Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-56612 Hagiavalduse kohaselt kostja ostis hagejalt kaupu kokku 8 704 krooni eest. Kostja on kauba kätte saanud ja on seda kinnitanud oma allkirjaga arve-saatelehel. Kostja ei ole täitnud enda kohustust tasuda arved tähtaegselt ning seisuga 01.06.2010.a. on arved täies mahus tasumata ja kostja põhivõlgnevus on 8 704 krooni. Vastavalt esitatud arvetele on pooled kokku leppinud, et kostja tasub viivist 0,5 % päevas maksetega viivitamise korral. Kuna kostja on käitunud pahatahtlikult kasutab hageja õigust nõuda viivist. Viivist on arvestatud tasumata summalt 8 704 krooni kokkulepitud määraga 0,5 % päevas. Arve nr 8410394 summas 5 061.80 krooni * 0,5 % = 25.30 krooni. Periood 14.04.2008.a. – 01.06.2010.a. = 685 päeva * 25.30 krooni = 17 330.50 krooni. Arve nr 8410644 summas 3 642.20 krooni * 0,5 % = 18.21 krooni. Periood 09.06.2008.a. – 01.06.2010.a. = 722 päeva * 18.21 krooni = 13 147.62 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist põhisumma ulatuses summas 8 700 krooni. Kostja oli hageja pikaajaline klient, keda teenindati alates 2000.a. neljal erineval müügikohal: Nipress hulgiladu, kauplus Albatros, kauplus Nipress ja kauplus Yes. Kaup on kostjani toimetatud mõlemal juhul hageja enda transpordiga ja üle antud hageja autojuhi poolt, kes on kauba samal kuupäeval, mis arvel märgitud, kostjale üle andnud. Hageja arve-saatelehele märgitud kuupäev on alati kauba üleandmise kuupäev, arve koostatakse eelnevalt selle kuupäevaga, millal toimub kauba üleandmine. Hageja esitab täiendavate tõenditena 31.03.2008.a. ja 26.05.2008.a. kuupäevaga hageja autojuhile koostatud tarnegraafiku/veoringi, millest on näha kostjale koostatud veotellimus. Hageja autojuht, kelleks oli A S, oli eelnevalt AS Nipress hulgilattu aadressiga Suur-Aguli 2, Narva kaupa viinud aastate jooksul palju kordi, midagi tavapärasest erinevat nendes kaubatarnetes autojuht ei täheldanud. Kaup toimetati vastavalt kliendi tellimusele müügikohta ja anti seal allkirja vastu arve-saatelehega üle. Kaubatellimuse oli kostja esitanud hageja müügiesindajale regulaarse visiidi käigus mõni päev varem enne kauba kohaletoimetamist. Hageja müügiesindaja M K on käinud mitmeid kordi ise kostja raamatupidamises kohal antud võlga meelde tuletamas ja kostja raamatupidajad olid teadlikud nende maksmata arvete olemasolust, sest lubati kohe-kohe võlg tasuda. Hageja poolt müüdud kaup oli Nipress AS kaupluses Yes müügil. Samuti saadeti hageja kontorist postiga kostjale võla meeldetuletuskirju 01.08.2008.a. ja 09.05.2008.a., millele ei saabunud mingeid vastuväiteid, et kostja raamatupidamises selliseid arveid ei ole. Kostja makseraskustest/maksekäitumisest annab tunnistust ka viivitamine eelmiste arvete tasumisega. Need tasuti paar kuud tähtajast hiljem, peale viivistega ja inkassosse andmise hoiatamist. Hageja lisab meeldetuletuskirja, mis saadeti kostjale 20.03.2008.a., need võlad (ainult põhisumma) tasuti 27.03.2008.a. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnetav summa 8 704 krooni ja viivised 8 700 krooni. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole selliste numbritega arve-saatelehti neil näidatud summadele. Allkirjad arve-saatelehtede jaos vastu võtnud ja saatelehega vastavust kontrollinud ei sisalda seda teostanud isiku nime ja perekonnanime. Kostja ei tea, kes sai kätte arve-saatelehel näidatud kauba ning kas kauba saaja oli kostja käes selleks õiguse saanud isik. Samuti ei sisalda arve-saatelehed kauba üleandmise kuupäeva, neil on ainult koostamise kuupäevad. Arvestades, et kostja valduses ei ole nõutaval viisil vormistatud arveid kauba eest, samuti dokumente, mis kinnitaksid kauba vastu võtmist kostja poolt, ei pea kostja end rahalise kohustuse rikkumises süüdi olevaks. Kostja kinnitab, et kostja ja hageja vahel ei olnud sõlmitud lepingut, millega oleks määratletud viivise maksmise hageja märgitud suuruses. Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

2-09-56612 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja on arve-saatelehte nr 8410394 31. märtsist 2008.a. alusel toimetanud kostjale kaupa väärtuses kokku 5 061.80 krooni (t.l. 41). Arve maksetähtaeg esitatud arvel on 14.04.2008.a. Samuti on hageja 26. mai 2008.a. arve-saatelehe nr 8410644 alusel andnud kostjale üle kaupa väärtuses 3 642.20 krooni, arve maksetähtajaks on arvel märgitud 09.06.2008.a. (t.l. 4243). Pooled ei vaidle, et kostja oli hageja pikaajaline klient, keda hageja teenindas alates 2000.a. neljal erineval müügikohal: Nipress hulgiladu, kauplus Albatros, kauplus Nipress ja kauplus Yes. Hageja on veenvalt põhistanud, et kaup on kostjani toimetatud 31. märtsil 2008.a. ja 26. mail 2008.a. hageja enda transpordiga ja üle antud hageja autojuhi poolt, kes on kauba samal kuupäeval, mis arvel märgitud, kostjale üle andnud. Hageja autojuhile koostatud 31.03.2008.a. ja 26.05.2008.a. tarnegraafikutest nähtub samuti, et kostjale oli koostatud veotellimus (t.l. 35-36). Veenvalt on selgitatud, et hageja autojuht A S, oli eelnevalt AS Nipress hulgilattu aadressiga Suur-Aguli 2, Narva kaupa viinud aastate jooksul palju kordi, midagi tavapärasest erinevat nendes kaubatarnetes autojuht ei täheldanud, kaup toimetati vastavalt kliendi tellimusele müügikohta ja anti seal allkirja vastu arve-saatelehega üle. Veenvalt on põhistatud, et kaubatellimuse oli kostja ise esitanud hageja müügiesindajale mõni päev varem enne kauba kohaletoimetamist. Kohus leiab, et selline kauba üleandmine ja vastuvõtmine poolte vahel oli tavaks ja kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et tema ei tea, kellele ja kas kaup oli üle antud. Veenvalt on ka põhjendatud, et hageja müügiesindaja M K on käinud mitmeid kordi kostja raamatupidamises kohal antud võlga meelde tuletamas ja kostja raamatupidajad olid teadlikud nende maksmata arvete olemasolust, sest lubati kohe-kohe võlg tasuda. Samuti on hageja tõendanud, et saatis postiga kostjale võla meeldetuletuskirju 01.08.2008.a. ja 09.05.2008.a. (t.l. 37-39), millele ei saabunud mingeid vastuväiteid, et kostja raamatupidamises selliseid arveid ei ole. Seega kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostjale üle andnud arve-saatelehtede nr 8410394

2-09-56612 selle täitmist. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale arve-saatelehtede alusel saadud kauba eest, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kauba müügihinna tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve-saatelehe nr 8410394 alusel kauba ostuhind 5061.80 krooni ja arve-saatelehe nr 8410644 alusel kauba ostuhind 3 642.20 krooni, kokku 8 704 krooni. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja leiab, et pooled on kokku leppinud arve-saatelehtede esitamisega viivise määras 0,5 % tasumata arvelt tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja vaidleb sellele vastu, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe viivise maksmine hageja märgitud suuruses. Kohus ei nõustu hageja järeldusega, et arve esitamisega teisele poolele saab automaatselt lugeda tõendatuks pooltevahelise kokkuleppe viivise osas. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-144-09 17 detsembrist 2009.a. asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt. juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei anta. Arve vastuvõtmine või sellel allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt. juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nr mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Hageja on kohtule esitanud asjaolud, mille kohaselt on kostja ka varasemalt viivitanud maksete tasumisega, kuid kostja ei ole tasunud hageja nõutud viivist (t.l. 40). Kostja ei ole oma varsema käitumisega näidanud, et aksepteeriks arve-saatelehel märgitud viivise suurust. Seega ei ole tõendamist leidnud, et pooltevahel oleks kokkulepe viivises 0,5 %. Kuna kostja on aga olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis tuleb kohaldada seadusejärgset viivise määra. Arve nr 8410394 summas 5 061.80 krooni maksmisega on viivitatud järgmiselt: 15.04.2008 30.06.2008 (77 päeva) 11% (4% intressimäär + 7% aastas) – ühe päeva viivis 1.525 krooni (s.o 5061.80 krooni x 11% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 117.43 krooni; 01.07.2008 09.12.2008 (162 päeva) 11% (4% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivis 1.525 krooni, kokku ajavahemiku viivis on 247.05 krooni; 10.12.2008 - 31.12.2008 (22 päeva) 9,5% (2,5% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivis 1.32 krooni (s.o 5061,80 krooni x 9,5% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 29.04 krooni; 01.01.2009 - 31.12.2009 (365 päeva) 8% (1% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivis 1.11 krooni (s.o 5061,80 krooni x 8 % : 365), kokku ajavahemiku viivis on 405.15 krooni; 01.01.2010 – 01.06.2010 (152 päeva) 8% - ühe päeva viivis 1.11 krooni, kokku ajavahemiku viivis on 168.72 krooni. Kokku viivis summalt 5 061.80 krooni ajavahemiku 15.04.2008 kuni 01.06.2010 eest (778 päeva) 967.39 krooni. Arve nr 8410644 summas 3 642.20 krooni maksmisega viivitamisel on viivis arvestatud: 10.06.2008 – 30.06.2008 (21 päev) 11% - viivis päevas 1.1 krooni, kokku 23.1 krooni; 01.07.2008 – 09.12.2008 (162 päeva) 11% - viivis päevas 1.1 krooni, kokku 178.20 krooni; 10.12.2008 – 31.12.2008 (22 päeva) 9,5% - viivis päevas 0.95 krooni, kokku 20.9 krooni;

2-09-56612 01.01.2009 – 31.12.2009 (365 päeva) 8% - viivis päevas 0.8 krooni, kokku 292 krooni; 01.02.2010 – 01.06.2010 (152 päeva) 8% - viivis päevas 0.8 krooni, kokku 121.6 krooni. Kokku viivis summalt 3642.20 krooni ajavahemiku 10.06.2008 kuni 01.06.2010 eest (722 päeva) 635.80 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja viivise nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 1 603.19 (967.39 + 635.80) krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 307.19 krooni (8 704 krooni põhivõlgnevuse katteks ja 1 603.19 krooni viiviste katteks). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi rahuldab põhivõlgnevuse osas ja viivise nõude arvestas kohus vaid ümber, siis kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.