Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Emefor esitas Tartu Maakohtule hagi Eesti Metsamaakler OÜ vastu 162 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2007 koos K. K. notariaalse lepingu, mille sisuks oli avaldus eelmärke kustutamiseks, isiku vahetumiseks kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus ja asjaõiguslepingu. Lepingu punktis 4.2 kohustus kostja tasuma hagejale lepingu punktis 1. 6 nimetatud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise eest tasu 900 000 krooni. Nimetatud summa on kostja hagejale tasunud. 25.07.2008 otsusega nr 12-5/258 on Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus lugenud 900 000 krooni üleandmistasu 18% määraga maksustatavaks käibeks ning on arvestanud sellelt käibemaksu 162 000 krooni. 10.07.2008 esitas hageja kostjale arve nr 259 ülevõtmistasu eest koos käibemaksuga kokku summas 1 062 000 krooni sh käibemaks 162 000 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 17.07.2008. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista käibemaks 162 000 krooni ja viivis perioodi 18.07.200802.12.2008 eest 11 097 krooni ning edasi alates 03.12.2008 iga järgneva päeva eest 81 krooni kuni kohustuse kohase täitmiseni intressimääraga 0, 05 % päevas. Eesti Metsamaakler OÜ vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole antud juhul kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisel tekkiv käive maksustatav käibemaksuga. Hagejal oli võimalus vaidlustada tema suhtes kehtiv Maksu- ja Tolliameti otsus. Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-st 3 kohaselt moodustab üldjuhul kinnisasja või selle osa võõrandamine maksuvaba käibe. Seega kinnistu tavalise edasimüügi korral ei oleks tekkinud käive käibemaksuga maksustatav. Lepingu ülevõtmist ei saa samastada teenuse osutamisega. Müügilepingu ülevõtmise tulemusel tekkiv käive on majanduslikus mõistes sarnane erinevate üksteisele järgnevate müügilepingute tulemusel tekkiva käibega, mis moodustavad antud juhul maksuvaba käibe. Võrreldes omavahel müügilepingut ja müügilepingu ülevõtmist, siis on majanduslik eesmärk ja sisu maksustamise mõistes samastatavad. Majanduslik tagajärg on sama- tehingu teine pool saab asja omanikuks. Seega tuleb nimetatud tehinguid käsitleda maksustamise seisukohalt sarnaselt. Käibemaksuseadusest ei tulene kostjale kohustus arvestada kinnisasja müügilepingu ülevõtmisega tekkinud käibe pealt käibemaksu, millest tulenevalt on ka hageja nõue käibemaksu tasumiseks alusetu. Käibemaksuseaduse mõistes on müügihind ja maksustatav

väärtus kaks erinevat asja. Müügihind on see, mis müüjale kauba või teenuse eest makstakse. Sellest maksustatava väärtuse ehk maksubaasi leidmine käib selliselt, et käibemaks sisaldub müügihinnas ja järelikult on maksustatav väärtus kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta. Kui müügihind on 900 000 krooni, siis ei saa lisanduda enam käibemaks kauba hinnale, sest käibemaks on kauba hinna sees. Kuna kostja on tasunud hagejale/müüjale 900 000 krooni, siis on ta tasunud ka käibemaksu, mis sisaldub kauba müügihinnas. Kui ei ole põhinõuet ei saa olla ka viivisenõuet.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 23. märtsi 2009 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu lepingust, kas lepingus märgitud ülevõtmistasu sisaldab käibemaksu, samuti puuduvad lepingus muud kokkulepped seoses võimaliku käibemaksu tasumisega. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive. KMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on käive tekkinud kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumisel, teenuse saamisel osalisel või täielikul maksmisel. Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale (KMS § 12 lg 1, kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon). Seega on müügihind see, mis ostja või teenuse saaja müüjale maksab. Kui võlasuhte aluseks on leping, siis tuleneb hind lepingust. 25.10.2007 leping on müügileping ja lepingu esemeks oli kinnisasi. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on ostuhind müügilepingu oluline tingimus. TSÜS § 83 lg kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vorminõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega saavad kinnisasja võõrandamisel poolte õigused ja kohustused tuleneda üksnes notariaalselt tõestatud tehingust. Hageja ei saa muuta lepingus märgitud hinda ühepoolse arvega. Kostjal oli kohustus tasuda üksnes lepingu punktis 4.2 märgitud hind, mis peab sisaldama ka kõiki võimalikke hageja poolt tasumisele kuuluvaid makseid, sest lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja võimalikud maksukohustused ja Maksu- ja Tolliameti maksuotsus ei saa kaasa tuua kostjale lepingu täitmisega seotud kohustusi. Kostja on müügihinna kooskõlas lepinguga tasunud, seega puudub hagejal 25.10.2007 lepingust tulenev müügihinna tasumise nõue. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivisintressi nõue. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Emefor esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt sätestab TsMS § 4 lg 2, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on asja lahendamisel rikkunud nii TsMS § 4 ja 5 kui TsMS § 439 põhimõtet, määrata vaidluse ese ning on väljunud otsuse tegemisel nõude piiridest.

Pooled ei vaidle selle üle, kas ülevõtmistasus summas 900 000 krooni sisaldus käibemaks või mitte. Pooled vaidlevad selle üle, et Eesti Metsamaakler OÜ-l on Emefor OÜ-le tasumata käibemaks summas 162 000 krooni. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et lepingu p-s 4.2 sisalduv hind pidi sisaldama ka kõiki võimalikke hageja poolt tasumisele kuuluvaid makseid, sest lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Eesti Metsamaakler OÜ ei esitanud tõendeid, et ta on tasunud käibemaksu hagejale, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks deklareerinud käibemaksu vaidlusaluselt tehingult. Kohus on jätnud hindamata poolte tahte lepingus ning tõlgendanud ja hinnanud valesti lepingu punkti 4.2. Poolte tahe lepingu sõlmimisel oli selline, et ülevõtmistasu ei sisalda käibemaksu. Sellest tulenevalt toimus ka maksmine lepingus sätestatud viisil ning Emefor OÜ ei esitanud Eesti Metsamaakler OÜ-le arvet, kus kajastuks arvestatud ja tasumisele kuuluv käibemaks vastavalt KMS § 37 lg 7 p 10 nõuetele. Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega on tuvastatud, et ülevõtmistasu summas 900 000 krooni on maksustatav käive ning sellest tulenevalt lasub Emefor OÜ-l kohustus arvestada selle pealt käibemaks, koos sellega kohustus esitada ostjale vastav arve. Lepingus on kokku lepitud üksnes asja hind ning selle tasumise kord, maksualased kokkulepped lepingus puuduvad. Sellest tulenevalt on kohus valesti hinnanud lepingu p-i 4.2 ning valesti ja alusetult jõudnud järeldusele, et kokkuleppe puudumise tõttu sisaldab müügihind ka kõiki võimalikke hageja poolt tasumisele kuuluvaid makse. KMS § 37 lg 7 p 10 kohustab käibemaksukohuslast märkima arvele tasumisele kuuluvat maksusummat. Sellest tuleneb omakorda ostja ehk Eesti Metsamaakler OÜ kohustus käibemaks Emefor OÜ-le tasuda. Kostja ei vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti otsust. Maksuotsus kuulub täitmisele, hageja on seda täitnud. Kostjal on kohustus tasuda arvel näidatud käibemaks hagejale. Kui kostja on seisukohal, et Maksu-ja Tolliameti otsus 12-5/258 on vale, oli kostjal võimalus nimetatud otsus vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud korras. Kohus on valesti hinnanud Maksu- ja Tolliameti otsust ning põhjendamatult asunud seisukohale, et nimetatud otsus ei saa kostjale kaasa tuua kohustusi. Maksukohustused tulenevad isikutele seadusest, käesoleval juhul sätestab KMS müüja kohustuse käibemaks arvestada ning esitada ostjale vastav arve ning ostjal on kohustus nimetatud arve, sh käibemaks, tasuda. Sellest tulenevalt ei ole õige kohtu seisukoht, et pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad üksnes 25.10.2007 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingust. Lisaks võlaõiguslikele lepingulistele kohustustele on pooltel ka maksuõiguslikud kohustused, mille olemasolu ei sõltu lepingus sätestatust. Kohtu seisukoht, et Maksu- ja Tolliameti maksuotsus ei saa kaasa tuua kostjale lepingu täitmisega seotud kohustusi, on väär. KMS § 4 lg 3 sätestab käibemaksukohuslase kohustuse käibemaksu arvestada ning KMS § 37 lg 7 sätestab kohustuse esitada arve, millel on eraldi näidatud maksustatud käive ja käibemaks, mistõttu on kauba või teenuse saajal kohustus tasuda nii kauba hind ehk käive kui ka sellelt arvestatud käibemaks. Kohus on vääralt leidnud, et põhinõue ei kuulu rahuldamisele ning jätnud alusetult rahuldamata ka viivisenõude. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-100-05 asunud seisukohale, et arvel olevale viivisemäärale vastuvaidlemata jätmine tähendab seda, et teine pool on viivisintressimääraga nõustunud ning seega kuulub kohaldamisele lepingule viivisintressimäär. Eesti Metsamaakler OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul oli notariaalselt tõestatud lepingus poolte vahel lepingu punktiga 4.2 kokku lepitud, et vastustaja kohustub apellandile kinnisasja eest tasuma 900 000 krooni. Vastustaja on lepingust tuleneva kohustuse ka täitnud. MTA otsuse nr 12-5/258 puhul on aga tegemist haldusaktiga, mis paneb apellandile kui käibemaksukohustuslasele kohustuse tasuda apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud tehingu pealt käibemaksu. Sellise haldusakti adressaadiks on apellant ning tegemist on MTA ja apellandi vahelise avalik-õigusliku suhtega, mille sisuks on apellandi kohustus tasuda vastava tehingu pealt riigile makse. Olukorras kus kinnisvara tehingu pealt on müüjal kohustus tasuda käibemaksu, peab see sisalduma juba müügihinna sees. Kuna lepingus puudub pooltevaheline kokkulepe, et müügihinnale peaks lisanduma veel täiendavalt käibemaks, siis lepingu punktis 4.2 kokku lepitud müügihinna näol ongi tegemist juba käibemaksu sisaldava summaga. MTA otsus ei saa vastustajale kaasa tuua kohustusi, kuivõrd vastustaja on müügihinna vastavalt lepingus kokku lepitule tasunud. Antud juhul ei ole pooled lepinguga kokku leppinud seaduses sätestatud viivisemäärast kõrgemat määra, mistõttu on põhjendamatu rääkida lepingulisest viivisemäärast. Riigikohus on viidatud lahendis nr 3-2-1-100-05 leidnud, et alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist ja tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 20 lg 2 sätestab, et vaikimist ja tegevusetust loetakse nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kuivõrd antud asjas on tegemist ühekordse tehinguga ja poolte vahel puudus eelnev praktika või seesugused tegevus- või kutsealas kehtivad tavad, on põhjendamatu lugeda arvel märgitud viivise määra poolte kokkuleppeks. Kuna apellandi ofert leppida poolte vahel kokku seaduses sätestatud viivise määrast kõrgemas viivise määr ei ole saanud vastustaja aktsepti, ei saa arvel märgitud viivisemäära lugeda poolte kokkuleppeks. Apellandi viivise nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et vastustaja ei ole lepingut rikkunud. Avalik-õiguslikke makse saab maksukohustuslaselt nõuda üksnes haldusorgan haldusakti alusel, mitte aga eraõiguslik juriidiline isik lepingu alusel. Lepingu alusel saab apellant vastustajalt nõuda aluse olemasolul üksnes müügihinda, milles sisaldub käibemaks.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

asjaolusid maakohtu otsuses toodust erinevalt. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel väljunud ka hagi piiridest, kuna poolte esitatud asjaolud eeldasid hinnangu andmist muuhulgas sellele, kas poolte kokkulepe üleandmistasu suuruse osas hõlmas sellelt arvestatavat käibemaksu või mitte.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.