2-07-7340/29 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-07-7340 133 858.50 krooni ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.10.2010). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud OÜ FEV(hageja) esitas 08.03.2007 maakohtule hagi FE Aktsiaseltsi (kostja) vastu võlgnevuse 425 041.90 krooni, viivise 133 858.50 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.08.2003 alltöövõtulepingu, mille järgi pidi hageja paigaldama OG spordihoone välisfassaadi soojustuse, krohvima ja värvima välisfassaadi ning paigaldama akna veeplekid. Hageja ei jõudnud töid tähtaegselt lõpetada ja palus tööde lõpetamiseks tähtaja pikendamist 14 päeva võrra. Kostja keeldus tähtaja pikendamisest. Hageja esitas kostjale akti teostatud tööde üleandmise kohta ja arve nr 22 summas 425 041.90 krooni teostatud tööde eest tasumiseks. Kostja keeldus aktile alla kirjutamast ja arvet tasumast. Hageja teatas 21.09.2003, et peatab tööde tegemise kuni arve tasumiseni 30.09.2003. 30.09.2003 kell 9.15 teatas kostja, et objekti ülevaatus toimub kell 14.00. Hageja oli tööl teisel objektil ja Otepääle sõiduks vajanuks hageja 3 tundi, mistõttu ei jõudnud ta ettenähtud ajaks kohale. Objekti ülevaatusakt saadeti hagejale 10.10.2003. Alates 21.09.2003 pidas hageja kostjaga kohtuväliseid läbirääkimisi, kuhu oli kaasatud ka OÜ IK, kes tarnis hagejale materjale ja kellele hageja ei saanud maksta, kuna kostja jättis töö eest tasumata. Läbirääkimised kestsid 2006 kevadeni. Kostja ei nõustunud ühegi ettepanekuga. Hageja väitis, et kostjal ei olnud õigust jätta teostatud tööde eest tasumata täies ulatuses. Kostjale anti tööd üle sellises valmimisastmes, nagu olid teostatud 21.09.2003 seisuga. Töö mittekohase täitmise puhul oli kostjal õigus alandada hinda, mitte aga jätta tehtud töö eest tasumata. Töid tehti 91,2 % ulatuses, mistõttu on kostjal õigus nõuda hinna alandamist 8,8 % ulatuses. Kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks vaidles hageja vastu, kuna kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud tahtlikult. Seega on hagi aegumise tähtaeg kümme aastat ja hagi ei ole aegunud. Teise alternatiivse väitena leiab hageja, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks hagi esitamisest, s.o 01.03.2007, kuna sellest ajast algas kohtumenetlus. Hageja palus kostjalt välja mõista teostatud tööde eest saamata tasu summas 425 042.90 krooni ja viivised summas 133 858.50 krooni perioodi 01.10.2003 - 01.03.2007 eest ja alates

2-07-7340 02.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Esimese vastuväite kohaselt puudub kostjal tasu maksmise kohustus. Kuna hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt ja jättis tööd lõpetamata, keeldus kostja tööde vastuvõtmisest. Seega on tasunõude eeldused täitmata. Alternatiivselt leiab kostja, et kui kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis on nõue aegunud. Kostjale esitati 15.09.2003 akt nr 1 teostatud tööde kohta ja arve nr 22 summas 425 041.90 krooni. Alternatiivselt tugineb kostja sellele, et tööd saab lugeda vastuvõetuks 30.09.2003 ja hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.10.2003 ning aegumistähtaja kulgemine algas alates 01.01.2004. Arvestades nõude aegumise kolmeaastast tähtaega, aegus hageja väidetav põhinõue kostja vastu 01.01.2007. Kostja ei ole hagejaga kunagi läbirääkimisi pidanud. Menetluse käik Kostja taotles vaheotsuse tegemist ning 23.02.2009 maakohtu vaheotsusega jättis maakohus hageja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. 30.10.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega maakohtu 23.02.2009 otsus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel. 20.09.2010 toimunud kohtuistungil jättis kohus kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas vaheotsuse tegemine otstarbekas, kuna kohus peab asjas kõige olulisema asjaoluna tuvastama nõude sissenõutavaks muutumise ning kui kohus sellele hinnangu annab ning leiab, et nõue ei ole aegunud, on pooled nõude osas oma seisukohad ja tõendid esitanud. Maakohtu põhjendused Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. 30.10.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et hageja nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3aastase aegumistähtaja möödumisel. Ringkonnakohtu otsuses antud juhiste kohaselt tuleb maakohtul välja selgitada kostja seisukoht nõude sissenõutavuse osas. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude osas:

Pooltevaheline leping on töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega tuleb vaidluse lahendamisel esmalt tuvastada, kas ja millal on hageja nõue muutunud sissenõutavaks, see tähendab aegumistähtaja algust, ja sellest tulenevalt otsustada, kas nõue on aegunud. Tööde üleandmist ja vastuvõtmist reguleerib pooltevahelise lepingu p 3.2, mille kohaselt alltöövõtja annab töö või selle osad töövõtjale üle vormikohase teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga. Akti kohustub alltöövõtja esitama hiljemalt aruandekuu viimaseks tööpäevaks. Lepingu p 3.4 kohaselt kohustub töövõtja alltöövõtja poolt esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Töövõtja poolt kinnitatud üleandmisevastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks. Lepingu p 5.6 kohaselt kohustub töövõtja nõuetekohaselt esitatud arve tasuma 30 kalendripäeva jooksul arve saamisest. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ei jõudnud tähtaegselt lepingut täita ning pooled ei saavutanud kokkulepet tähtaja pikendamise osas. Hageja on hinnanud teostatud tööde mahuks 91.2 % (kd I t lk 98-103) ning kostja ei ole tööde mahtu vaidlustanud. Kostja on esitanud üleandmise-vastuvõtmise akti osas vastuväited 19.09.2003 (kd I t lk 20). Tööde puudusi on kirjeldatud 30.09.2003 fassaaditööde ülevaatusaktis (kd I t lk 24-25). Tulenevalt eeltoodust on kostja esmane vastuväide see, et hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kohus leiab, et kostja poolt on tõendamata, et hageja poolt teostatud tööd 91.2 % ulatuses olid nii ebakvaliteetsed, et need tuli kõik ümber teha. Kostja ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Samuti pole asjas tõendamist leidnud, et hageja poolt teostatud tööd ei saanud kasutada. Hageja on väitnud, et hoone fassaad on selline, nagu hageja selle tegi. Hageja töö ümbertegemise kohta ja selle maksumuse kohta pole kostja tõendeid esitanud. Sellest lähtuvalt saab kohus järeldada, et hageja poolt teostatud tööd ei olnud kasutud ning hagejal jäi töödest teostamata 8.8 %. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja ei vaidle vastu, et tööd jäid tegemata

2-07-7340 ning väidab, et 30.09.2003 aktis märgitud puudulikud tööd on need tööd, mis jäid lõpetamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 12. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Pooltevahelise lepingu p 8.1 kohaselt kui töövõtja on esitanud kirjaliku pretensiooni lepingu p 3.4 sätestatud korras, määrab töövõtja alltöövõtjale täiendava tähtaja töö parandamiseks. Töövõtja poolt antud täiendava tähtaja jooksul on töövõtjal õigus keelduda tasu maksmisest alltöövõtjale. Lepingu p 8.2 kohaselt kui alltöövõtja ei paranda tööd töövõtja poolt määratud tähtajaks, võib töövõtja ise töö parandada ja nõuda alltöövõtjalt selleks tehtud mõistliku kulutuste hüvitamist, samuti vähendada alltöövõtjale maksmisele kuuluvat tasu või lepingu üles ütelda ühes kahjude hüvitamisega. Tulenevalt kostja 19.09.2003 kirjast ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning mõlemad pooled on loobunud edasisest lepingu täitmisest. Õige on kostja põhjendus, et tellija võib valmis töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töö ei vasta lepingu tingimustele. Selline tellija õigus tuleneb VÕS § 110 lg 1. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud töö mittevastavus lepingu tingimustele (ehk töö ei saanud valmis), tuleb töö vastuvõtmise tuvastamisel arvestada hea usu põhimõtet, kui puudused olid ebaolulised ning ei välistanud ega piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Arvestades asjaolu, et hageja oli suurema osa tööst teinud, hageja tööd asuti eesmärgipäraselt kasutama ning kostja ei andnud hagejale võimalust töid lõpetada (kd I t lk 17, kostja 05.09.2003 kiri, mille kohaselt ei ole kostja nõus fassaaditööde lõpptähtaja edasilükkamisega), siis hea usu põhimõttest tuleneb, et tellija ei või töö vastuvõtmisest keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Arvestades tööde mahtu ning asjaolu, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt teostatud tööde suuremahulist ümbertegemist, on hea usu põhimõttega vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest. Mõlemad pooled on tuginenud asjaolule, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks 30.09.2003. Hageja seisukoht, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks alates hagi esitamisest maakohtule (hagi on esitatud 08.03.2007, kd I t lk 1), ei tulene seadusest. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Menetluse käigus on hageja ka väitnud, et aegumine peatus, kuna pooled pidasid läbirääkimisi. Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et kohaldub hagi aegumise 3-aastane tähtaeg, kuid ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta 3-aastase nõude aegumise peatumise kohta. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas TsÜS § 167 lg 1, kuna kohus pole tuvastanud pooltevahelisi läbirääkimisi, mis peataks nõude aegumise. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub vaid, et hageja koos kolmanda isikuga tegid kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks (kd I t lk 26-28). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt kokkulepitud tasu maksmise