Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-10-10636 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt algatati Viru Maakohtu määrusega 19.12.2008.a. tsiviilasjas nr 2-08-78115 AS Nestco Trading suhtes pankrotimenetlus ja 27.02.2009 kuulutati välja AS Nestco Trading pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. AS Nestco Trading ja Juri Nesterenko vahel on 19.12.2008 Narva notar Sergei Nikonov’i poolt koostatud ja tõestatud kinnistu võlaõiguslik müügileping. Kinnistu võlaõigusliku lepingu punktis 4.1 oli kokku lepitud, et lepingu ese müüakse ostjale hinnaga 2 600 000 krooni. Lepingu esemeks oli kinnistu asukohaga: XXX. Kinnistu võlaõigusliku lepingu punktis 2.1.3 kohaselt on võlaõigusliku lepingu poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel müüja lepingujärgne võlgnevus ostja (kostja) ees on 1 300 000 krooni. Kinnistu võlaõigusliku lepingu punktis 4.3 leppisid pooled kokku, et osa müüghinnast summas 1,3 miljonit krooni tasaarveldatakse käesoleva lepingu punktis 4.3 nimetatud kohustusega. Nõude tasaarvestamise tulemusel lõpevad mõlemad tasaarvestatavad nõuded. Hageja esindaja märgib, et punktis 4.3 toodud viide lepingu punktile 4.3 on ilmne ebatäpsus, lepingu sisust tuleneb, et kinnistu võlaõigusliku lepingu pooled on silmas pidanud lepingu punkti. 2.1.3 tuleneva kohustuse tasaarveldamist. Kostja Juri Nesterenko on AS Nestco Trading lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 ja lõige 3 sätestatu kohaselt. Nimetatud tõendavad järgnevad asjaolud: kostja Juri Nesterenko oli isikuks, kes mitmete aastate jooksul esindas hagejat volikirja alusel. Juri Nesterenko nimele oli väljastatatud hageja poolt 18.10.2005 notariaalselt tõestatud volikiri, mis oma sisult oli samane äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme volitustega. 18.10.2005 aastal väljastatud volituse tähtaeg oli 5 aastat ja oli edasivolitamise õigusega; kostja Juri Nesterenko oli isikuks, kes tegutses hageja esindajana mitmesuguste rahaliselt suuremahuliste tehingute tegemisel; kostja Juri Nesterenko oli isikuks, kes oli hageja pangakontode käsutamisel allkirjaõiguslikuks isikuks SEB pangas; kostja Juri Nesterenko oli isikuks, kes kasutas hageja vara ning tal oli hageja piiramatu usaldus, kuna registriandmes oli määratud sõidukite kasutajaks, mis võimaldab isikul pidevalt ja piiramatult kasutada hageja vara. Hageja esindaja leiab, et nimetatuga on tõendatud, et kostja oli isikuks, kellel oli võlgnikuga, käesoleval juhul hagejaga, ühine majanduslik huvi. Hageja pankrotimenetlus on algatatud 19.12.2008 ning kinnistu võlaõiguslik müügileping on samuti sõlmitud ja tõestatud 19.12.2008. Hageja esindaja on seisukohal, et nimetatud tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust (punkt 2.1.3) nähtub, et Juri Nestereno oli hageja võlausaldajaks, kuna hagejal oli kostja ees täitmata kohustus summas 1 300 000 krooni. Kostja oli hageja lähikondseks, seega teadis, et nimetatud tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huve. Seega on hageja esindaja seisukohal, et kostjale rahalise kohustuse täitmine kogusummas 1 300 000 krooni kuulub tagasivõitmisele pankrotipesasse. Hageja esindaja on seisukohal, et hageja tegi müügitehingu kostjaga olukorras, kus hageja oli püsivalt maksejõuetu ning müügilepingu sõlmimisega ja 1 300 000 rahalise kohustuse täitmisega kostjale toimus hageja poolt ühe võlausaldaja eelistamine teistele. 20.11.2008 oli Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esitanud pankrotiavalduse AS Nestco Trading pankroti väljakuulutamiseks. Hageja võlg Maksu-ja Tolliametile oli 18.11.2008 seisuga 1 798 324 krooni. Hageja pankrotimenetluses võlgniku poolt 31.12.2008 esitatud bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital selgelt negatiivne, seda summas 12 416 559 krooni. Nimetatud seisund vastab püsiva maksejõuetuse tunnustele. Kuna kostja oli hageja lähikondseks, toimus nimetatud kinnistu müügitehinguga, millega tasuti kostja nõue hageja vastu summas 1 300 000 krooni hageja võlausaldajate huvide kahjustamine, kuna toimus ühe võlausaldaja eelistamine teisele, mille

2-10-10636 tagajärjel on välistatud teiste võlausaldajate võimalus saavutada oma nõude täitmist pankrotivara arvelt. Samuti on toimunud võlgniku lähikondse eelistamine teistele võlausaldajatele. Hageja leiab, et nii hageja kui kostja teadsid rahalist kohustust täites, et hageja on püsivalt maksejõuetu, kuigi pankrotiavaldust hageja ise kohtule ei esitanud. Hageja ja kostja tahtlus olid suunatud sellele, et saavutada kostja, kui võlausaldaja nõude täimine võlgniku vara arvelt ning välistada selle vara võrdset jagamist kõikide teiste võlausaldajate vahel. Hageja esindaja leiab, et kinnistu müügilepinguga on antud juhul tõendatud, et kohustuse täitmine kostjale toimus ebatavalise maksevahendiga – kinnistu müügiga. Vastavalt esitatud hagis toodud asjaoludele kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele 1 300 000 krooni (kostjale kinnistu müügiga tasutud rahaline kohustus). Antud juhul tuleneb kohustuse täitmine seadusest ning kostjal on hageja ees 1 300 000 krooni tagastamise kohustus. Kostja ei ole hagejale nimetatud summat hagi esitamise seisuga tagastanud. Hageja arvates muutub kohustus sissenõutavaks alates käesoleva hagi esitamisest ning hageja esitab kostja vastu ka viivisnõude. Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1 300 000 krooni (hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni), seda VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub tunnistada kostja hageja lähikondseks ja rahuldada hageja nõue 1 300 000 krooni tagastamise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks ka viivis protsendina põhinõudelt 1 300 000 krooni hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, seda VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. 19.12.2008.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisele eelnes kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine 05.08.2008.a. tõestatud Narva notari Sergei Nikonovi poolt ja registreeritud notariaalregistrimisnumbri 6397 all, mille kohaselt sai AS Nestco Trading kinnistu, asukohaga: XXX omanikuks. Antud leping sõlmiti müüja V T nimel tema esindaja Juri Nesterenko poolt. Sealjuures oluliseks on see asjaolu, et antud kinnistu on AS Nestco Trading poolt omandatud vara pantimise eesmärgil maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisel, mille olemasolu sai hiljem võlausaldajale Maksu- ja Tolliametile aluseks pankrotiavalduse esitamisel, mille Viru Maakohus ka rahuldas. Võrdselt antud kinnistu kasutamisega pandina maksuvõla tasumise ajatamise saamisel, oli AS-1 Nestco Trading kavatsus kasutada antud kinnistut oma ettevõtlustegevuse arendamiseks - tasulise kaetud autoparkla ehitamiseks ning ekspluateerimiseks. Vastavalt 05.08.2008.a. müügilepingu punktile 4.1 on lepingu eseme ligikaudne müügihind 2 600 000 krooni. Nimetatud 2 600 000 kroonist, on punkti 4.3. alusel 500 000 krooni ostja poolt müüja abikaasale tasutud pangakontole enne lepingu sõlmimist ja vastavalt punkti 4.4. müügihinnast summas 800 000 krooni on ostja poolt müüja abikaasale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist ning müüja kinnitab oma allkirjaga käesoleval lepingul nimetatud summa tasumist. Nagu on märgitud 05.08.2008.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu punktis 4.4. müügihinna ülejäänud osa kohustub ostja tasuma müüjale kolme (3) päeva jooksul alates asjaõiguslepingu sõlmimise hetkest. Müügihinna ülejäänud osa suuruses 1 300 000 krooni pidi tasuma hageja AS Nestco Trading, kuid antud võlakohustuse müüja ees täitis kostja Juri Nesterenko kui hageja (volitaja) käsundisaaja, kes tegutses väljastatud volikirja alusel ja alludes käsunditäitja kohustusele käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja nimetatud toimingud olid teostatud hageja huvides, kuna ennetasid hageja suhtes võimalike trahvisanktsioonide kohaldamise maksetega viivitamise eest 0,1% suuruses summas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, mis on ette nähtud 05.08.2008.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu punktiga 4.5., samuti müüja poolt võimaliku lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise. Seega, kostja tegevus tehingute - kinnistu, asukohaga: XXX, võlaõiguslike müügilepingute teostamise osas, samuti antud tehingute põhjal kohustuste täitmise osas, toimus käsundisaaja poolse kohustuste täitmisena, aga mitte isiku, kellel on võlgnikuga ühised majanduslikud huvid AS Nestco Trading pankrotimenetluses, mida hagiavalduses väidab hageja esindaja.

2-10-10636 Hageja esindaja põhjendustest ei selgu, milles seisnesid hageja ja kostja ühised majanduslikud huvid. Ilmselge, et ühiste majanduslike huvide mõiste eeldab majandusliku kasu saamist või vähemalt majandusliku kasu saamisega arvestamist. Hageja esindaja ei too sellega seoses mingeid põhjendusi ning piirdub vaid lihtsa loeteluga hageja poolt kostjale antud volitustest, mis on ära toodud väljastatud notariaalses volikirjas. Kostjale hageja poolt antud volituste maht ei välju volituste raamest, mida käsundiandja tavaliselt käsundisaajale käsundilepingu suhetes annab. Väide selle kohta, et kostja on kantud ARK andmebaasi kui sõiduautode kasutaja, ei ole samuti piisavaks põhjuseks, et väita, et hagejal ja kostjal olid ühised majandusklikud huvid. Vastavalt 05.08.2008.a võlaõigusliku müügilepingu p.6. leppisid lepingu pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale 1 kuu jooksul peale ehitiste aluse ning teenindamiseks vajaliku maa ostueelisõigusega erastamist ja lepingu eseme kandmist kinnistusraamatusse müüja nimele. Sealjuures, nagu on toodud antud lepingu punktis 7.1., korraldab asjaõiguslepingu sõlmimise ostja, see tähendab AS Nestco Trading. Hageja AS Nestco Trading poolt endale võetud kohustused vastavalt 05.08.2008.a kinnistu võlaõiguslikule müügilepingule: tasuda ülejäänud müügihinna osa summas 1 300 000, 00 krooni, samuti luua tingimused kinnistu müügi asjaõiguslepingu sõlmimiseks omandiõiguse üleminekuks ei olnud hageja AS Nestco Trading poolt täidetud seoses hagejal tekkinud ebasoodsa majandusliku olukorraga. Hageja majanduslikult ebasoodsat olukorda oli kunstlikult halvendatud sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel Viru tööpiirkonna kohtutäituri Andrei Krek'i alustatud täitemenetluse nr 066/2008/4151 käigus. Antud täitemenetluse käigus teostas kohtutäitur täitetoimingud hageja arveldusarvete arestimise suhtes, mille tulemusel muutus hageja majanduslik tegevus võimatuks. Hageja toodud faktilistest väidetest on arusaamatu, kuidas oleksid rahuldatud teiste hageja võlausaldajate nõuded, kui 19.12.2008.a kinnistu võlaõiguslik müügitehing poleks sõlmitud. Nagu ülalpool toodud, oli hageja enne 19.12.2008.a tehingu sõlmimist ainult kinnistu valdaja, aga mitte omanik. Sealjuures, omandatud valdusõigus oli koormatud hageja täiendavate kohustustega tingimuste loomisel omandiõiguse üleminekuks. Lähtudes ülaltoodust, ei ole antud valdusõigus pankrotivaraks Pankrotiseaduse § 108 lg. 2 mõttes. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 19.12.2008 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-08-78115 algatati AS Nestco Trading suhtes pankrotimenetlus ja 27.02.2009 kuulutati välja AS Nestco Trading pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman (t.l. 7-17). AS Nestco Trading ja Juri Nesterenko vahel on 19.12.2008 Narva notar Sergei Nikonov’i poolt koostatud ja tõestatud kinnistu võlaõiguslik müügileping (lisa 3). Kinnistu võlaõigusliku lepingu punktis 4.1 oli kokku lepitud, et lepingu ese müüakse ostjale hinnaga 2 600 000 krooni. Lepingu esemeks oli kinnistu asukohaga: XXX. Kinnistu võlaõigusliku lepingu punktis 2.1.3 kohaselt on võlaõigusliku lepingu poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel müüja lepingujärgne võlgnevus ostja (kostja) ees on 1 300 000 krooni. Kinnistu võlaõigusliku lepingu punktis 4.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et osa müüghinnast

2-10-10636 summas 1,3 miljonit krooni tasaarveldatakse käesoleva lepingu punktis 4.3 nimetatud kohustusega. Nõude tasaarvestamise tulemusel lõpevad mõlemad tasaarvestatavad nõuded. Vaidlust ei ole, et punktis 4.3 toodud viide lepingu punktile 4.3 on ilmne ebatäpsus, lepingu sisust tuleneb, et kinnistu võlaõigusliku lepingu pooled on silmas pidanud lepingu punkti. 2.1.3 tuleneva kohustuse tasaarveldamist. Hageja arvates olukorras kus pankrotimenetlus on algatatud ja kinnistu võlaõiguslik müügileping on sõlmitud ühel ja samal päeval 19.12.2008.a. on nimetatud tehinguga kahjustatud võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Pooled vaidlevad, kas kostjat saab pidada hageja lähikondseks, kelle puhul kehtib eeldus, et ta tehingu tegemise ajal teadis võlgniku maksejõuetusest. PankrS § 117 lõike 2 punkt 5 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lõike 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hagejal ja kostjal oleks hagejaga olnud ühine oluline majanduslik huvi. Pooled ei vaidle, et Juri Nesterenko esindas hagejat volikirja alusel. (t.l. 21-22), ja Juri Nesterenko tegutses hageja esindajana mitmesuguste rahaliselt suuremahuliste tehingute tegemisel (t.l. 22 pöördel, 23), samuti oli Juri Nesterenko hageja pangakontode käsutamisel allkirjaõiguslikuks isikuks SEB pangas (t.l. 23 pöördel), ning tal oli registriandmetes määratud hageja sõidukite kasutajaks (t.l. 24). Kuid kohus leiab, et ainuüksi volituse olemasolu, ning pangas allkirjaõiguse omamine ning autode kasutamine ei tõenda kohtu arvates hagejal ja kostjal ühise majandusliku huvi olemasolu. Milles ühine majanduslik huvi peaks seisnema, hageja põhjendanud ei ole. Kuid kohus leiab, et hageja poolt Juri Nesterenko nimele väljastatatud 18.10.2005 notariaalselt tõestatud volikiri, mis oma sisult oli samane äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme volitustega ja milles on märgitud volituste tähtajaks 5 aastat ja see volikiri on antud edasivolitamise õigusega lubab kohtul eeldada, et Juri Nesterenko oli AKTSIASELTSI NESTCO TRADINGU asjade ajamisel kursis kogu aktsiaseltsi tegevusega, talle oli antud piiramatu volitus aktsiaseltsi varadega toimetamisel, mida ta ka kasutas, sõlmides pangas suuremahulisi tehinguid, samuti aktsiaseltsi autode kasutamine lubab eeldada, et Juri Nesterenkol oli voli kasutada aktsisaseltsi vara kui oma vara. 18.10.2005.a. volikirjast nähtub, et aktsiaselts usaldas Juri Nesterenkot

2-10-10636 niivõrd, et temale antud nn juhatuse liikme volitustega saranaseid volitusi, oli Juri Nesterenkol võimalus edasi volitada. Juri Nesterenko on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et oli teadlik 05.08.2008.a. hageja ja V T vahelise kinnistu müügilepingu sõlmimisel (kostja esindas lepingu sõlmimisel V T), et kinnistu oli muuhulgas omandatud eesmärgil AS Nestco Trading poolt vara pantimise eesmärgil maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisel. Kuna ostumüügilepinguga jäi AS-l Nestco Trading V T tasumata 1 300 00 krooni, siis võlakohustuse täitis AS Nestco Trading asemel Juri Nesterenko. Kohus leiab, et kostjale antud volitustega hageja poolt, oli hageja majanduslikus mõttes sõltuv kostja poolt tehtavatest otsustustest, sest Juri Nesterenko sai hageja eest teha otsustusi ja sai mõjutada seeläbi hageja tegevust, samuti kasutas kostja väidetavalt oma isiklikku raha, et täita hageja poolt võetud kohustusi. Kohus leiab, et on tõendatud, et võlgnik ja Juri Nesterenko tegutsesid teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Veenvalt on põhistatud, et kostja oma tegevusega mõjutas hageja tegvust. Seega kohus leiab, et selliste tehingute tegemisega ja hageja asjade ajamisega oli Juri Nesterenko isik, kes vahetult teadis kuidas toimib asjaajamine ja majandustegevus AS-s Nestco Trading ja Juri Nesterenko tuleb lugeda AKTSIASELTSI NESTCO TRADING lähikondseks. Järgmisena peab kohus hindama, kas 19.12.2008.a. ostu-müügilepingu sõlmimisega, kus tasaarvestati hageja kohustus kostja ees 1 300 000 krooni suuruses ja kostja seeläbi vabanes kohustusest tasuda kinnistu ostumüügihind 1 300 000 krooni kahjustas teiste võlausaldajate huve. Kohus peab samuti hindama kas kostjaga võla tasaarveldamise ja seetõttu kinnistu ostumüügihinnast 1 300 000 krooni tasumata jätmise ajal oli hageja maksejõuline. Kostja on kirjeldanud, et 19.12.2008.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisele eelnes kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine 05.08.2008.a. tõestatud Narva notari Sergei Nikonovi poolt ja registreeritud notariaalregistrimisnumbri 6397 all, mille kohaselt sai AS Nestco Trading kinnistu, asukohaga: XXX omanikuks (t.l. 50-57). Antud leping sõlmiti müüja V T nimel tema esindaja Juri Nesterenko poolt. Vastavalt 05.08.2008.a. müügilepingu punktile 4.1 on lepingu eseme ligikaudne müügihind 2 600 000 krooni. Nimetatud 2 600 000 kroonist, on punkti

2-10-10636 esitatud tõendeid, et kinnistu ostumüügitehing oleks sõlmitud peale pankrotimenetluse algatamist (kellaajaliselt), siis tagasivõitmise suhtes kohus ei saa kohaldada pankrS § 113 lg 1 p 1, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kuid vaidlust ei ole, et kinnistu müügileping sõlmiti enne pankrotimenetluse algatamist (kolme kuu jooksul enne). Kohus leiab, et hageja on teinud müügitehingu kostjaga olukorras, kus hageja oli püsivalt maksejõuetu, sest müügilepinguga samal päeval algatati hageja pankrotimenetlus, hagejal olid makseraskused juba 05.08.2008.a. kus ta ei suutunud täita oma kohustust tasuda 1 300 000 krooni, hagejal oli Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus seisuga 18.11.2008.a. 1 798 324 krooni, võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 20.11.2008.a. pankrotiavalduse AS Nestco Trading pankroti väljakuulutamiseks ning hageja pankrotimenetluses võlgniku poolt 31.12.2008 esitatud bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital selgelt negatiivne, seda summas 12 416 559 krooni (t.l. 24 pöördel, 25). Seega hageja majanduslik seisund vastas kinnistu ostumüügilepingu sõlmimise ajal 19.12.2008.a. püsiva maksejõuetuse tunnustele pankrotiseaduse kohaselt, vaidlust ei ole, et võlgniku pankrot ka välja kuulutati. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega leiab kohus, et hageja on veenvalt põhistanud, et müügilepingu sõlmimisega ja 1 300 000 rahalise kohustuse täitmisega kostjale tingimustes kus hageja on maksejõuetu, on toimunud hageja poolt ühe võlausaldaja eelistamine teistele, sest 1 300 000 krooni on tasutud ühele võlausaldjale kui on ka teisi võlausaldajaid ja nimetatud tehing ei ole hageja tavapärane majandustehing igapäevaste tehingute raames. Kohus leiab, et on tõendatud, et 19.12.2008.a. kinnistu müügilepingus kus tasaarvestati hageja kohustus kostja ees 1 300 000 krooni suuruses ja kostja seeläbi vabanes kohustusest tasuda kinnistu ostumüügihind 1 300 000 krooni, on hageja eelistanud üht võlausaldajat teistele. Hageja esindaja leiab, et kinnistu müügilepinguga on antud juhul tõendatud, et kohustuse täitmine kostjale toimus ebatavalise maksevahendiga – kinnistu müügiga. Kohus hagejaga ei nõustu, et võla katteks kinnistu müümine on ebatavaline. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ei võiks võla katteks müüa kinnisasja, kui see on poolte lepinguline tahe. Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja olles hageja lähikondne ja teadis võlgniku maksejõuetust. Kuna kostja oli hageja lähikondseks, siis kohus leiab, et hageja on veenvalt põhistanud, et kinnistu müügitehinguga, millega tasuti kostja nõue hageja vastu summas 1 300 000 krooni, toimus hageja teiste võlausaldajate huvide kahjustamine, kuna toimus ühe võlausaldaja eelistamine teisele, mille tagajärjel on välistatud teiste võlausaldajate võimalus saavutada oma nõude täitmist pankrotivara arvelt. Seega on nimetatud võla hüvitamisega kostjale kahjustatud teiste võlausaldajate huvid, sest kostja sai hagejale kuuluva kinnistu omanikuks tasaarveldades oma võlanõude hageja ees 1 300 000 krooni suuruses summas ja seetõttu vabanes kinnistu ostumüügitehingu sõlmimisel 1 300 000 krooni maksmisest, samas teiste võlausaldajate ees jäid hageja rahalised kohustused täitmata. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendnud kuidas kinnistu 19.12.2008.a. müügiga vabanes hageja 05.08.2008.a. kohustustes, mistõttu ei saanud olla teiste võlausaldajate huvid kahjustatud. Lähtudes eeltoodust tunnistab kohus kehtetuks AKTSIASELTS NESTCO TRADING (pankrotis) rahalise kohustuse 1 300 000 krooni täitmise tasaarveldamise kaudu Juri Nesterenkole 19.12.2008.a. kinnistu, asukohaga XXX, võlaõiguslikus müügilepingus. Pankrotiseaduse § 119 lg 1 järgi kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

2-10-10636 Kuna kohus tunnistab kehtetuks hageja rahalise kohustuse 1 300 000 krooni täitmise tasaarveldamise kaudu, mille tõttu Juri Nesterenko vabanes kinnistu ostu-müügilepingus kinnistu müügihinna tasumisest 1 300 000 krooni tasumisest, siis tuleb Juri Nesterenkolt välja mõista hageja kasuks hageja pankotivarasse 1 300 000 krooni s.o. kostjale tasutud rahaline kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lg 2 järgi kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või leppinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvates muutub kohustus sissenõutavaks alates hagi esitamisest. Hageja leiab, et kostja kohustus tagastada 1 300 000 krooni tuleneb seadusest. Kohus leiab, et kostja kohustus tagastada 1 300 000 krooni ei tulene automaatselt seadusest. Kohus on tuvastanud hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud ja otsustanud, et kostjal tuleb tagasivõitmise korras tagastada hagejale rahaline kohustus. Kuid seni kuni kohus pole otsustanud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmist ja pooled vaidlevad selle üle, kas tuleb kehtetuks tunnistada rahaline kohustus või mitte, siis ei ole mõistlik eeldada, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse ja ta on kohustuse täitmisega viivituses. TsMS § 461 lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Seega kohus leiab, et viivise välajmõistmine kostjalt põhinõudelt 1 300 000 krooni on VÕS § 113 määras on põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.