töötamiskohal oli kostja kohustatud osundatud määruse § 3 lg x alusel hindama raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevat riski töötaja tervisele ning riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks. Määrusele on lisatud juhend terviseriski hindamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel. Kohus ei saa tagantjärele hinnata riskitaset, kuid kohus saab esitatud asjaolude alusel lugeda tuvastatuks, et tööandja oli oma kohustuse jätnud täitmata. Määruse § 3 lg 7 sätestab ka tööandja kohustuse korraldada kehtestatud korras tervisekontroll töötajatele, kelle terviseriski hinne määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui x. Tervisekontrolli korraldamise kohustus töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad tuleneb ka TTS §-st x lg 7. Kuigi V. perearst OÜ poolt on väljastatud kostja õiguseelejale – AS P. E. teatised töötajate, sealhulgas hageja igaaastase profülaktilise terviskontrolli läbimise kohta aastatel x-x (tl.65,66 ja 8x), milles on märgitud et tervisekontrolli läbinud töötajatel vastunäidustuisi töötmiseks ei ole, ei ole see kohtu hinnangul piisav, et lugeda kostja kohustus töötajate tervisekontrolli korraldamise osas nõuetekohaselt täidetuks. Järgnevatel aastatel, muuhulgas ajal, kui M.A. hakkasid ilmnema esimesed kutsehaiguse kujunemisele viitavad tervisehäired (200x-2002) , ei ole töötajaid tervisekontrolli suunatud. Tunnistajad on küll andnud ütlusi, et ühel korral on töötajate tervist kontrollinud Viljandist kohalesaabunud firma, kuid kuna nimetatud asjaolu

kohta dokumentaalseid tõendeid esitatud ei ole, ei saa tõendatuks lugeda, et see toimus hageja töötamise ajal ning hageja on nimetatud tervisekontrolli läbinud. Tööinspektori kontrollaktist x.x.2002 (tl.x) nähtub, et töötajad on viimati arstliku kontrolli läbinud aprillis x ning tööinspektor on andnud tähtaja x töötaja arstlikku kontrolli suunamiseks hiljemalt x.nov. xxxx. on xxxxxxxx T. poolt tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgmisel leitud puuduste kohta tehtud ka kolm ettekirjutust (tl.x-x). Puudustena, mis võisid mõjutada M.A. kutsehaiguse kujunemist on 30.x.x.a. ettekirjutuses välja toodud tööandjal töökaitsealase teadmiste kontrolli või koolituse läbimata jätmine ning pingitööliste perioodilisele tervise kontrollile suunamata jätmine. x.04.xxxx.a. on tehtud ettekirjutis viia läbi ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs ja koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või kõrvaldamiseks ning seejärel teavitada töötajaid töökeskkonna risikianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Samas ettekirjutises on kohustatud tööandjat organiseerima enne riskianalüüsi tegemist ettevõttes töökeskkonna mõõdistamine atesteeritud labori poolt ja teha mõõtmistulemused teatavaks töötajatele. Ettekirjutustes on antud tähtajad nende täitmisest tööinspektori kirjalikult teavitamiseks, kuid ainsate puuduste kõrvaldamist tõendavate dokumentidena on esitatud eespoolviidatud riskianalüüs ja perearsti teatised. Tööinspektori poolt nõutud kirjalikke teatisi ettekirjutiste täitmise kohta kohtule esitatud ei ole. Ülalviidatud õigusaktides sätestatud kohustuste mittetäitmises seisneski kostja käitumise õigusvastasus. Töökeskkonna võimalike tervistkahjustavate ohutegurite nõuetekohaselt välja selgitamata jätmisega on kostja rikkunud temalt tööprotsessi korraldamisel oodatavat hoolsuse kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et esiletoodud töökaitsealaste õigusnormide rikkumist ei esinenud. Kostja poolt töötervishoiualaste õigusnormide rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud tervisekahjustusega, sest hagejal diagnoositud kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et M.A. puutus kõikidel oma töökohtadel kokku ohuteguritega, mis võivad põhjustada kutsehaigust – vibratsiooni mõju eelkõige töötamisel traktoristina ning saekaatris töötades korduvad erinevad käte liigutused koos suurt füüsilist jõudu nõudva tööga. Kuna kostja ei selgitanud õigusaktides ettenähtud korras välja hageja tervisele mõjuvaid töökeskkonna ohutegureid, ei suunanud hagejat arstlikku kontrolli, et kindalaks teha ohutegurite mõju hageja tervisele ning ei teavitanud hagejat ohuteguritest, ei osanud ka hageja oma tervist vajalikul määral hoida tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal. Kostja hageja tööandjana on süüdi hagejal kutsehaiguse põhjustamises, sest kohtu poolt tuvastatud õigusvastase käitumisega ei taganud ta hageja töötamist tervislikes ja ohututes töötingimustes. Kostja on viidanud hageja enda süüle tervisekahjustuse tekkimises, mis oleks kostja poolt kahju hüvitamise ulatuse vähendamise või hüvitamata jätmise aluseks TsK § 462 lg x järgi. Kostja väitel kahjustas hageja enda tervist lisaks kutsetööle koduses majapidamises töötades ning on süüdi ka selles, et olles teadlik enda tervisehäiretest, ei teavitanud neist tööandjat ja jätkas töötamist, mis lõpuks viis kutsehaiguse väljakujunemisele. Kuna hageja kutsehaigus on diagnoositud kolm aastat pärast faktilise töötamise lõpetamist kostja juures, siis on selle kujunemisele ning seega hagejal kahju tekkimisele mõju avaldanud tõenäoliselt tema enda tegevus. Kohus leiab, et puudub alus kannatanu süü arvessevõtmiseks kahju hüvitamisel. TsK § 462 alusel võib hüvist vähendada või keelduda hüvise väljamaksmisest vaid juhul, kui kahju tekkimist soodustas kannanatu enda süü raske ettevaatamatuse vormis.VÕS § x lg 4 defineerib raske hooletuse kui käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise.

Riigikohus on lahendites nr. 3-2-x-63 -04 ja 3-2-x-x-06 väljendanud seisukohta, et rasket hooletust (ettevaatamatust) süü kui vastutuse tingimusena ei eeldata. Seega tulenevalt TsMS § 230 lg x pidi kostja tõendama, et kahju tekkimist või suurenemist põhjustas hageja raske ettevaatamatus. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Kõigepealt ei ole kostja tõendanud hageja töötamist oma koduses majapidamises sellisel määral, mis võis temal tekitada tervisekahju. Hageja on väitnud, et kodus ta töötas kombainil mõne päeva viljavõtmisel, kuna tegemist polnud suurtootmisega (tl.x pöördel). Et põllumajanduslike hooajatööde perioodil asendas M.A. saekaatris tema isa N. A. , on kinnitanud ka tunnistajad.Pärast töö lõpetamist on M.A. enda sõnul teinud koduseid töid, muuhulgas traktoriga vagusid ajanud. Seega on tõendatud küll hageja töötamine koduses majapidamises, kuid kuna see toimus tema kutsetöö ajast ja oli tööandja poolt aktsepteeritud, siis ei saa väita, et kodune töö kahjustas teda rohkem, kui seda oleks teinud kutsetöö. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja tegevus pärast töö lõpetamist OÜ-s V. L. tema kutsehaigust süvendanud. Töötervishouiuarsti teatistes (tl.9 ja 94) on kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks märgitud x-2003 ning kuigi arstliku ekspertiisi otsusega 3x.0x.2008 on kindlaks tehtud M.A. kutsehaiguse tõttu töövõime kaotuse osakaalu suurenemine, ei ole epikriisis (tl.93-94) esile toodud täiendavate tervist kahjustavate faktorite esinemist. Ka kostja ise ei ole K. ja T. keskusele x.08.xxxx.. väljastatud hageja iseloomustuses (tl.x) osundanud hagejapoolsele süüle oma tervise kahjustamises- märgitud on, et M.A. oli töökas ja kohusetundlik, ei puudunud töölt ja täitis tööülesandeid korralikult, oskas erinevaid ameteid. Kohtu hinnangul ei saa ka asjaolu, et M.A. oli teadlik enda tervishäiretest, kuid jätkas töötamist ja ei informeerinud oma terviseseisundist tööandjat, pidada tema süüliseks käitumiseks raske ettevaatamatuse (hooletuse) vormis. Hageja meditsiinidokumentide põhjal on töötervishoiuekspert tuvastanud (eksperdi ütlused kohtuistungil tl.230- 23x ja tabel tl.229), et esmakordselt on hagejal tööst põhjustatud tervisehäire diagnoositud 200x.a. juunikuus , mille ravi tulemus lubas tööd jätkata. Seejärel , 7 kuu möödudes on uuesti olnud küünarliigese põletik, kuid meditsiinilisi piiranguid töö jätkamiseks pole fikseeritud.Järgnevalt kuni õnnetuseni töökohal, mille tagajärjel M.A. enam senist tööd jätkata ei saanud, ei ole hiljem diagnoositud kutsehaigusega seonduvatid tervisehäireid M.A. esinenud. Seega kui arst ei teinud hagejale ettekirjutisi seoses tööga ning ka tööandja ei olnud temale selgitanud tööga seotud ohutegureid tervisele, ei saa talle ette heita, et ta ise tööandjat oma terviseprobleemidest ei informeerinud. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt oli hagejal, kes xxxx.. oli 35-aastane, alus loota, et tema tervisehäireid on võimalik raviga kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et hageja on oma senisest sissetulekust jäänud ilma seoses kutsehaiguse diagnoosimisega, millest tulenevalt on temale ebasobiv raske füüsiline töö, koormus, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused kätele, õlavöötmele, raskuste tõstmineteisaldamine (tl.94). Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses hageja kutsehaigestumisega. TsK § 464 lg x kohaselt kuulub tööandja süü läbi tekitatud tervisekahjustuse tõttu kannatanule tekkinud kahju hüvitamisele osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tema tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa. TsK § 472 alusel toimub kannatanu töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitamine igakuuliste maksetena. Hageja poolt on kohtule esitatud hüvitatava kahju arvestus, mis on koostatud Sotsiaalkindlustusameti L. P. andmete alusel (tl.x-20, x-x, x-x). Pensioniamet on hüvise arvestamisel toetunud Ajutise Korra sätetele.

Kohus on seisukohal, et kuigi A. K. on VÕS-i jõustumisest alates kaotanud kehtivuse, võib hüvitatava kahju ulatuse arvestamisel Ajutises Korras sätestatud üldisi põhimõtteid kohaldada ,eriti mis puudutab sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju, kui kannatanu ei tõenda suurema kahju esinemist või kahju hüvitamiseks kohustatud isik väiksema kahju esinemist. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool teistsugust kahju ulatuse arvestust esitanud, seega võib teha järelduse, et pooltel ei ole kahju suuruse üle vaidlust. Ka VÕS § x, mis on käesoleval ajal kahju hüvitamise aluseks tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral, näeb hüvitatava kahjuna muuhulgas ette tervisekahjustusega seotud sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju, samuti kahjustatud isikule kahjustamisest tekkinud kulude hüvitamise. T. P. arvestuste kohaselt kuulub M. A. hüvitisena OÜ V. L. hüvitamisele alates 27.jaanuarist xxxxx .o. arstliku ekspertiisi otsusega hagejal töövõime kaotuse kindlakstegemisest kuni 0x.novembrini 20x x 407.49 krooni (0x.03.2006-0x.x.2008 54 327,38 krooni (tl.x) + 0x.x.2008-0x.04.20x 4x x,84 krooni (tl.x) + 0x.04.-0x.x.20x x,67 krooni (7 x 2320,8x) + 2006.a. jaanuari- ja veebruarikuu eest x,60 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist tasumata tervisekahju hüvitiselt, esitades viivise arvestuse (tl.x). VÕS § x lg x alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § x lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude korral, kui kahju ei seisne raha maksmise kohustuse rikkumises, kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus leiab, et hagejal on alus nõuda kostjalt viivise maksmist mitte varem, kui alates 2006.a. augustikuust, sest x.juulil 2006 on hageja pöördunud hüvitise nõudega kostja poole (tl.22). Kohtul ei ole alust arvata, et kostja pidi enne hageja pöördumist teadma hüvitise maksmise kohustusest. Seega tuleb hageja poolt taotletud viivise summat vähendada 388,x krooni võrra (2006.a. märtsist kuni juulikuuni aresvtatud viivise võrra). Kuna hageja ei ole esitanud viivise arvestust pärast 20x.a. märtsikuud ega ole ka x.x.20x esitanud täiendavat viivise arvestust, mõistab kohus tasumata hüvitiselt viivise välja ajavahemiku 0x.08.2006 – x.03.20x eest summas x 763,76 krooni. TsMS § x lõigete x ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab hagi , siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § x lg x alusel täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § x lg x võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude väljamõistmise Eesti Vabariigi kasuks lahendab asja lahendanud maakohus TsMS § x lõigete x ja 2 kohaselt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Käesolevas asjas on Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks hagejale antud riigi