Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Võlgniku vastus pankrotiavaldusele Võlgnik on tema vastu suunatud nõudeid tunnistanud ning ei ole pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud.

III Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara 553.28 krooni ja kohustusi 2 759 684.47 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksevõimetu ja see ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjusteks on ebaõnnestunud ettevõtlus ja selle tagajärjel tekkinud suutmatus tasuda endale võetud laenu- ja käenduse kohustusi. Kuivõrd võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust on kohus määranud 21.05.2010 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. Kõnealust summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

IV Kohtuistung 20.05.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

V Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-09-61077 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. MARFIN PANK EESTI AS esitas 19.11.2009 Harju Maakohtule avalduse MV pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tagas võlgnik isikliku käendusega 14.09.2007 võlausaldaja ja OÜ M vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks maksimum vastutusega 3 700 000 krooni. Laenu väljastati summas 2 500 000 krooni ning laenu tagastamise tähtpäevaks oli 17.09.2008. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on seisuga 19.11.2009 põhinõude osas summas 1 009 358.34 krooni ning kõrvalnõuete osas 352 513 krooni. Kokku on võlgnevuse suuruseks 1 361 871.35 krooni. Võlgnik tunnistab kohustust võlausaldaja ees. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu summas 1 551 021.90 krooni. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad nõude suurust, alust ja täitmise tähtaega, võlgnik on omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust ning ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel on võlausaldajal nõude pankrotiavalduses toodud suuruses, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust põhistava üldalusena on võlausaldaja välja toonud asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud ja tal on kehtivad võlgnevused ning tal puudub võimalus tekkinud võlgnevusi likvideerida. Võlausaldaja on püüdnud võlgnikuga kontakti saada telefoni, e-maili ja kirja teel, kuid võlgnik on telefoni välja lülitanud ja teadaolevas elukohas ta ei viibi. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja erialusena põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 02.09.200 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku ei ole pankrotihoiatuse kättesaamist vaidlustanud. Võlgnikule kuulub Swedbank Pension Fund V2 Unit osak väärtusega 350.79 krooni, võlgniku Dnske Bank aktsiaseltsi arvelduskonto jääk on 0.05 krooni, aktsiaseltsi SEB arvelduskonto jääk on 7.70 krooni. Muu vara võlgnikul puudub. Seega on võlgnikul kokku vara 553.28 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 2 759 694.47 krooni. Suurimateks võlausaldajateks on MARFIN PANK EESTI aktsiaselts nõudega 1 551 021.90 krooni, aktsiaselts Swedbank nõudega 619 748.06 krooni, aktsiaselts BIGBANK nõudega 191 938.21 krooni ja Danske Bank aktsiaseltsi Eesti Filiaal nõudega 103 063.36 krooni. Võlgniku suurim kohustus on tekkinud käenduslepingust. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel ei ole võlgnik ajavahemikus 01.01.2009-31.03.2010 maksustatavat tulu saanud. Eesti Töötukassa andmetel on võlgnik saanud ajavahemikus 07.04.2009-21.01.2010 töötutoetust. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Võlgniku abielu on lahutatud 18 aastat tagasi ja ühisvara puudub. Võlgnikul on alaealine tütar, kes elab võlgnikust eraldi. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgnikul puudub igakuine sissetulek ning vahendid, mille arvelt kohustusi täita, siis on võlgnik PankS § 1 lg 2 kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustena on ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud asjaolu, et võlgnik oli M osaühingu juhatuse liige ja võttis nimetatud äriühingu majandustegevuse arendamiseks äriühingu laenu MARFIN PANK EESTI AS-lt. Võlgnik käendas füüsilise isikuna M osaühingu laenu laenuandja ees. Harju Maakohtu 19.03.2010 määrusega on välja kuulutatud Mosaühingu pankrot, mille tagajärjel tekkisid võlgnikul

2-09-61077 makseraskused. Seega leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud ettevõtlus ja selle tagajärjel tekkinud suutmatus tasuda endale võetud laenu- ja käenduskohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik pole ilmutanud piisavalt hoolsust omale kohustuste võtmisel. Võlgnik ei ole kohustuste võtmisel põhjalikult hinnanud oma kohustuste täitmise võimalusi, samuti ei ole võlgnik piisavalt hinnanud riske, mis kaasnevad võimalusega kui M osaühing ei suuda oma kohustusi täita ja võlgnikul tuleb asuda täitma käenduslepingust tulenevat kohustust. Võlgnikul oli M osaühingu juhatuse liikmena ligipääs äriühingu finantsandmetele, samuti oli tal võimalus saada ülevaade äriühingu majandustegevuse perspektiivikustest. Laenuandja ja M osaühingu vahel sõlmitud laenulepingu (tl 9-11) kohaselt on äriühing võtnud laenu AS Hansapank laenu refinantseerimiseks ja kinnistu asukohaga XXX Tallinnas arendamiseks. Nimetatud leping on sõlmitud 14.09.2007. Võlgnik on 17.09.2007 sõlminud laenuandjaga käenduslepingu, mille kohaselt on ta võtnud vastutuse 3 700 000 krooni ulatuses (tl 8). Kohus loeb üldteada asjaoluks, et 2007. a teisel poolel, kui võlgnik sõlmis käenduslepingu, toimus langus kinnisvaraturul ja nimetatud asjaolu oleks võlgnik pidanud teadma, kui ta oleks ilmutanud piisavalt hoolsust informatsiooni kogumisel. Sellele vaatamata on võlgnik eelnimetatud asjaolu kontrollimata või arvestamata jättes käenduslepinguga võtnud omale täiendavaid kohustusi, mida ta käesoleval ajal rahuldada ei suuda. Ka muude kohustuste võtmisel on võlgnik ebarealistlikult hinnanud oma võimalusi nende täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik oma vastutustundetu kohustuste võtmisega põhjustanud iseenda maksejõuetuse. Puuduvad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Kohus on võlgnikule eelistungil ja telefoni teel korduvalt selgitanud võimalust kohustustest vabanemiseks. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on korduvalt suuliselt lubanud kohtule esitada avaldus kohustustest vabanemiseks, ei ole võlgnik käesoleva ajani kohtule avaldust kohustustest vabanemiseks. Kuivõrd võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust on kohus 21.05.2010 määrusega teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni. Kõnealust summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud. Kohus leiab, et kuna MV’l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabanemiseks, siis tuleb MVpankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.