2-10-36309/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus OÜ F esitas 29.07.2010.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande. Aruande kohaselt on OÜ F (võlgnik) asutatud OÜ AC poolt 23.07.2003.a. osakapitaliga 40 000.- krooni. 11.08.2003.a. said võrdsetes osades osanikeks II ja KK, kes mõlemad olid ka juhatuse liikmeteks. 23.03.2005.a sai täiendavaks juhatuse liikmeks DV. 18.05.2005.a. kutsuti K juhatuse liikmest tagasi ja sama aasta lõpus kutsuti tagasi ka D.V . I.I volitusi juhatuse liikmena pikendati viimati 28.05.2008.a. Võlgnik tegeles kinnisvara ostu-müügi ja arendusega, laenates selleks pankadelt, peamiselt Ühispangalt (nüüd SEB Pank) raha ja seades ostetavatele kinnistutele laenude tagamiseks hüpoteeke ning hiljem panga nõudmisel tagati laene ka isikliku käendusega. Hiljem laenati veel teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt. Kinnistute müügil kasutati kinnisvarabüroode, näit Uus maa, abi. Töölepingu alusel töötajaid võlgnik ei omanud. Kinnisvarakriisi tõttu hakkasid aga kinnistute hinnad kiiresti langema ja 2008.a. lõpus omatud kinnistute allahindamisega vastavalt turusituatsioonile tekkis üle 1,5 milj krooni suurune kahjum. Kuna kinnistuid realiseerida soovitud hinnaga enam ei õnnestunud, siis ei suudetud teenindada laenusid ning SEB Pank ütles lepingu üles ja esitas kohtutäitur E.Vilippusele 2009.a. veebruaris taotluse täitemenetluse algatamiseks. Kohtute Raamatupidamiskeskuse taotlusel algatas ka kohtutäitur K.Põlts võlgniku suhtes täitemenetluse. Täitemenetluste tõttu lisandusid võlgniku võlgadele veel täitekulud. Võlgnik küll esitas nii pangale kui kohtutäiturile Elin Vilippusele pretensiooni taotlusega täitemenetlus lõpetada ja pikendada laenu tagastamise tähtaega, kuid seda ei rahuldatud. Kohtutäituril võlgniku kinnistuid alghinnaga 2 721 milj krooni esimesel enampakkumisel müüa ei õnnestunud. Järgmisel, 07.09.2010.a toimuma pidanud enampakkumisel oli alghinnaks määratud 1 667 350 krooni, milline aga halduri taotlusel täitemenetluse peatamise tõttu jäi toimumata Nõudeid esitasid ka võlgnikult kinnistuid ostnud isikud, sest võlgnik ei suutnud oma lepingulisi kohustusi (välja ehitada teed, tänavavalgustus, jne) täita. Võlgniku varaline seisund 2009.a. aastaaruande bilansi kohaselt oli juba 31.12.2008.a. seisuga võlgnikul vara kokku 7 371 166 krooni eest, kuid kohustusi 12 589 43s krooni väärtuses ja omakapital oli 5 245 802 krooniga miinuses. 2009.a. lõpuks oli võlgnikul vara ligikaudu samas väärtuses (7 371 166 krooni), kuid võlad olid oluliselt kasvanud ja ulatusid juba ligi 17 miljoni kroonini, kahjumit tekkis 4,338 mil krooni ning omakapital oli 9,6 miljoni krooniga miinuses. Halduri taotlusel võlgniku poolt esitatud 31.08.2010.a. bilansi kohaselt on tal vara kokku 2 742 147 krooni väärtuses käibevarana, samas kohustusi on 17 243 861 krooni eest ja 2010.a. on teenitud veel 4,9 milj krooni kahjumit ning omakapital on juba 14,5 milj krooniga miinuses. Ajutine haldur ei ole muud märkimisväärset vara peale 14 hoonestamata kinnistu, milledest 4 on vallale tasuta üleantavad transpordimaad ja üks väga väikest väärtust omav sotsiaalmaa, leidnud. Kassas võlgniku poolt vastuses järelepärimisele esitatud kassaraamatu andmeil raha puudub. Võlgnikul on kontod Swedpangas ja SEB Pangas, milledest esimeses on

0,98 krooni ja teise saldo on nullis. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Ka ei oma võlgnik nii tema enda kui Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. 31.08.2010.a. bilansi kohaselt on küll debitoorne nõue OÜ K vastu summas 45 933,5 krooni, kuid võlgade nimekirjast nähtub, et samale isikule võlgnetakse 48 100.- krooni ehk mõnevõrra suurem summa. Pearaamatu andmeil on 01.12.2009.a. OÜ-le I , kellel on võlgnikuga ühine juhatuse liige, tagastatud laenu 279 000 krooni, kuid kuna viimane on ise 04.03.2010 pankrotistunud (pankrotihaldur Eve Selberg) ja ka nõuete esitamise tähtaeg on möödunud, siis reaalselt antud ettevõtjale tehtud väljamakseid tagasi võita ei ole võimalik. Mõningal määral võivad võlgniku kohustused väheneda seetõttu, et intressid ja viivised on mõnedel juhtudel kajastatud oluliselt suuremana põhivõlast, mida ei saa väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mõistlikuks pidada. Nii näiteks on juhatuse liikme lähisugulase A I nõudeid näidatud 1 miljoni krooni eest, intresse ja viiviseid aga 3,78 milj krooni eest, samamoodi on võlausaldaja AN nõudeid näidatud 2,9 milj krooni ulatuses, viiviseid ja intresse aga 3,87 krooni eest. Samade isikute puhul on vormistatud juhatuse liikme ja osaniku II poolt osanike otsused, millede kohaselt aktsepteeritakse nende pretensioone summades 1 milj ja 1,2 milj krooni seoses sellega, et nad ostsid võlgnikult krundid, kuid tehnotrassid ei olevat nõutaval viisil välja ehitatud. Samade isikutega on vormistatud ka võlakiri ja kompensatsiooni väljamaksmise kokkulepe ning saldoteatised samadele summadele. Küll aga lisanduvad bilansis arvestatud ja võlgniku poolt esitatud võlanimekirjas kajastatud võlgnevustele veel täitekulud. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et viimase bilansi kohaselt moodustavad võlgniku võlad üle 17 miljoni krooni, samal ajal kui reaalseks varaks on 14 kinnistut, mille turuväärtus on tõenäoliselt alla 2,7 miljoni krooni. Isegi kui AI ja A.N nõudeid õnnestuks täielikult vaidlustada, jääb muid nõudeid ikkagi ca 10 miljoni krooni eest, mis ületab vara väärtuse ca 4 korda ehk 7-8 miljoni krooni võrra. Igasugune muu majandustegevus ja sissetulek võlgnikul puudub, võlad aga intresside ning viiviste näol pidevalt kasvavad. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Samas on võlgnikule kuuluvate kinnistute näol piisavalt vara, mille arvel saab kanda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada osaliselt ka võlausaldajate nõudeid, mistõttu on ajutine haldur seisukohal, et PankS § 29 lg 1 ettenähtud alusel pankrotimenetlust võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu käesoleval ajal lõpetada ei saa ja PankS § 31 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige kinnisvarakriisi, sest võlgnik oli suhteliselt kõrge hinnaga ostnud laenude arvel suures koguses kinnistuid, millede väärtus 2008.a. suvel aga väga kiiresti hakkas langema ja praktiliselt ei olnud enam võimalik neid müüa. Seetõttu tekkis kiiresti käibevahendite, mille arvel teenindada laene ja täita muid kohustusi, suur puudujääk. Seega kujunes maksejõuetus välja 2008.a. lõpuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas tuleb märkida, et kuigi juba 2008.a. majandusaasta aruande, milline pidi olema koostatud ja esitatud Äriregistrile hiljemalt 2009.a. 30 juunil, kohaselt oli võlgnik pankrotis (omakapital oli enam kui 5 milj krooniga miinuses ja ligikaudu samapalju ületasid kohustused kogu vara väärtuse), esitas võlgniku juhataja pankrotiavalduse rohkem kui aasta hiljem (28.07.2010). Taoline pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on kindlasti raske juhtimisveana. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 19 500 krooni ja tehtud kulutuste katteks 1277 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ F pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle M u. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku üle 17 miljoni krooni, vara

turuväärtuseks on 2,7 miljonit krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ja PankrS § 90 ja § 19 lg 1 ja 3 sätestatust on vande andmiseks kohustatud võlgniku juhatuse liige Igor Iljin. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri tasu 19 500 krooni ja kulutuste katteks 1277 krooni tasunõude. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 19 500 krooni ja tehtud kulutuste katteks 1277 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.