2-10-27155/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Avalduse kohaselt on avaldaja normaalseks äraelamiseks ja stabiilse elu kindlustamiseks võtnud laene erinevatelt laenuandjatelt. Hiljem tekkisid võlad, mille likvideerimist ei võimaldanud töötuks jäämine. Varadeks on koduse sisustuse esemed, võlad on avaldusele lisatud nimekirja kohaselt suurusjärgus 735 tuhat krooni Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Tartu, Harju, Pärnu ja Viru Maakohtute kinnistusosakondade andmetel käesoleval ajal võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka kuulunud. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele transpordivahendeid registreeritud ei ole. Väärtpaberikeskuse andmetel on S Mu nimel olnud väärtpaberikonto xxxx suletud 03.01.1996.a. Muu varana on võlgnik esitanud järgmise loetelu: voodi, triikimislaud, triikraud, televiisor, külmkapp, riidekapp, veekeetja, voodipesu, isiklikud riided ja jalanõud, vaip ja väike raadio. Võlgnikul olev vara on ajutise halduri hinnangul vähelikviidne ning sisuliselt väärtust ei oma, mistõttu pankrotimenetluses ei pea ajutine haldur olemasoleva vara realiseerimist võimalikuks, et selle arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik omab arvelduskontot järgmistes krediidiasutustes: SEB Pank a/k xxxx, saldo 0,00 krooni. Perioodil 01.01.09 kuni 22.06.2010 võlgnik kontol tehinguid teinud ei ole. Kontol on broneering summas 179 489,17 krooni; Swedbank a/k xxxx, saldo 0,00 krooni. Pangavõla tasumiseks on sissemakseid teinud perioodil 1.1.09 kuni 16.06.2009 J S . Kontolt on maha läinud ainult panga võlaga seotud maksed ; Nordea Pangas on a/k xxxx, saldo 0,50 krooni; Sampo Pank a/k xxxx, saldo 0,00 krooni. Võlgnik töötab alates 16.01.2009 xxxx (xxxx) xxxx ametikohal. Tööleping on sõlmitud täistööajaga ja töötaja palgamäär on xxxx krooni kuus (bruto), millele lisandub lisatasu xxx krooni, kokku xxxx krooni (bruto). Vastavalt tööandja poolt esitatud tõendile, on võlgnikule makstud töötasu perioodil jaanuar – mai xxxx krooni kuus netosissetulekuna. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgniku eest maksustatavaid väljamakseid muu isik peale eeltoodud tööandja, teinud ei ole. Võlgnikule teadaolevalt tal nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal võib väita, et võlgnikule ei kuulu vara, mille võõrandamine pankrotimenetluses oleks võimalik väärtusega, mis tagaks pankrotimenetluse kulude tasumise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise. Rahalised vahendid puuduvad. Igakuine sissetulek on minimaalne ning sellele sissenõuet pole võimalik pöörata. Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: AS SEB Pank: Krediitkaardi laenuleping nr xxxx kokku võlgnevus 28 792,12 krooni: põhivõlg 21 410 krooni, intress 730, 62 krooni, viivis 5 900 krooni ja teenustasu nõuded 750 krooni; Arvelduslaenu laenuleping nr xxxx kokku võlgnevus 9 210,23 krooni, millest põhiosa 6 175,74 krooni, intress 764,75 krooni, viivis 1 1419,74 krooni ja teenustasu nõue 850 krooni. Mõlemad nõuded on kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses sissenõudmisel, millega kaasneb kohtutäituri kulu. Kohtutäitur on mõlema nõude katteks arestinud võlgniku sissetulekust poolte kokkuleppel igakuiselt 450 krooni. AS Swedbank: Väikelaenuleping nr xxxx: põhiosa võlg 6 605,65 krooni, viivis 341,47 krooni, intress 927,23 krooni ja sissenõude kulud 750 krooni; Püsimaksega krediitkaart (leping xxxx): põhiosa võlg 4 845,03 krooni, viivis 202,23 krooni, intress 16,94 krooni (sõlmitud 28.02.2008).

Võlgnikul on käenduskohustus õppelaenu lepingus nr xxxx. Võlgniku andmetel õppelaenu tasumisel põhivõlgnikul võlad puuduvad. Käendus oli antud tuttava pojale. AS BIGBANK: Tarbijakrediidileping nr xxxx, krediidi brutosumma 449 865,76 krooni (lisa 15 – tarbijakrediidileping nr xxxx, 30.03.2009). Krediidisumma laenu võtmisel oli 108 481,81 krooni. Võlgniku andmetel pikendati lepingut ning võlgnikule anti kuuekuuline maksepuhkus; Tarbijakrediidileping nr xxxx, krediidi brutosumma 25 564,44 krooni. Krediidisumma laenu võtmisel oli 25 564,44 krooni. Võlgniku andmetel pikendati lepingut ja antu kuuekuuline maksepuhkus. Uue graafiku kohaselt esimese makse tähtaeg 15.10.2009.a. Võlausaldaja BIGBANK on oma nõudest võlgniku vastu teavitanud ajutist haldurit ja nimetatud teate kohaselt on võlausaldaja nõue võlgniku vastu tarbijakrediidilepingust nr xxxxst kokku 174 474,26 krooni ja tarbijakrediidilepingust nr xxxx kt kokku 47 316,34 krooni. Seega, võlausaldaja poolt esitatud nõue seisuga 22.06.2010 moodustab 221 790,60 krooni. Sampo Pank: Limiidileping nr xxxx – laenusumma 25 000 krooni. Muud võlausaldajad: OÜ Koduliising – laenuleping nr xxxx alusel laenusumma 15 000 krooni. Võlgniku andmetel võlgnevus 13 593,22 krooni; OÜ Incure Inkasso Agentuur esindab Time Finance AB nõuet 20 433,19 krooni. Võlgniku eelpool loetletud kohustused on pandiga tagamata. Kohtutäiturite poolt on sissenõudmisel järgmised võlad: - kohtutäitur Raigo Pärs menetluses on 3 nõuet: OÜ Koduliising ja AS SEB Pank’i 2 nõuet (nimetatud nõuded on eelpool kajastatud). Jooksvad kohustused: Võlgnikul on telefoniteenuste kasutamise leping AS-ga EMT (ca 300 krooni/kuus) ja leping AS-ga Viasat (255.- krooni kuus). Viimane leping lõpeb juulis 2011. Reaalselt võlgnik teenust kasutada ei saa, sest seadmed on rikkis, kuid lepingu lõpetamise tasu oleks 3000 krooni, mida võlgnikul maksta ei ole. Seega, tasub olematu teenuse eest igakuiselt 255 krooni. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et S M’ul on teadaolevaid kohustusi seisuga 22.06.2010 summas 332 507,91 krooni. Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et võttis endale laenukohustusi mõtlematult ning erilist vajadust tal nende muretsemiseks ei olnud. Põhjuseks tõi asjaolu, et krediidiasutused pakkusid võimalust lihtsalt ja kiiresti saada rahalisi vahendeid ning võlgnik ei mõelnud kohustuste võtmisel tagajärgedele. Kohustuste võtmise ajal töötas võlgnik AS-s xxxx ning tema sissetulek oli üle xxxx krooni kuus. Võlgnik nõustus, et rahalisi probleeme tal ei olnud ning kohustuste võtmisel arvas, et suudab kõik ka tagasi maksta. Millele rahalised vahendid kulusid, ei oska võlgnik täpselt öelda. Midagi hinnalist ta saadud rahaliste vahendite arvelt ei soetanud ning lisas, et raha kulus lihtsalt elamiseks ära. 2008.a. novembris jäi S.M töötuks seoses xxxx koondamisega. Töökoha sai uuesti 16.01.2009 samas xxxx (töötab seal käesoleva ajani). Kui sissetulekut ei olnud, siis tekkisid kohe ka makseraskused kohustuste täitmisel. Kuivõrd uues töökohas makstav tasu oli minimaalne, siis ei jätkunud vahendeid nõuete tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda võlgniku enda poolt tekitatud olukorda, kus võttis kohustusi, milleks tal tegelikult vajadust ei olnud. Võetud kohustustel puudus sihtotstarve (näite. Eluaseme soetamine või remont jms). Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda novembrit 2008.a. Võlgnik andis 15.06.2009 volikirja J N ’ile (xxxx ), et viimane esindaks võlgnikku ja nõustaks teda pankrotimenetluses. Teenuse maksumuseks oli 9 890 krooni, millest võlgnik on tasunud 4500 krooni. J N esitas Viru Maakohtule 1.07.2009 avalduse menetluse alustamiseks ja pankroti lõpetamiseks raugemisega. Kohus andis aja puuduste kõrvaldamiseks avaldusest, kuid

puudusi ei kõrvaldatud. Viru Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata. Võlgniku esindaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kes jättis Viru MK määruse muutmata. Seega, eeltoodu kohaselt asub ajutine haldur seisukohal, et võlgnik teadvustas endale oma makseraskusi jube aasta tagasi, pöördus abi saamiseks õigusteadmistega isiku poole, kuid antud õigusteenus ei taganud võlgnikule pankrotimenetluse läbiviimist juba eelmisel aastal. Käesoleva pankrotiavalduse on koostanud ja esitanud võlgnik ise. Võlanõustaja juures ei ole ta käinud, kuid oma kohustuste suhtes on pidanud läbirääkimisi kõikide võlausaldajatega. Ajutises menetluses kogutud andmete põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest käesoleval ajal saadavate rahaliste vahendite arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutisele haldurile teadaolevalt soovib võlgnik kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist pärast pankrotimenetlust. Kohustustest vabastamise menetlust on võimalik algatada alles pärast pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamist või pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist. Tuginedes S Mu ajutises menetluses kogutud andmetele on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega, esineb Pankrs § 29 lg 1 kohaselt alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, siis kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et menetlus kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg.1-1 kohaselt tuleks pankrot välja kuulutada ka siis, kui võlgnikul küll ei jätku vahendeid menetluskulude tasumiseks, kuid ta on esitanud võlgadest vabastamise menetluse avalduse ja ei esine aluseid selle menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg.2 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Kohus leiab, arvestades ajutise halduri poolt aruandes esitatut ning arvestades võlgniku enda seletust, et võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks alust ei oleks. Võlgnik on kinnitanud, et korduvalt, järjepidevalt võetud laenud ei olnud suunatud sihtotstarbeliselt enda likviidse varandusliku seisundi suurendamiseks ning et võetud laenud kulusid nipet-näpet peale, nt riiete ostmisele.

Kohus peab 42. aastase isiku puhul ebaadekvaatseks käitumiseks otsustust krediteerida riiete ostmist igakuiselt 10 000 ja 8000 krooniga (2006 ja 2008.a. SEB-i laenud) või 15 000 krooniga (2007.a. Koduliising), teades samaaegselt, et tal on tasamata laenukohustused AS BIGBANK ees ja peab põhjendamatuks käitumiseks seda, kui isik, nähes juba makseraskuste ilmnemist, võtab 2009 kevadel veel järjekordse (Sampo) pangalaenu summas 25 000 krooni. Võlgnik ei ole suutnud nimetada isegi selle töötasu suurust, mis tal laenude võtmise perioodil oli, et hinnata, kas palk (-miinus laenukohustuste eelduslikult korrektne täitmine) oli tõesti ebapiisav riiete muretsemiseks. Mõistliku käitumisena saanuks selliste laenude abil muretseda endale nt elamispinna., või vähemalt 2007-2008-2009 laenudega tasuda ära esimesed BIGBANGASt võetud laenud Võlgniku selgituste kohaselt lasi ta end lihtsalt mõjutada krediidiasutuste laenupakkumistest, hindamata täisealise teovõimelise isikuna, kas ( ja milleks) tal neid laenusid tegelikult on tarvis. Võlgnik on võtnud AS-st BIG Bank laenu 2004.a summas 20 000 krooni, 2005 aastal jälle summas 20 000 krooni. Mõlemat laenusummat on tänaseks korduvalt muudetud (suurendatud) ja nõudeks on nüüd juba vastavalt 47 tuhat ja 450 tuhat krooni. Kohtu hinnangul on selliselt käitudes võlgnik teadlikult kahjustanud vähemalt nn esimeste võlausaldajate huve, kuivõrd suurendades põhjendamatult oma kohustuste baasi, ei ole võimalik tagada kõigi võlausaldajate nõuete täitmist. Kohus peab võlgniku käitumist vähemalt raskeks hooletuseks, sest võlgnik tunnistab ka ise, et tegelikku põhjust tal laenude võtmiseks ei olnud. Kohus ei pea võimalikuks, et selliselt ennast mittemajandada oskav isik saab võlgadest vabastamise menetluse kaudu võimaluse ühel ajahetkel jälle jätkata samaväärset eluviisi. Võlgnik on eelmise pankrotiavalduse esitanud kohtule 01.07.2009 ehk ta teadvustas endale vähemalt selle hetke seisuga, et on makseraskustes. Kui võlgnik on kinnitanud, et töösuhe ASxxxx kestis vaid katseaja ja peale seda algasid probleemid, siis sellele järgneval perioodil laenukohustuste suurendamine on hooletu ja vastutustundetu käitumine seniste võlausaldajate ees. Kohus hindab võlgniku sisulist tegevust aasta enne eelmise pankrotiavalduse esitamist ja peab seda pahatahtlikuks käitumiseks. Võlgniku suhtumine ei läinud paremaks ka käesoleva pankrotimenetluse aegselt. Võlgnik kinnitas käesolevas menetluses, et kuulis nõustajatest kui abistavatest isikutest alles ajutise halduri käest. Kohus peab seda väidet eksitavaks, kuivõrd eelmise pankrotiavalduse kohta Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud määruses on võlgnikule sõnalselgelt selgitatud võlanõustajate pädevust ja tegevust; asjaolusid, millal ja mis asjaoludel saab pankroti välja kuulutada; mis on võlgadest vabastamise menetluse ja selle alustamise tingimused. Kui võlgnik sellisele selgitusele vaatamata otsustab suurendada AS-st BIGBANK võetud laenukohustusi detsembris 2009, siis see on ilmne raskelt hooletu käitumine PankrS mõttes. Võlgnikul olnuks vaja juba enne teise laenu võtmist hoolega kaaluda, kui palju, milleks ja kas üldse tal seda laenu on vaja ja/või tegema (ringkonnakohtu suuniste kohaselt) eelarve, et adekvaatselt orienteeruda oma kulutustes ja sissetulekutes. Samuti on ringkonnakohus juba novembris 2009 selgitanud, et füüsilise isiku pankrotiavaldus peab olema koostatud sellise detailsuseastmega, et kohus saaks avalduse alusel otsustda menetluse otstarbekuse üle. Võlgniku avaldus sellel nõudele ei vasta ja võlgnik ei ole seda suutnud asjakohaselt sisustada ka kohtumenetluse käigus. Võlgniku käitumisest enne eelmist pankrotiavalduse esitamist ja käesoleva avalduse menetlemise ajal ei ilmne tõsiselt võetavat tahet oma võlgadega ja eluviisi muutmisega tegeleda. Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi, ebareaalne on ka olemasoleva töötasu suurust arvestades piisaval hulgal vabade vahendite tekkimine kõikide võlgade tasumiseks.