Tsiviilasi nr 2-10-34842
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Määruse tegemise aeg ja koht
13.oktoober 2010. a Jõgeva
Tsiviilasja number
2-10-34842
Tsiviilasi
Mxxx Txxxxxx avaldus Axxx Txxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Mxxx Txxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus( aadress: Uus 11-33, Tartu 50603, telefon
46 694, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
05.oktoober 2010a
Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Mxxx Txxxxxx esitas 20.07.2010a kohtule avalduse oma poja, Axxx Txxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxxxxpärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna tema varast ei piisa temale esitatud rahaliste nõuete tasumiseks, mida avaldaja teada on umbes 30 000 krooni. Avaldaja ei ole nõus maksma Axxx txxxxxxxx esitatud rahalisi nõudeid. MxxxxTxxxxxx ja LxxxTxxxxxx on teatanud Jõgeva notar Kaja Tenissonile et võtavad oma poja, Axxx Txxxxxx, kes suri xxxxxxxxxx.a.., seadusjärgsete pärijatena pärandi vastu ning paluvad välja anda pärimistunnistus. Pärandi inventuuri läbiviijaks on palutud määrata kohtutäitur Ivi Kalmet. Pärimismenetluse algatamise avalduse, pärandi vastuvõtmise avalduse ja inventuuri nõude avalduse kohta on koostatud 09.07.2010a notariaalakt nr 1339/ 2010. Kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutise halduri (tl.1). Ajutine haldur esitas kohtule aruande, millest nähtub, et võlgnikule kinnisvara ega vallasvara ei kuulu ka muud rahalised vahendid puuduvad. Axxx Txxxxxxxarvelduskontod SEB Pangas, kontojäägiga 0,78 krooni ja Swedbangas, kontojäägiga 85,98 krooni, on arestitud, täitemenetlused peatatud. Pärandajal on solidaarvõlgnevused Jõgeva Maakohtu 02.11.2004a otsuse nr 1-82/01 alusel kokku summas 175 995 krooni. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub AxxxxTxxxxxx pärandvarasse rahalisi vahendeid 86,76 krooni, muu materiaalne vara puudub, tasumata kohustusi on summas 51 046,98 krooni. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. Neil asjaoludel ja PankrS § 29 lg.1 ja 2 alusel teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole aruandes avaldanud seisukohta võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta ehk PankrS § 22 lg.5 nõutut. Kohus määras asjas kohtuistungi 05.oktoober 2010a.., teatades avaldajale ja ajutisele haldurile, et nende mitteilmumine ei takista asja lahendamist. Kutsutud istungile ei ilmunud. Kohtu seisukohad: Pärimisseaduse § 136 lg 1: Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. § 142 lg 6 sätestab: Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. § 143 lg 1: Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 51 046,98 krooni ulatuses ja vara 86,76 krooni. Seega on võlgnikul võlgasid tuhandeid kordi suuremas summas kui vara. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus
oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, ei ole. Esitatud aruandest ja toimiku materjalist nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mis rahuldaks võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on varatu. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise võimalus. Arvestades, et võlgniku võlausaldajad (50 isikut) on füüsilised isikud, kelle nõue pärandaja vastu jääb suurusjärku 200-4000 krooni ja puudub väljavaade saada võlgadele rahuldust ka võimaliku läbiviidava pankrotimenetluse käigus, ei pea kohus vajalikuks PankrS § 30, § 29 lg.3 sätestatud deposiidi maksmise nõudmist. Kohtul tuleb välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 22 lg.5, § 28). Arvestades võlgniku võlgade struktuuri (võlad on tekkinud varavastaste kuritegude sooritamise läbi ja võlgade väljamõistmise aluseks on kriminaalasjas tehtud kohtuotsus), leiab kohus, et Axxx Txxxxxx suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. Axxx Txxxxxx pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas taotluse ajutise halduri tasu saamiseks. PankrS § 150 lg.4, lg.5 alusel lahendab kohus ajutise menetluse kuludega seonduva eraldi määruses.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.