2-10-32458/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus EBAS esitas 06.07.2010.a pankrotiavalduse PVOsaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande. PVOsaühing on registrisse kantud 19.03.2007 aastal. Äriühingu põhitegevusaladeks on äriregistris märgitud elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Äriühingu juhatuse liikmeteks on alates 19.05.2010.a. kuni käesoleva ajani HR, isikukood XXX. Alates 19.03.2007.a. kuni 19.05.2010.a. oli juhatuse liikmeteks EE, isikukood XXXja TV, isikukood XXX. Võlgnik nõustub, et on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile oma olukorra kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Makseraskused said alguse halvenenud majanduskliimast, mis mõjutas kõiki ettevõtjaid. 2010.a. kevad-talvel keskendus võlgnik uute objektide leidmisele. Tehti suur hulk hinnapakkumisi, osaleti konkurssidel, tutvuti objektidega. Vaatamata aktiivsele müügitööle ei suudetud leida objekte, millel töö tegemine ära tasuks. Kõik enampakkumised ja osalemised lõppesid negatiivselt, sest konkureerivad ettevõtted tegid hinnapakkumisi alla omahinna. PVOÜ kui suhteliselt väike töövõtja alla omahinna pakkumisi teha ei saanud, sest puudusid finantseerimisvõimalused ning vastav töömaht, et turul konkureerida sarnasel viisil. 2010.a. kevadel keskenduti suurfirmadega läbirääkimistele ning üritati saada tööd alltöövõtjana suurtel teeehitusobjektidel. Kevad- ja suveperioodidel on üldiselt teada suured teede ehituste projektide teostamise ning kõnealust äriühingut huvitavate elektritööde ajad. Läbirääkimisi peeti LEAS-iga, NIAS-iga, Tallinna Linnavalitsusega jt. Kahjuks tulutult, sest nimetatud ettevõtted ja asutused ise algatasid üha uusi kohtuvaidlusi enda enampakkumise võitjaks kuulutamiseks ning erinevad kohtuvaidlused lükkasid lootuse töid saada sügisesse. Lisaks arestis kevadel EMTA ettevõtte pangaarve, mille tõttu oli võimatu ka töötajatele palka maksta ning paljud töötajad lahkusid ettevõttest. Kui äriühingul tekkis tulu, siis selle koheselt ka EMTA võttis maksuvõla katteks. Seetõttu tekkisid ka võlad liisingettevõtete ees, mis viis omakorda liisinglepingute lõpetamiseni ning tehnika tagastamiseni pangale. Võlgniku selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010.a.

kevadel. Pankrotiavalduse esitas Harju Maakohtule 05. juulil 2010.a. võlausaldaja EBAS, kelle nõue võlgniku vastu on 1 041 042,90 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku selgitused makseraskuste kujunemisest vastavuses tegeliku olukorraga ja nendega võib üldjoontes nõustuda. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 2 173 925,73 krooni. Maksuvõlad seisuga 22.09.2010.a. on summas 107 520,00 krooni, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress seisuga 22.09.2010.a. summas 8 568,73 krooni. Lühiajalised kohustused seisuga 29.09.2010.a. moodustavad kokku 2 057 837,00 krooni alljärgnevalt: Võlad tarnijatele 1 542 198,00 Võlad töövõtjatele 461 827,00 Muud võlad 53 812,00 Suurimaks võlausaldajaks on pankrotiavalduse esitanud EBAS (1 041 042,90), ülejäänud võlausaldajaid on kokku 62, vastavalt lisas esitatud loetelule. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul vara raamatupidamise andmetel kokku 16 935,00 krooni. Raha kassas puudub. AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXX, mille saldo 23.09.2010.a. seisuga on 00,00 krooni. Konto arestitud 20.09.2010.a. Kohustused panga ees puuduvad. AS Swedbank teatel seisuga 26.09.2010.a. on võlgnikul tasumata liisingleping summas 437,00 krooni. Maanteeameti 22. septembri 2010.a. vastuse nr 9-2/10/17234 kohaselt PVOsaühing nimele on registreeritud alljärgnevad sõidukid: Omavalmistatud sõiduk, reg.märk XXX, esmane registreerimise aeg 2008. Sõidukil on seatud käsutamise keelt Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts poolt 27.05.2010.a. ja ajutise pankrotihalduri Maire A poolt 20.09.2010.a. Võlgniku esindaja sõnul on sõiduk omavalmistatud ja müügiväärtus puudub. PVOsaühing poolt kolme viimase aasta jooksul sõidukeid võõrandatud ei ole ja sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele vastutavaks kasutajaks märgitud ei ole. Äriregistri teabesüsteemi andmetel PVOÜ-l osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole ning ei ole kunagi olnud. Seisuga 29.09.2010.a. bilansis nõuded ostjate vastu puuduvad. Bilansis seisuga 31.12.2009 oli nõudeid ostjate vastu summas 416 616 krooni ja maksude enammakseid ja tagasinõudeid summas 280 993 krooni. Ajutise halduri küsimustele nõuete bilansist puudumise kohta selgitas äriühingu juhataja, et suurim nõue oli AB T vastu summas ca 195000 krooni, kuid see tuli maha kanda seoses pankrotiga. Veel oli nõue OÜ AE vastu, kes oli samuti tegevuse lõpetanud. Muud väiksemad nõuded olid jäänud bilanssi üles, ehkki oleks tulnud maha kanda juba varem, sest nõuded ei olnud sissenõutavad. Osade nõuete puhul oli nõuete piisava aluse puudumine seotud sellega, et PV ise oli objektil praaki teinud. Näiteks oli varem bilansis nõudeid korteriühistute vastu (XXX,XXX,XXX,), kuid nõudeid ühistud ei tunnistanud ja kohtus käimine oleks osutunud kulukamaks. Seisuga 29.09.2010.a. on võlgnikul käibevarana ettemaksed teenuste eest summas 4 775,00 krooni ja põhivarana amortiseerunud arvuti ja mööbel kokku väärtuses 12 160,00 krooni, seega kokku 16 935,00 krooni. Võlgniku bilansis seisuga 31.12. 2009 on kajastatud materiaalset põhivara summas 803 609 krooni. Ajutise halduri küsimustele vara koosseisu ja selle bilansist väljaviimise põhjuste kohta ei ole võlgniku esindaja ettekande esitamiseni vastanud. Kui võlgnik ei suuda vähemalt kohtuistungil anda põhjalikku ja dokumenteeritud vastust materiaalsete varade kadumisele, mis toimus 6 kuu jooksul enne pankrotiavalduse esitamist, siis selles osas saab võtta seisukohad kui

asjaolud on täpsustatud. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures suuri ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad, samas ei saa välistada, et pikemal uurimisel mõne tehingu siiski tagasivõidetavaks võib kuulutada. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul turusituatsiooni halvenemine ja üldisest majanduslangusest tingitud ehitushindade oluline langus ja tellimuste puudumine. Pikaaegsest tellimuste puudumisest põhjustatud kahjum, oskustöötajate lahkumine ja lisaks maksuameti poolt konto arestimine sundis osaühingut oma tegevuse lõpetama. Pankrotiavaldus esitati võlausaldaja EBAS-i poolt 05. juulil 2010.a., kuna nõude suurus oli selleks hetkeks kasvanud 1 041 042,90 kroonini. Täiendavalt on võlgnikul kohustusi teiste võlausaldajate ees 660 000,00 krooni ringis. Vara võlgnikul sisuliselt puudub, ainsaks varaks on teenuste eest teostatud ettemaksed ja amortiseerunud arvuti koos mööbliga väärtuses 16 935,00 krooni. Võlgnik ei suuda tasuda oma kohustusi, majandustegevust ei toimu, seega on võlgnik maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Majanduslikust olukorrast tekkinud hindade langus ehitusturul ning tellimuste ja objektide puudus põhjustas võlgnikul makseraskusi ja võlgnik ei suutnud enam tekkinud võlgu tasuda ega oma kohustusi kohaselt täita. Võlgniku selgituse kohaselt ettevõtte juhtkonna püüdlused leida tööd ning tegevust jätkata luhtusid, kuna majanduse üleüldine halb olukord ei võimaldanud teha töid isegi omahinnaga. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalused on hetkel äärmiselt ebaselged, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlausaldajad soovivad menetluse kulusid kanda ja täiendavalt selgitada tagasivõitmise võimalusi või nõuete esitamist juhatuse liikme vastu, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada PVOsaühing pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire A’i. Ajutise halduri aruande kohaselt on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010.a. kevadel. Pankrotiavaldus esitati võlausaldaja EBAS-i poolt

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige HR. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 15 750 krooni ja ajutise halduri kulutuste katteks 1800 krooni nõudes. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 15 750 krooni ja tehtud kulutuste katteks 1800 krooni pankrotivara arvelt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku PVOsaühingu kanda.