Tsiviilasi nr 2-10-17621
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2010, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-17621
Tsiviilasi
osaühingu S avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: osaühing S (registrikood XXX,
võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige SÕ(isikukood
ajutine pankrotihaldur Urmas T (OÜ Konkurss, ).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
Edasikaebe kord
Tsiviilasi nr 2-10-17621
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 16.04.2010 esitas OÜ S Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 25.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 20 000 krooni ning teha ettepanek võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele tasuda see summa kümne kalendripäeva jooksul. 02.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2010. Seisuga 08.10.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik on registrisse kantud . Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku põhitegevusala kütte-, ventilatsiooni-, ka kliimaseadmete paigaldus. Töötajatega on töölepingud lõpetatud. Võlgniku vara Arvelduskontol nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is on raha summas 10 021 krooni. Võlgnikule kuuluvad nõudeõigused kogusummas 18 620 krooni. OÜ S olemasoleva vara väärtus hinnanguliselt on kokku 28 641 krooni. Võlgniku võlad Võlgnik võlgneb võlausaldajatele ajutise halduri aruande kohaselt 465 348 krooni. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur märgib aruandes, et märgid võlgniku majandustegevuse halvenemise kohta olid või pidid olema näha juba 2008. aasta lõpuks, 2009. aastal oli aga languse suund ilmselt märgatav enne aasta lõppu. 2010. aasta tegevuse kohta puuduvad andmed, kuid arusaamatu oli veel vahetult enne avalduse esitamist võtta filtreid ca 50 000 krooni eest OÜ-st F , eelduslikult võlgniku poolt üleantud teeninduslepingute täitmiseks. Müügikäibe vähenemine pidi või oleks pidanud juhtkonda mõtlema panema kiiremale reageerimisele olukorra muutustele. Arvestades, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud 2010 aasta I kvartali jooksul, töötajatega on töölepingud lõpetatud, liisitud vara on tagastatud, vara on ca 28 641 krooni väärtuses ja teadaolevaid kohustusi summas ca 465 348 krooni, asub ajutine haldur seisukohale, mida võlgniku esindaja on kinnitanud, et võlgnik on majandustegevuse puudumise tõttu püsivates makseraskustes. Tegelikkuses arvestades ajutise menetluse kulusid on olukord iseloomulik raugemisele pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu ning 25. mai kohtuistungil on teinud kohtule ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks.
Tsiviilasi nr 2-10-17621 Urmas T palub määrata ajutise halduri töötasuks 19 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 6 468 krooni. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Urmas T võlgnikult välja mõista OÜ Konkurss kasuks 3 162 krooni, s.h bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.
Tsiviilasi nr 2-10-17621 25.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 20 000 krooni ning teha ettepanek võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele tasuda see summa kümne kalendripäeva jooksul. 02.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2010. Seisuga 08.10.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri andmetel OÜ’l S on vara maksimaalselt 28 641 krooni eest, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku 465 348 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et OÜ S pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ S pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ S tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Urmas T on kohtule 25.05.2010 esitanud OÜ S ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 1 400 krooni), s.h: võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute koostamine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Urmas T palub välja mõista ajutise halduri tasu 19 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulud summas 3 162 krooni. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, võlgniku esindaja kohtuistungil ei ole vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 19 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti ajutise halduri kulud summas 3 162 krooni, tuleb võlgnikult välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ S dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ S juhatuse liikmele SÕ’le (isikukood XXX).
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.