Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt OÜ Ramstain Grupp püsivalt maksejõuetu. Makseraskustesse sattus OÜ Ramstain Grupp 2009.a. suvel käibe languse tõttu, põhiliselt jäädi võlgu maksude osas maksu- ja Tolliametile. Septembris 2009.a. koostati maksuvõla ajatamise taotlus, mis ka maksu- ja Tolliameti poolt rahuldati. Kuid juba üsna varsti tekkis raskusi ajatamise graafiku tähtaegsete ning ka jooksvate maksude tasumisel. 2009.a. detsembris sai tehtud uus maksuvõla ajatamise graafik. Kuni 2010 .a. mai kuuni suutis võlgnik tasuda nii jooksvad maksud kui ka ajatamise graafiku järgsed maksud. OÜ Ramstain Grupp makseraskused on tekkinud majanduslangusest tingitud käibe vähenemisest ning käive on järjest langenud veelgi. Äriühing tegutseb rendipinnal ning tal pole materiaalset põhivara, mida saaks rahaliste vahendite tekitamiseks müüa. Ainsaks varaks on immateriaalne põhivara kaubamärk JAZZ-kiirkäsipesula. Seega pole näha, et äriühing suudaks välja tulla tekkinud makseraskusest. Tartu Maakohus nimetas 3. septembri 2010 määrusega OÜ Ramstain Grupp ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Võlgnikul keelati PankrS § 20 lg 1 alusel vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Ramstain Grupp on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Ajutise halduri hinnangul said võlgniku majandusraskused alguse juba 2008 aastal, kui nõudlus võlgniku poolt pakutavate pesulateenuste järele järsult vähenes, mis põhjustas seoses käibe märkimisväärse langusega ca 1,0 miljoni krooni suuruse kahjumi majandustegevuses. Võlgniku 2007 aasta maksevõime- ja likviidsusnäitajad olid head, eelnevate aastate tegevus kasumlik, millest võib teha järelduse, et majandusraskused 2008 aastal olid põhjustatud eelkõige üleüldisest majanduslangusest. Võlgniku majandustegevusest selgub, et majanduskriisi süvenedes 2009 aastal, halvenevad ka võlgniku finantsmajanduslikud näitajad, samuti maksevõime ja likviidsus. Seega peamiseks maksejõuetuse põhjuseks oli 2008 aastal puhkenud majanduskriis, mis 2009 aastal süvenes ja mille mõju on tuntav ka käesoleval 2010 aastal. Arvestades võlgniku tegevusvaldkonda, siis ei olnud võlgnikul võimalik mõjutada mingilgi moel võlgniku poolt pakutavate teenuste tarbijaid, sest pesulateenuseid ei kasutatud sel määral, mis oleks taganud võlgnikule piisava müügitulu kasumlikuks majandustegevuseks. 2009 aastal oli võlgniku omakapital positiivne ja tänu kulubaasi jõulisele kärpimisele majandustegevus kasumlik. Võlgnik on selgitanud, et ajatades 2010 aasta jaanuaris Maksu- ja Tolliametiga maksegraafiku, oli võlgniku juhatuse liige ja osanikud veel seisukohal, et olukorrast on võimalik välja tulla, sest majandus on n.ö. „põhjas“ ära käinud ja majandusanalüütikud prognoosisid 2010 aastaks juba väikest majanduskasvu. Käesoleva aasta suveks selgus, et kuigi mõningad kuud on äriühing majandanud kasumiga, siis tervikuna oli äriühing kahjumis, lisaks Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgadele hakkasid tekkima ka jooksvad võlakohustused. Võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks võimalused puuduvad.

Tegevuse üldiseloomustus Äriregistri esmakande aeg on 01.07.2004, äriühing registreeriti nimega OÜ Ramstain Grupp. Äriühingu osakapital on alates asutamisest kuni käesoleva ajani 40 000,00 krooni. Äriühingu osanikud on alates 15.06.2004: Maris Rebane, osakapitaliga 16 000,00 krooni, Sergei Hallik, osakapitaliga 12 000,00 krooni, Leo Starast, osakapitaliga 12 000,00 krooni. Äriühingu asutajad on samad osanikud. Äriühingu juhatuse liige on alates 01.07.2004 Sergei Hallik. Äriühingu peamiseks tegevusvaldkonnaks oli mootorsõidukite pesu ja hooldus, samuti mootorsõidukite osade, lisaseadmete ja rehvide jaemüük. Finantsnäitajate analüüsi kokkuvõte Maksevõime näitajate alusel oli 2007 majandusaastal äriühingu maksevõime hea, käibekapital oli positiivne ja äriühing likviidne. Alates 2008 aastast on äriühingu käibekapital negatiivne, maksevõime näitaja jääb vaadeldavatel aastatel alla 1,0 ,mis annab tunnistust sellest, et äriühingul on käibekapitali defitsiit, kusjuures äriühingu likviidsus aasta aastalt väheneb ja äriühing on muutunud maksevõimetuks. Vara RAHA - 2 350,00 krooni. Ajutise halduri järelepärimisele on 16.09.2010 saatnud vastuse SEB Pank AS, millest selgub, et võlgnikul on pangas arvelduskonto nr XXX , mille saldo oli 16.09.2010 seisuga 381.91 EEK. Konto on arestitud 08.09.2010. Kohustused panga ees puuduvad. Ajutise halduri järelepärimisele on 10.09.2010 saatnud vastuse Swedbank AS, millest selgub, et võlgnikul on pangas arvelduskonto nr XXX , mille saldo oli 10.09.2010 seisuga 495.03 EEK. Konto on arestitud 08.09.2010. Kohustused panga ees puuduvad. Pärast aresti on arveldusarvele raha juurde laekunud ning võlgniku andmed kajastavad raha seisu õieti.. NÕUDED OSTJATE VASTU – 27 749,00 krooni Bilansis on kajastatud nõudeid ostjate vastu summas 27 749 ,00 krooni. Võlgnik ei ole bilansis kajastanud ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 549,00 krooni. Nimetatud nõue on võlgnikul AS Lakuun vastu, kes on pankrotis. MITMESUGUSED NÕUDED – 617,00 krooni Võlgnik on bilansis kajastanud muud lühiajalised nõuded summas 617,00 krooni. Muude nõuete all on kajastatud võlgniku nõue seoses töölepingu lõpetamisega pesula töötaja Allan Noor vastu. Ajutise halduri järelepärimisele on vastanud kohtutäitur Reet Rosenthal. Kohtutäituri menetluses on täiteasi 186/2008/1039, kus sissenõudjaks on OÜ Ramstain Grupp ja võlgnikuks Allan Noor. Sissenõudja nõude suurus oli 5 900,00 krooni, millest on sissenõudjale üle kantud 5 283,00 krooni. Sissenõudjale on üle kandmata 617,00 krooni. ETTEMAKSED puuduvad VARUD puuduvad Käibevara kokku 30 617 ,00 krooni PÕHIVARA – 352 917,15 krooni*/ 0 krooni Võlgnikul materiaalne põhivara puudub. Võlgnik on esitatud bilansis kajastanud põhivara all immateriaalse põhivara, milleks on kaubamärk JAZZ – kiirkäsipesula, mille soetusmaksumus oli 366 666,67 krooni, millest on maha arvestatud kulum summas 13 749,52 krooni. Võlgnik on selgitanud, et antud kaubamärk on frantsiisilepingust tuleneva hüvede paketi üks osa. Turuhind puudub, sest nimetatud frantsiisileping ei ole võõrandatav. Kuna võlgniku selgitusel kaubamärk ei ole võõrandatav, mistõttu turuhind puudub, siis hindab ajutine haldur võlgniku immateriaalse põhivara 0-ks. KOKKU VARAD 30 167 ,00 krooni Võlad

Võlad on struktureeritud Pankrotiseaduses nõuete rahuldamisjärkudest tulenevalt. Pankrotiseadus annab pandiõigusega võlausaldajale suurimad õigused, kui teistele võlausaldajatele (teatamiskohustus, eelistus nõude rahuldusele, teatud vara müügiviisil pandipidajaga koostöö). Muude nõuete hulgas lähtutakse bilansi passiva poole ülesehitusest. PANDIGA /HÜPOTEEGIGA TAGATUD NÕUDED – puuduvad

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

LAENUKOHUSTUSED – puuduvad

VÕLAD HANKIJATELE – 7 340,00

VÕLAD TÖÖVÕTJATELE – 21 509,00 krooni. Bilansis on kajastatud võlgnevus töövõtjatele kokku summas 21 509,00 krooni. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et võlg töövõtjatele summas 21 509,00 krooni koosneb puhkusereservist seisuga 31.08.2010. Kuna võlgnik kavatseb septembrikuu lõpus tegevuse lõpetada, siis on lõpetatud seniste töötajatega töölepingud, mistõttu lisanduvad saamata jäänud töötasu, puhkusekompensatsioonid ja koondamishüvitised. MAKSUVÕLAD - 559 233,00 krooni Ajutise menetluse ajal tasus OÜ Automaat 50 000.- krooni maksuvõlgnevuste katteks. OÜ Automaat võlgnes OÜ-le Ramstain Grupp. Samas oli OÜ-l Automaat nõue OÜ Ramstain Grupp vastu. Seoses asjaoluga, et tegemist on seotud isikute äriühinguga, leidis ajutine Haldur, et OÜ automaat saab tasaarvestada nõudeid ainult kui tasutakse Maksu- ja Tolliametile 50 000.- krooni, kes on põhiline võlausaldaja võlgniku menetluses. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et maksuvõlgnevus tekkis 2009 aasta suvel seoses käibe langusega. Koostöös maksuhalduriga maksuvõlgnevus 2009 aasta septembrikuus küll ajatati, samas ei olnud võlgnik suuteline esialgselt koostatud ajatatud maksegraafikut täitma, mistõttu 2010 aasta jaanuarikuus koostati uus maksuvõlgade ajatamise graafik. Võlgnik kinnitab, et kuni käesoleva aasta maikuuni tasuti Maksu- ja Tolliametile ajatamisegraafiku järgselt igakuised makseid. Ajutise halduri järelepärimisele on vastanud 10.09.2010 Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliameti vastusest selgub, et seisuga 09.09.2010 on maksuvõlg 475 394,61 krooni, millele lisandub intressivõlg summas 29 985,53 krooni, seega võlgnevus kokku 505 380,14 krooni. Maksuja Tolliamet on teinud 01.07.2010 korralduse nr 13-11/22669 maksuvõlgade tasumiseks summas 308 338,00 krooni, samuti 02.08.2010 korralduse pangakontode arestimiseks. Ajutine haldur võtab aluseks võlgniku poolt esitatud maksuvõlgnevuste tabelis kajastatud arvandmed maksuliikide lõikes. PIKAAJALISED KOHUSTUSED puuduvad VÕLAD/ KOHUSTUSED KOKKU 588 082 krooni VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE PÕHJUSTEST . Olukorra kirjeldamiseks on ajutise halduri poolt aluseks võetud võlgniku poolt esitatud 2010 aasta bilanss ja kasumiaruanne 03.09.2010 seisuga, 2009 majandusaasta aruanne, 2008 majandusaasta aruanne, 2010 aasta kasumiaruanded kuude lõikes, võlgniku vastus ajutise halduri järelepärimisele, samuti juhatuse liikme poolt antud selgitused tekkinud maksejõuetuse põhjuste kohta. Ettevõte registreeriti äriregistris 01.07.2004, võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks oli mootorsõidukite pesu ja hooldus, samuti mootorsõidukite osade, lisaseadmete ja rehvide jaemüük. Ajutine haldur analüüsib võlgniku tegevuses perioodi 2007 kuni 2010, esitatud majandusaasta aruannete, bilansi ja kasumiaruannete põhjal, eesmärgiga saada ülevaade ettevõtte majandustegevusest, maksevõimest ja maksevõimetuse põhjustest. Ettevõtte majandustulemustest ülevaate saamiseks on ajutine haldur koostatud tabeli 3, kus on kokkuvõtlikult toodud äriühingu 2007 kuni 2010 aasta majandusnäitajad. Tabel 3. Ettevõtte majandustulemused majandusaasta aruannete põhjal Aasta

Müügitulu

Muud tulud

8 221 697 6 919 216 3 995 261 2 021 750

22 773 22 169 37 695

Tulud kokku 8 244 470 6 941 385 4 032 956 2 021 758

Kulud kokku

Kasum/kahjum

Omakapital

8 349 392 7 920 719 3 634 628 2 194 913

-104 922 -979 334 +398 328 -173 155

671 527 -307 807 +90 521 -82 634

2007 aasta müügitulu oli 8 221 697,00 krooni. Mootorsõidukite pesu ja hoolduse arvelt teeniti müügitulu 84, 97% ehk 6 985 876,00 krooni. Pesulas asuva kohviku toitlustusteenuste arvelt teeniti müügitulu 971 313,00 krooni ehk 11,81%. Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüügi arvelt

teeniti müügitulu 264 508,00 krooni ehk 3,21%. Äriühingu kulud olid 2007 aastal 8 349 392,00 krooni ja ületasid tulusid 104 922,00 krooni, milliseks kujunes ka 2007 aasta kahjum. Äriühingul oli vara kokku 1 590 034,00 krooni, kohustusi 918 507,00 krooni, varad ületasid äriühingu kohustusi 1,73 korda, mistõttu oli äriühingu omakapital 2007 aastal positiivne 671 527,00 krooni. 2008 aasta müügitulu oli 6 919 216,00 kooni. Võrreldes eelmise aastaga langes müügitulu 1,19 korda. Mootorsõidukite pesu ja hoolduse arvelt teeniti müügitulu 5 868 934,00 krooni ehk 84,82%, toitlustusteenuste arvelt teeniti müügitulu 449 060,00 krooni ehk 6,49%, jaemüügi arvelt teeniti müügitulu 601 222,00 krooni ehk 8,69%. Võrreldes eelmise aastaga teeniti müügitulu pesula teenuste osutamise arvelt 1 116 942,00 krooni vähem, toitlustusteenuste osutamise arvelt teeniti müügitulu 522 253,00 krooni vähem ja jaemüügi arvelt teeniti müügitulu 336 714,00 krooni rohkem. Äriühingu 2008 aasta kulud olid 7 920 719,00 krooni, võrreldes eelmise aastaga vähenesid kulud 1,05 korda ehk 428 673,00 krooni. Kui kulud kokku vähenesid 428 673,00 krooni, siis müügitulu vähenes 1 302 481,00 krooni, millest tulenevalt kujunes majandusaasta kahjumiks ligi miljon krooni. Ajutise halduri hinnangul oleks äriühingu juhtkond ja osanikud pidanud juba 2008 majandusaastal otsustavalt kärpima äriühingu kulutusi, põhjusel, et müügitulu on kahanevas trendis. Äriühingu kohustused ületasid äriühingu vara 1,46 korda, millest tulenevalt oli äriühingu omakapital 307 807,00 krooniga negatiivne. 2009 aasta müügitulu oli 3 995 261,00 krooni. Võrreldes eelmise majandusaastaga vähenes müügitulu 1,73 korda ehk 2 923 955,00 krooni. Põhiline osa müügitulust 3 879 561,00 krooni ehk 97,10% teeniti pesula teenuste osutamise arvelt, jaemüügi arvelt teeniti 115 700,00 krooni ehk 2,90%, toitlustusteenuste arvelt müügitulu ei teenitud. Kui veel eelmisel aastal teeniti põhitegevuselt ehk pesula teenuste osutamise arvelt müügitulu 5 868 934,00 krooni, siis 2009 aastal ainult 3 879 561,00 krooni ehk 1,51 korda vähem. Rahalises väljenduses vähenes müügitulu pesula teenuste osutamise arvelt 1 989 373,00 krooni. Samas ei teenitud enam müügitulu toitlustusteenuste osutamise arvelt ja jaemüügist varasemalt laekunud müügitulu vähenes samuti märkimisväärselt. Võlgnik on selgitanud, et pesula teenuste kasutamine vähenes proportsionaalselt majanduslanguse süvenemisega. Kui 2008 aastal pesula teenuste osutamise arvelt müügitulu langes, siis majanduslanguse süvenemisega 2009 aastal oli langus ca 2,0 miljonit krooni. Just 2009 aasta suvest, seoses müügitulu tugeva langusega, said alguse võlgnevused Maksu- ja Tolliametile, sest äriühingu rahavood olid negatiivsed, mis lõppkokkuvõttes viisid makseraskuste tekkimiseni. Ajutisele haldurile tundub, et 2009 aastal on äriühingu juhtkond otsustavalt tegutsedes suutnud vähendada märkimisväärselt äriühingu kulubaasi. Võrreldes eelmise aastaga on kulud vähenenud kokku 4 286 091,00 krooni, millest tulenevalt on äriühing lõpetanud majandusaasta ca 400 tuhande kroonise kasumiga. Äriühingu varad ületavad kohustusi 1,13 korda, mistõttu äriühingu omakapital on 90 tuhande krooniga positiivne. Äriühingu kuludest ülevaate saamiseks vaadeldavatel aastatel on ajutine haldur koostanud tabeli 4, kus on välja toodud kulutused kululiikide lõikes. Tabel 4. Kulude struktuur kasumiaruannete põhjal Aasta

Kaubad, toore, materjal, teenused

Tegevus kulud

Tööjõu kulud

Muud kulud

Põhivara kulum

Finants kulud

kokku

1 166 899 978 751 380 278 187 606

2 796 212 2 925 500 1 135 063 851 876

4 386 039 4 015 736 2 096 581 1 107 098

15 377 36 111

7 329 12 222

8 349 392 7 920 719 3 634 628 2 194 913

Analüüsides aastate lõikes äriühingu kulutusi erinevate kululiikide järgi, siis on 2008 aasta kulubaas ligilähedaselt samas suurusjärgus 2007 aasta kulubaasiga. Kui 2007 aastal olid kulud kokku ca 8,3 miljonit krooni, siis 2008 aastal olid kulud kokku ca 8,0 miljonit krooni. Arvestades asjaolu, et 2007 aastal oli majandus veel aktiivses tõusufaasis ja 2008 aastal algas üleüldine majanduslangus, siis oleks ajutise halduri hinnangul äriühingu juhtkond pidanud äriühingu kulutusi kokku tõmbama juba 2008 aastal. Võimalik, et äriühingu juhtkond ei osanud eelnevalt ette prognoosida jätkuva

majanduslanguse sellist kriisi ja ulatust, sest nagu tabelist näeme, on äriühingu juhtkond asunud otsustavalt kulusid kärpima peale 2008 majandusaasta tulemuste selgumist ehk 2009 aastal. Kokku on 2009 aastal kulubaasi vähendatud ca 4,3 miljonit krooni. Tabelist näeme, et kõige enam on vähenenud tööjõukulud ca 1,92 miljonit krooni, samuti tegevuskulud 1,79 miljonit krooni. Kulutused kaupadele ja materjalidele on vähenenud ca 600 tuhat krooni. 2009 majandusaasta aruande lisast nr 14 selgub, et kulutused kaupadele ja materjalidele on vähenenud just müügi eesmärgil sisseostetud kaupade arvelt. Kui 2008 aastal osteti müügi eesmärgil kaupu sisse summas 427 342,00 krooni, siis 2009 aastal ainult 9 160,00 krooni väärtuses. Majandusaasta aruande lisast nr 15 selgub, et tegevuskuludest on kõige enam vähenenud halduskulud. Kui 2008 aastal olid halduskulud 2 647 763,00 krooni, siis 2009 aastal olid halduskulud 1 090 384,00 krooni, seega halduskulud üksi on vähenenud juba 1,56 miljonit krooni. Võlgnik on selgitanud, et püsikuludest olid kõige suuremad kulutused ruumide rendile, veele ja elektrile, samuti oli kõrge tööjõukulude osakaal. Kõrged tööjõukulud olid osaliselt põhjustatud ametlikust palkade maksmisest, äriühing ei läinud põhimõtteliselt seda teed, et kulutuste optimeerimiseks maksta töötajatele „ümbrikupalka“. 2010 aasta majandustegevusest annab ülevaate alljärgnev tabel 5. Tabel 5. 2010 aasta kasum/kahjum kasumiaruannete põhjal kuude lõikes Kalendrikuu

Äritulud kokku 200 224 190 242 222 013 378 453 306 058 214 941 323 006 186 819 2 021 756

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai juuni juuli August kokku

Ärikulud kokku 221 745 228 302 261 140 345 912 304 278 328 310 256 219 248 980 2 194 886

Aruande kuu kahjum -21 521 -38 060 -39 127 +32 541 +1 780 -113 369 +66 787 -62 161 -173 130

Aasta alguse esimesed kolm kuud on müügitulu jäänud suurusjärku ca 200 000,00 krooni, mis ei ole olnud piisav kasumlikuks majandustegevuseks. Arvestama peab müügitulu kujunemisel ka teatud sesoonsusega, sest talveperioodil osa sõidukeid ei kasutata ja need, kes kasutavad, ei kasuta pesulateenust just sageli. Nagu tabelist näeme, siis aprilli- ja maikuus on kahe kuu keskmine müügitulu ca 340 tuhat krooni ja mõlemad kuud on äriühing kasumis. Juunikuus on müügitulu langenud taas ca 200 tuhande krooni piirimaile, seetõttu on tekkinud ka kahjum, juulikuus on müügitulu 323 tuhat krooni ja äriühing on lõpetanud kalendrikuu kasumiga. Eeltoodust võib teha järelduse, et kasumlikuks majandustegevuseks peaks äriühingu müügitulu olema vähemalt ca 350 000,00 krooni, mis aga võlgniku arvates ei ole tänases majanduskliimas reaalselt saavutatav.

VÕLGNIKU NETOVARAST

Võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgniku omakapital on olnud negatiivne 2008 aastal ja 2010 aastal 03.septembri bilansi koostamise seisuga. Tabel 6. Vara, kohustused ja netovara majandusaasta aruannete ja lõppbilansi põhjal

Vara kokku Kohustused kokku Omakapital

31.12.2007 1 590 034 918 507 671 527

31.12.2008 660 961 968 768 -307 807

31.12.2009 752 807 662 286 +90 521

28.09.2010 383 084 588082 -204 998

Tabelist võib näha, et äriseadustiku netovara nõue on äriühingul olnud täitmata 2008 aasta lõpus. Äriseadustiku § 176 sätestatud nõue – kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 135 nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Osanik on ühtlasi ka äriühingu juhatuse liige.

TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED

Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, millest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve ega täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme tegevuses raskeid juhtimisvigasid ega kuriteo tunnustega tegusid.

AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED:

Seisuga 28.09.2010 on võlgniku kohustused 588 082,00 krooni ja võlgniku vara väärtus on 30617,00 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Äriühingul puudub maksevõime. Kohustused ületavad äriühingu vara väärtust. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008 aastal alanud majanduskriis, mis järgnevatel aastatel süvenes, põhjustades käibe languse ja kahjumliku majandustegevuse. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt vara mitte enam kui 30 167 krooni, mis ei kata isegi ajutise menetluse kulusid. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Seega olemasolev võimalik OÜ Ramstain Grupp vara ei kata ära pankrotimenetluses tekkivaid kulusid. Pankrotimenetlusel on mõte, kui läbi pankrotimenetluse suudetakse suurendada pankrotivara sedavõrd, et tekiks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalike kohtumenetluste kulude tarbeks aga OÜ Ramstain Grupp vahendid puuduvad. Pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine oleks võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ette garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril faktiliselt niipalju pankrotivara suurendada, et pandiga tagamata võlausaldajatel sellest kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 11.10.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Ramstain Grupp pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Ramstain Grupp dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Sergei Hallik’i. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Antud menetluses on tunnitasu ülemmääraks võetud 1 000 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata

ajutise halduri tasuks 21 960 krooni, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 7 440 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Tael’ale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 21 960 krooni (sisaldab ka tulumaksu) ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 7 440 krooni. Töötasu haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Volneter. Välja mõistetud tasu kokku 29 400 krooni tuleb välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt OÜ-lt Ramstain Grupp ja Sergei Hallik’ilt. Seoses asjaoluga, et võlgniku arveldusarved on Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud, tuleb pankrotimenetluse raugemise korral Pankrotiseaduse § 29 lõige 8 alusel Tartu Maakohtul tühistada arestid ajutise haldur tasu rahuldamiseks ja kulutuste katmiseks OÜ Ramsatin Grupp vara arvelt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.