Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.08.2003 alltöövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja paigaldama Otepää Gümnaasiumi spordihoone välisfassaadi soojustuse, krohvima ja värvima välisfassaadi ning paigaldama akna veeplekid. Hageja ei jõudnud töid tähtaegselt lõpetada ja palus tööde lõpetamiseks tähtaja pikendamist 14 päeva võrra. Kostja keeldus tähtaja pikendamisest. Hageja esitas kostjale akti teostatud tööde üleandmise kohta ja arve nr.22 summas 425 041,90 krooni teostatud tööde eest tasumiseks. Kostja keeldus aktile alla kirjutamast ja arvet tasumast. Hageja teatas 21.09.2003, et peatab tööde tegemise kuni 30.09.2003 ja palus arve tasuda. 30.09.2003 kell 9.15 teatas kostja, et objekti ülevaatus toimub kell 14.00. Hageja oli tööl teisel objektil ja Otepääle sõiduks vajanuks hageja 3 tundi, mistõttu ei jõudnud ta ettenähtud ajaks kohale. Objekti ülevaatusakt saadeti hagejale 10.10.2003. Alates 21.09.2003 pidas hageja kostjaga kohtuväliseid läbirääkimisi, kuhu oli kaasatud ka OÜ Ingeen Kaubandus, kes tarnis hagejale materjale ja kellele hageja ei saanud maksta, kuna kostja jättis töö eest tasumata. Läbirääkimised kestsid 2006 kevadeni. Kostja ei nõustunud ühegi ettepanekuga. Hageja väitis, et kostjal ei olnud õigust jätta teostatud tööde eest tasumata täies ulatuses. Kostjale anti tööd üle sellises valmimisastmes, nagu olid teostatud 21.09.2003 seisuga. Töö mittekohase täitmise puhul oli kostjal õigus alandada hinda, mitte aga jätta tehtud töö eest tasumata. Töid tehti 91,2 % ulatuses, mistõttu on kostjal õigus nõuda hinna alandamist 8,8 % ulatuses. Kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks vaidles hageja vastu, kuna kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud tahtlikult. Seega on hagi aegumise tähtaeg kümme aastat ja hagi ei ole aegunud. Hageja palus kostjalt välja mõista teostatud tööde eest saamata tasu summas 425 042,90 krooni ja viivised summas 133 858,50 krooni perioodi 01.10.2003 - 01.03.2007 eest ja alates 02.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni 10,5 % aastas põhinõude summalt. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus teha aegumise kohaldamise taotluse osas vaheotsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt ja jättis tööd lõpetamata, keeldus kostja tööde vastuvõtmisest. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostjale esitati 15.09.2003 akt nr 1 teostatud tööde kohta ja arve nr 22 summas 425 041,90 krooni. Kostja võttis tööd vastu 30.09.2003 ja hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.10.2003 ning aegumistähtaja kulgemine algas alates 01.01.2004. Arvestades nõude aegumise kolmeaastast tähtaega, aegus hageja väidetav põhinõue kostja vastu 01.01.2007. Kostja ei ole hagejaga kunagi läbirääkimisi pidanud. Kostja keeldus talle üleandmiseks antud tööde vastuvõtmisest, kuna need olid tähtaegselt lõpetamata ja ebakvaliteetsed ning tuli kostjal ümber teha. Kostja keeldus ka arve tasumisest. Tööde ebakvaliteetsust kinnitab fassaaditööde ülevaatuse akt. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis 23.02.2009 otsusega rahuldamata Facio Ehituse AS taotluse hagi aegumise 2(6)

kohaldamiseks. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võis kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli 04.08.2003 sõlmitud alltöövõtuleping nr. 970/28 Otepää Gümnaasiumi spordihoone fassaaditööde tegemiseks ja kostja jättis hagejale teostatud tööde eest maksmata. Lepingu p-de 3.1 ja 3.2 kohaselt toimus töö üleandmine teostatud tööde üleandmise – vastuvõtmise aktiga. Hageja on teostatud tööde ja selle maksumuse kohta edastanud kostjale akti nr 1. Kostja on selle vastu võtnud 15.09.2003 märkusega ”vastu võetud tööde kontrollimiseks”. Kostjale on 11.09.2003 edastatud ka arve nr. 22 teostatud tööde eest tasumiseks. Kirjaga 19.09.2003 on kostja projektijuht akti ja arve hagejale tagastanud, põhjusel, et töö on lõpetamata, esineb krohvi pealiskihi ebatasasusi, mõned aknaplekid on paigaldamata, seetõttu ei saa esitatud teostatud tööde akti vastu võtta. Kostja jättis tehtud tööde eest tasumata. Kostja on ühepoolselt koostanud 30.09.2003 Otepää Gümnaasiumi Spordihoone fassaaditööde ülevaatusakti, milles fikseeriti, et töö on lõpetamata, fassaadidel esineb krohvi pealiskihi ebatasasusi, värvi erinevusi, korrastamist vajaks krohvi aluskiht jm. Aktist ei tulene, et hagejale oleks antud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg või oleks tööd vastu võetud vähemalt hageja poolt aktsepteeritud ulatuses. Tööde vastuvõtmine kostja poolt ei tulenenud ka kostja 10.10.2003 kaaskirjast, millega saadeti ülevaatusakt hagejale. Kaaskirjas juhiti hageja tähelepanu sellele, et graafikust mittekinnipidamise tõttu kaasneb tööde eest tasumise edasilükkamine. Kostja ei ole esitanud akti tööde vastuvõtu kohta ega tööde eest tasunud, põhjendades seda 12.04.2007 hagile esitatud vastuses asjaoluga, et tööd on lõpetamata ja kostja keeldus nende vastuvõtmisest. Samas vastuses kinnitab kostja, et kostja võttis tööd vastu 30.09.2003 ja hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2003. Kostja väited on vastuolulised ja tõendamata. Kui kostja kinnitusel võttis ta töö vastu 30.09.2003, siis kooskõlas VÕS §-ga 638 võttis ta vastu valmistöö, mille eest tekkis tal tasu maksmise kohustus vastavalt VÕS § 637 lg-le 3. Vastuses hagile on kostja teatanud, et keeldus tööde eest tasumast, keeldus ka läbirääkimistest. Kostja kinnitab ka, et tal ei ole kunagi olnud tahet läbirääkimisi pidada. Kohtu hinnangul ei olnud kostja oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toiminud hea usu põhimõtteid järgides. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Eelneva alusel ja tuginedes TsÜS § 146 lg-le 4, leidis maakohus, et nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seega hageja nõue ei olnud aegunud. Apellatsioonkaebuse põhjendused Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Facio Ehituse AS. Kaebaja palus tühistada Harju Maakohtu 23.02.2009 vaheotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Facio Ehituse AS-i taotlus aegumise kohaldamiseks ning jätta Fasso Ehituse VDWS OÜ hagi Facio Ehituse AS-i vastu aegumise tõttu rahuldamata ning vastustaja menetluskulud tema enda kanda ning mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellant leidis, et Harju Maakohtu otsus on ebaseaduslik, kuna maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, samuti on kohus ebaõigesti tuvastanud asjas tähendust omavad asjaolud ning see on viinud ebaõigete järelduste tegemiseni. Samuti on maakohus rikkunud

3(6)

menetlusõiguse norme sellega, et on jätnud kohtuotsuses tehtud järeldused olulises osas põhjendamata. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus oma järeldused apellandi väidetava rikkumise tahtlikkuse osas rajanud sellele, et apellant on 12.04.2007 vastuses hagile kinnitanud, et ta võttis töö vastu 30.09.2003 ja hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2003 ja kui kostja kinnitusel võttis ta vastu töö 30.09.2003, siis kooskõlas VÕS § 638 võttis ta vastu valmistöö, mille eest tekkis tal tasu maksmise kohustus. Apellant märgib, et maakohus on kostja 12.04.2007 kirjalikus vastuses esitatud asjaoludele ning väidetele andnud ebaõige ning meelevaldse tõlgenduse. Maakohus on omistanud kostjale ekslikult omaksvõtu hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude osas. Nimelt on kostja oma kirjalikus vastuses viidanud hageja väidetele eesmärgiga näidata maakohtule, et isegi juhul, kui eeldada hageja väidete tõele vastavust, on hageja nõue kostja vastu enne hagiavalduse esitamist ära aegunud. Kostja on 12.04.2007 kirjaliku vastuse 1. leheküljel selgelt öelnud, et ta keeldus hagejalt tööde vastuvõtmisest, kuna hageja ei olnud teostanud töid nõuetekohaselt ning on jätnud tööd lõpetamata. Seega on maakohus vääralt tuvastanud, et kostja on töö 30.09.2003 vastu võtnud ning keeldunud vastuvõetud töö eest tasumisest, millest maakohus on järeldanud kostja poolt kohustuse tahtlikku rikkumist. See eksitus on viinud maakohtu ebaõige materiaalõiguse normi, s.o TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisele, kuigi kohus pidanuks asja lahendamisel juhinduma TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3-aastasest aegumistähtajast. Apellant leidis, et maakohtu otsus on vastuoluline. Kuigi maakohus on lõppastmes lugenud töö vastuvõtmise tõendatuks, on ta siiski vastuoluliselt eelnevas kohtuotsuse lõigus (põhjendavas osas) tuvastanud, et 30.09.2003 fassaaditööde ülevaatusaktist ei tulene, et tööd oleks kostja poolt vastu võetud. Maakohus on öelnud ka seda, et tööde vastuvõtmine ei tulene ka kostja (maakohus on otsuses ekslikult märkinud “hageja”) 10.10.2007 kaaskirjast, millega saadeti ülevaatusakt hagejale. Apellant märkis, et maakohtu järeldus, mille kohaselt tekkis kostjal tasu maksmise kohustus vastavalt VÕS § 637 lg-le 3, ei ole õige. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõe muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tulenevalt sama paragrahvi järgmisest lõikest ei kohaldata seda reeglit olukorras, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline. Sellisel juhul muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul on maakohus ise oma otsuses põhjendavas osas lugenud tuvastatuks, et alltöövõtulepingu p-i 3.1 ja 3.2 kohaselt toimub töö üleandmine tellijale üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis on arve väljastamise aluseks. Kaebaja rõhutas, et isegi juhul, kui kostja saaks lugeda VÕS § 638 alusel töö vastuvõtnuks ning tal tekkis kohustus töö eest tasuda vastavalt VÕS § 637 lg-le 4, ei saa sellest veel järeldada, et kostja on tasu maksmise kohustust rikkunud tahtlikult. Arvestada tuleb, et kostja oli tööde vastuvõtmisest keeldunud, kuna töös esinesid puudused ning need olid lõpetamata. Seda, et töös esinesid puudused ja need olid lõpetamata, nähtus muuhulgas kostja kirjast 19.09.2003/970, kostja kirjast 10.10.2003/970 ning 30.09.2003 fassaaditööde ülevaatuse aktist. Kuid ka hageja ise on hagiavalduses kinnitanud, et töid teostati 91,2 % ulatuses ning 25.11.2008 lisas hagiavaldusele tunnistas hageja puuduste esinemist tema poolt teostatud tööde kvaliteedis. Sellistel asjaoludel tasu maksmisest keeldumine ei ole kohustuste tahtlik rikkumine. Sisuliselt on kostja hageja vastu tasu maksmisest keeldumisel kasutanud lepingulisi õiguskaitsevahendeid. Ebaõiged on maakohtu järeldused selle kohta, et kostja on oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toiminud hea usu põhimõtte vastaselt. Maakohtu järeldus on selles osas täiesti põhjendamata ning kostjale jääb selgusetuks, millistele asjaoludele tuginevalt on

4(6)

maakohus sellise järelduseni jõudnud. Ebaõige on ka maakohtu otsuse põhjendavas osas sisalduv lause: “Vastuses hagile on kostja teatanud, et keeldus tööde eest tasumast, keeldus ka läbirääkimistest. Kostja kinnitab ka, et tal ei ole kunagi olnud tahet läbirääkimisi pidada.” Apellant märkis, et eelnimetatud maakohtu otsuse lause on esitatud kontekstist väljarebituna ega kajasta kostja tegelikke seisukohti. Kostja ei ole lihtsalt niisama keeldunud hagejale tasu maksmisest. Selleks oli väga konkreetne põhjus: tööd ei vastanud lepingutingimustele ja olid lõpetamata. Kostja on oma vastuses vaid viidanud sellele, et hageja ja kostja vahel ei ole läbirääkimisi toimunud ning hageja vastavasisulised väited on ebaõiged ning tõendamata. Samuti jääb selgusetuks, millist tähendust omavad maakohtu viited läbirääkimistele selle üle otsustamisel, kas kostja on oma kohustust rikkunud tahtlikult või mitte. Apellant rõhutas, et ta ei ole rikkunud alltöövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, veel vähem saab rääkida kostja käitumises tahtlikkuse esinemisest. Apellant on põhjendatult keeldunud tööde vastuvõtmisest ning seetõttu ei ole hageja nõue tasu saamiseks muutunud sissenõutavaks. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Teadlikkus õigusvastasusest on tsiviilõiguses tahtliku kohutuste rikkumise eeldus. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, eelkõige seda, et hageja on tööd teostanud mittenõuetekohaselt ning jätnud lõpetamata, oli kostja poolt igati loogiline ja õiguspärane keelduda tööde vastuvõtmisest ja nende eest maksmisest. Kostja rõhutas, et kohustuse tahtlikku rikkumist ei saa ainuüksi tuletada kohustuse täitmata jätmisest. Kostja ei ole soovinud oma käitumisega õigusvastase tagajärje saabumist. Kostja rõhutas, et isegi juhul, kui eeldada, et hageja väited kostja poolt 30.09.2003 töö vastuvõtmise kohta vastavad tegelikkusele ja/või kui kostja tuleb lugeda töö vastuvõtnuks, on hageja nõue kostja vastu aegunud. Arvestades nõude aegumise kolmeaastat tähtaega, aegus hageja väidetav põhinõue kostja vastu 01.01.2007. Kuna TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, on aegunud ka põhinõudelt arvestatud viivisenõue. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tahtlikult, mistõttu on hageja nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg-te 1 ja 4 järgi 10 aastat. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Maakohus leidis, et kostja rikkus oma kohustust tasuda tehtud töö eest tahtlikult, sest ta ei maksnud võlga pikema aja jooksul ja keeldus tööde vastuvõtmisest ning läbirääkimistest. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje 5(6)

soovimine. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole kolleegiumi arvates aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Kolleegiumi arvates ei saa kostja tahtlust järeldada ainuüksi sellest, et kostja ei võtnud töid vastu ja ei tasunud nende eest. Kostja jättis oma kohustuse täitmata, kuid see ei tähenda, et ta oleks heade kommete vastaselt soovinud õigusvastase tagajärje saabumist. Kostja on selgitanud, et ta ei tasunud põhjusel, et hageja töö oli oluliste puudustega. Kolleegiumi arvates ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohustust on TsÜS § 146 lg 4 mõttes rikutud tahtlikult. Kostja poolt kohustuse tahtliku rikkumise tõendamise kohustus lasub TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal. Järelikult on maakohtu järeldus, et nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, ebaõige ja hageja nõue aegub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastase aegumistähtaja möödumisel. Kuigi maakohtu järeldus 10-aastase nõude aegumistähtaja kohta on ebaõige, ei ole kolleegiumi arvates siiski võimalik apellatsioonkaebuse alusel otsustada, kas nõue on aegunud. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaja kulgemine nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 638 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Maakohus vaidlustatud otsuses ei ole tuvastanud asjaolusid ulatuses, millest saaks järeldada, millal nõue muutus sissenõutavaks. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolude esmakordne tuvastamine ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 järgi Riigikohus arvestab kassatsioonimenetluses asjaoludega, mis on alama astme kohtute poolt tuvastatud ja pooltel ei ole võimalik asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise peale kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, kas ja millal on hageja nõue muutunud sissenõutavaks, see tähendab aegumistähtaja algus, ja sellest tulenevalt otsustada, kas nõue on aegunud. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja nõustus, et ta võttis töö vastu 30.09.2003. Hageja on sellele hagiavalduses tuginenud ja kostja on aegumise vastuväite esitamisel lähtunud hageja poolt hagis esiletoodud asjaoludest. Kostja ei ole neid asjaolusid omaks võtnud, vaid on väitnud, et ta ei võtnud töid puuduste tõttu vastu. Samas on kostja vastuväited hagile vastuolulised, kuna ta on palunud hagile kohaldada aegumist, mis eeldab, et nõue on muutunud sissenõutavaks, ja sellele järgnevalt selgitanud, et tööd on senini vastu võtmata ja nõue ei ole muutunudki sissenõutavaks. Samasisulised väited on kostja esitanud ka apellatsioonkaebuses. Maakohtus asja uuesti läbi vaadates tuleb maakohtul selgitada välja kostja seisukoht nõude sissenõutavuse osas. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.