lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-86792/31

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-86792/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
04.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1976
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 652 lg 5Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidVÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramineVÕS § 335Üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevad nõuded

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Favorte10040012(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.november 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-86792

Tsiviilasi

OÜ Favorte hagi Aleksander Lastotškini vastu 153 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.juuni 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Favorte apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19.oktoober 2010, avalik kohtuistung Hageja OÜ Favorte (registrikood 10040012, asukoht UusSadama 21, Tallinn), esindaja adv Ingrid Kullerkann Kostja Aleksander Lastotškin (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX-XX XXXXXXX), esindaja adv Andres Lusmägi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

123 640,50 krooni

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 11.juuni 2010 otsus osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada tervikuna järgmiselt:
2.1.Hagi rahuldada. 2.2.Välja mõista Aleksander Lastotškinilt 153 000 (ükssada viiskümmend kolm tuhat) krooni OÜ Favorte kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10

Jätta esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja Aleksander Lastotškini kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.OÜ Favorte esitas 17.12.2008 Harju Maakohtusse hagi Aleksander Lastotškini vastu 153 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel üürisuhe, mille alusel kostja kasutas eluruumi asukohaga XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinnas. Hageja esitas kostjale üüriarveid kehtestatud piirmäära arvestades - 15 kr/m2 eest. Kostja arveid ei tasunud ja 01.09.2006 ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.11.2006. Kostja ruume ei vabastanud. Harju Maakohtu 17.06.2008 tagaseljaotsusega kohustati kostjat tagastama ja üle andma hagejale üürilepingu esemeks olev eluruum asukohaga XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinnas. Kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, mistõttu pöördus hageja kohtutäituri poole. Kinnisasja valduse äravõtmine kostjalt fikseeriti kohtutäituri poolt koostatud kinnisasja valduse äravõtmise aktiga 01.10.2008. Seega oli kostja viivituses eluruumi tagastamisega 01.11.2006 kuni 01.10.2008, kokku 23 kuu vältel. Vastavalt Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamusele on XXXXXXX XXX XXX-X eluruumi üürimäärad alljärgnevad: 1) november 2006 kuni veebruar 2007 6500 krooni kuus; 2) märts 2007 kuni märts 2008 7000 krooni kuus; 3) aprill 2008 kuni november 2008 6000 krooni kuus. Seega võlgneb kostja hagejale üüritud asja tagastamisega viivitamise eest kokku 153 000 krooni. Kostja vastus
3.Kostja tunnistas hagi 29 359,50 krooni ulatuses, arvestades üürimäära 15 krooni m2 eest. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud. Hageja keeldus osalemast elamispinna elamiskõlbulikuna hoidmises. Kostja kulutused elamispinna renoveerimisele perioodil 1997-2008 olid 175 000 krooni. Hageja ei ole nõude arvestuse aluseks võtnud samaväärseid elamuid. XXXXXXX XXX XXX hoone on väga halvas seisukorras ja sellise hoone üüritasu oleks 1000 krooni kuus, mitte rohkem. Hageja esitatud spetsialisti arvamus on tehtud ammu ja seetõttu vananenud. Ekspertarvamust ei ole hageja esitanud. Kahjuhüvitise arvestamisel tuleb aluseks võtta konkreetse ehitise seisukord ja sellele vastavad üürimäärad. Hageja nõue on ülemäära suur. Kahjuhüvitise suurus tuleb määrata kooskõlas kokkulepitud üüriga. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 29 359,50 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.
5.Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust. Hageja kasuks on seatud 22.12.2003 lepinguga kasutusvaldus elamule XXXXXXX XXX XXX, Tallinnas tähtajaga 99 aastat. Hageja ütles 01.09.2006 avaldusega kostjaga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.11.2006. Harju Maakohus

tegi 17.06.2008 tagaseljaotsuse, mille kohaselt oli kostjal kohustus tagastada ja hagejale üle anda eluruum asukohaga XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinnas. 01.10.2008 on kohtutäitur koostanud kinnisasja valduse äravõtmise akti. Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline üürileping lõppes 01.11.2006 ja kostja vabastas eluruumi 01.10.2008. Vaidlus on selle üle, kui suure kahjuhüvitise peab kostja hagejale tasuma üüritud asja tagastamisega viivitamise eest.

6.Kohus leidis, et hageja poolt nõutav üürisumma on ülemäära suur. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ 12.11.2008 arvamus on koostatud üksnes välise ülevaatuse põhjal. Hindajal ei olnud võimalik pääseda korterisse nr 1, millest tulenevalt lähtuti korteri viimistluse ja selle seisukorra kirjeldamisel omaniku esindaja ütlustest. Seega ei saa see arvamus olla aluseks kostjalt hageja poolt nõutud rahasumma väljamõistmiseks. Ka 31.12.2009 üürilepingu kohaselt on korteri asukohaga XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinnas üür 3500 krooni kuus. Antud juhul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokkulepitud üürisumma eluruumi tagastamisega viivitamise eest. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse eluruumi üürimäär oli 15 krooni m2 eest ja kostja kasutas eluruumi suurusega 85,1 m2, siis tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 29 359,50 krooni (85,1 x 15 x 23 = 29 359,50).
7.Antud juhul tuleb kahjuhüvitise määramisel lähtuda üürilepingus kokkulepitud üürist, sest tegemist ei ole turutingimustel sõlmitud üürilepinguga. Üürisuhe tekkis poolte vahel kasutusvalduse lepingu sõlmimisel. Varasemalt oli kostjal üürisuhe Tallinna linnaga. Seega pidi hageja olema teadlik, et olemasolevate üürisuhete lõpetamine võib kujuneda keerukaks ning aeganõudvaks. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud kinnistusregistri väljavõttest, millise kohaselt on sama elamu korteri nr 2 üürnikuga toimunud samuti vaidlus üürilepinguga seoses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas otsus hagi rahuldamise kohta. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
9.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja nõutud üürisumma on ülemäära suur. Kohtu järeldus põhineb 31.12.2009 sõlmitud üürilepingul, kostja vastuväitel ja hageja esitatud dokumentaalse tõendi – Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamuse ebausaldusväärsusel. Kõik need kohtu järeldust mõjutanud asjaolud on tuvastatud faktiliselt vääralt, menetlusnorme rikkudes või materiaalõigusega vastuolus olevalt. Kohus jättis VÕS § 127 ebaõigesti kohaldamata. 31.12.2009 sõlmitud üürileping ei tõenda nõutava üüri suuruse ülemäärasust 2007.-2008.a osas. Hiljemalt 2009.a algusest on üürihinnad oluliselt langenud ning 2009.a lõpus ei olnud võimalik korterit üürida sama hinnaga, nagu 2007. ja 2008.a. Kostja oli viivituses korteri tagastamisega 2006.-2008.a. Kui kostja ei oleks rikkunud oma kohustust korter üürilepingu lõpetamise järgselt tagastada, oleks hagejal olnud see võimalik 2006.-2008.a välja üürida, mil ta oleks saanud üüritulu 6000-7000 krooni kuus.
10.Kostja vastuväide üüri ülemäärase suuruse kohta on tõendamata. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et samasuguse asja üür ajavahemikul november 2006oktoober 2008 oleks hageja poolt väidetust ja tõendatust väiksem. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamuses märgitud turuhinna. Hindamisaktis on märgitud, et korteri miinuseks on korteri seisukord ja see kajastub ka üürihinnas. Vaidlusaluse korteri kohalik keskmine üürihind on leitud väga konservatiivselt, madalamana ka rahuldavas seisukorras oleva korteri hinnast.
11.Kohtu järeldus, mille kohaselt VÕS § 335 järgi kahjuhüvitisena nn turuhinnaga üüri nõudmine on võimalik juhul, kui üürileping sõlmiti turutingimustel, ei põhine seadusel.
12.VÕS § 101 kohaselt on õiguskaitsevahendi valik võlausaldaja õigus, seda hoolimata asjaolust, et mõni õiguskaitsevahend võib võlgnikule olla võlausaldaja valitud õiguskaitsevahenditest vähemkoormav. Seadus on suunatud kohustuse täitmisele, mitte selle rikkumise soodustamisele. VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendi valimise osas on analoogia alusel kohaldatav VÕS § 335 sätestatud kahjuhüvitise alternatiivi valikul. Kohtu mõttekäik, mille kohaselt üürilepingus kokkulepitud üürist lähtumine tuleneb asjaolust, et hageja pidi teadma, et olemasoleva üürisuhte lõpetamine võib osutuda keerukaks ja aeganõudvaks, ei ole arusaadav. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et see ei ole piisavalt põhjendatud ning on ilma igasuguse aluseta, mistõttu tuleb see jätta täielikult rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega kohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli üürisuhe; 01.09.2006 ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.11.2006 põhjusel, et kostja ei tasunud hagejale üüri; 17.06.2008 kohtuotsusega kohustati kostjat eluruum hagejale tagastama ja üle andma; kohtuotsus täideti 01.10.2008 kohtutäituri poolt; kostja viivitas eluruumi tagastamisega ajavahemikul 01.11.2006-01.10.2008, s.o 23 kuud. Vaidlus on selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 335 alusel üüritud asja tagastamisega viivitatud aja eest kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, kostja on nõus tasuma kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri.
16.Ekslik ja seadusel mittepõhinev on maakohtu seisukoht, nagu saaks VÕS § 335 järgi kahjuhüvitisena nn turuhinnaga üüri nõuda juhul, kui üürileping oli sõlmitud turutingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kahjuhüvitise nõude lahendamisel tähtsust ka see, kellega oli üürnikul varasem üürisuhe ning kas üürileandja pidi olema teadlik üürisuhte lõpetamise keerukusest ja ajakulust. Ringkonnakohtus leiab ka seda, et käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, millise üüri suurusega sõlmiti 31.12.2009 vaidlusaluse eluruumi üürileping uue üürnikuga. 31.12.2009 sõlmitud üürileping ei tõenda tavalise üüri suurust 2006.-2008.a, s.o ajal, mil kostja rikkus üüritud asja tagastamata jätmisega hageja õigusi.
17.VÕS § 335 reguleerib nõudeid, mis on üürileandjal üürniku suhtes siis, kui üürnik pärast lepingu lõppemist asja ei tagasta. Kuni asja tagastamiseni võib üürileandja nõuda üürnikult kas kokkulepitud üüri või siis üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Seega on üürileandjal õigus valida, kas ta nõuab kahjuhüvitisena kokkulepitud üüri või samasuguses asukohas oleva samasuguse asja tavalist üüri. Vahe on üksnes selles, et kui üürileandja soovib üürniku käest nõuda kahju hüvitamiseks kokkulepitud üüri tasumist, ei pea ta sellise nõude suurust täiendavalt tõendama. Kui aga üürileandja soovib nõuda üüri, mis on samasuguses

asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, siis peab üürileandja tõendama, et tema poolt nõutav kahjuhüvitis vastab tavalise üüri määrale. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamuse tavalise üüri kohta ajal, mil kostja ei tagastanud hagejale üüritud asja. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle tõendi otsuse tegemisel ebaõigesti arvestamata ja ringkonnakohus peab selle tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5).

18.Iseenesest on õige, et Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamus on koostatud välise ülevaatuse põhjal, sest hindajal ei olnud võimalik korterisse nr 1 pääseda. Korteri viimistluse ja selle seisukorra kirjeldamisel lähtuti omaniku esindaja ütlustest (t lk 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see iseenesest seda, et eelnimetatud arvamust ei saa otsuse tegemisel arvestada, nagu leidis maakohus. Arvamuses märgitu kohaselt arvestati tavalise üürimäära kindlakstegemisel korteri halva seisukorraga ja see kajastub ka üürihinnas. Võrreldavate objektide puhul on märgitud, et need on vaidlusalusest eluruumist oluliselt paremas seisukorras, mis järeldub ka üüri suuruste võrdlustabelist (t lk 25). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusaluse eluruumi või samasuguses asukohas oleva samasuguse asja tavaline üür ajavahemikul november 2006-oktoober 2008 oleks olnud väiksem, kui arvamuses leiti. Eeltoodud asjaoludel puudub alus kahelda Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamuses märgitud tavalise üüri suuruste õigsuses ja seda tõendit tuleb otsuse tegemisel arvestada.
19.Võttes aluseks Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ arvamuses märgitud andmed, tuleb kostjal VÕS § 335 alusel tasuda hagejale kahjuhüvitisena 153 000 krooni järgmise arvestuse alusel: ajavahemiku eest november 2006-veebruar 2007 6500 krooni kuus, s.o kokku 4x6500=26 000 krooni, ajavahemiku eest märts 2007-märts 2008 7000 krooni kuus, s.o kokku 13x7000=91 000 krooni, ajavahemiku eest aprill 2008-november 2008 6000 krooni kuus, s.o kokku 6x6000=36 000 krooni. Kostja ei ole asja menetluse käigus väitnud, et hagejal ei oleks olnud võimalik viivitatud aja jooksul asja uuesti välja üürida. Kostjalt kahjuhüvitisena samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavalise üüri väljamõistmine täidab VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki, s.o asetab hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
20.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks kohtule VÕS § 140 lg 1 järgi aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Seda kinnitas ringkonnakohtu istungil ka kostja esindaja.
21.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse hagi täies ulatuses rahuldamise kohta, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

M.Merimaa

K. Paal

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja