Tsiviilasi nr 2-08-82982
Kohus
Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Kohtuotsuse tegemise aeg
23. märts 2009
Tsiviilasi
OÜ Emefor hagi Eesti Metsamaakler OÜ vastu 162 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Emefor, reg nr 10915479, asuk Vaksali 27, Tartu 50409 Hageja esindaja: advokaat Marko Paabumets, Advokaadibüroo In Jure, Riia 15b, Tartu Kostja: Eesti Metsamaakler OÜ, reg nr 10111367, asuk Sojamaa küla, Tartu vald, Tartumaa 60528 Kostja esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind, IMG Advokaadibüroo, asuk Tartu mnt 2, Tallinn 10145
Kohtuistung
3. märts 2009
Protokollija
Evelin Laansalu
Hageja palub kostjalt välja mõista käibemaksuna 162 000 krooni ja viivisena perioodi 18. juuli
2008 – 2. detsember 2008. a eest 11 097 krooni ning edasi alates 3. detsembrist 2008. a 81 krooni iga järgneva päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on oma nõude esitanud VÕS § 101 lg p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmise nõudena. Viivisintressi määraks peab hageja arvel märgitud intressimäära 0, 05 % päevas, mida tuleb lugeda lepinguga ettenähtud intressimääraks. KOSTJA SEISUKOHT (tl 29-31 ja 35-36) Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingus märgitud ülevõtmistasu 900 000 krooni on hagejale täielikult tasutud. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei ole kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisel tekkiv käive maksustatav käibemaksuga ning hagejal on (oli) võimalus vaidlustada tema suhtes kehtiv Maksu- ja Tolliameti otsus. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive ehk kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Tulenevalt KMS § 16 lg 2 p-st 3 moodustab üldjuhul kinnisasja või selle osa võõrandamine maksuvaba käibe. Seega ei ole vaidlust selles, et XXX kinnistu tavalise edasimüügi korral ei oleks tekkinud käive käibemaksuga maksustatav. Väär on Maksu- ja Tolliameti otsuses väljendatud seisukoht, et lepingu üleandmise korral on tegemist teenuse osutamisega, mis moodustab maksustatava käibe. Lepingu ülevõtmist ei saa samastada teenuse osutamisega. Müügilepingu ülevõtmise tulemusel tekkiv käive on majanduslikus mõistes sarnane erinevate üksteisele järgnevate müügilepingute tulemusel tekkiva käibega, mis moodustavad antud juhul maksuvaba käibe. Lepingute ülevõtmist reguleerib VÕS § 179. Võrreldes omavahel müügilepingut ja müügilepingu ülevõtmist, siis on majanduslik eesmärk ja sisu maksustamise mõistes samastatavad. Majanduslik tagajärg on sama- tehingu teine pool saab asja omanikuks. Seega tuleb nimetatud tehinguid käsitleda maksustamise seisukohalt sarnaselt. MKS § 4 lg 2 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Käibemaksuseadusest ei tulene kostja kohustus arvestada kinnisasja müügilepingu ülevõtmisega tekkinud käibe pealt käibemaksu, millest tulenevalt on ka hageja nõue käibemaksu tasumiseks alusetu. Käibemaksuseaduse mõistes on müügihind ja maksustatav väärtus kaks erinevat asja. Müügihind on see, mis müüjale kauba või teenuse eest makstakse- antud juhul 900 000 krooni. Sellest maksustatava väärtuse ehk maksubaasi leidmine käib selliselt, et käibemaks sisaldub müügihinnas ja järelikult on maksustatav väärtus kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta (KMS § 12 lg 1 viimane lause kuni 31. 12.2008. a kehtinud redaktsioonis). Ehk kui müügihind on 900 000 krooni, siis ei saa lisanduda enam käibemaks kauba hinnale, sest käibemaks on kauba hinna sees. Kuna kostja on tasunud hagejale/müüjale 900 000 krooni, siis on ta tasunud ka käibemaksu, mis sisaldub kauba müügihinnas. Käibemaksu lisamine kauba hinnale on tingitud hageja enda taotlusest maksuhaldurile. Hageja on ise sisuliselt korrigeerinud maksustatavat väärtust ja seetõttu on maksuhaldur muutnud enda otsust. Kui ei ole põhinõuet ei saa olla ka viivisenõuet. Hageja poolt ühepoolselt avaldatud viivise määra ei saa ka vaadelda lepingulise viivise määrana VÕS § 113 lg 1 tähenduses ja see ei saa kostjale olla siduv. KOHTUISTUNG (lk 37-39) Hageja esindaja avaldas, et kostja ei ole talle esitatud arvet vaidlustanud, seega on kostja olnud nõus arve ja sellel märgitud viivisintressiga. Lepingus ei ole viivisintressis kokku lepitud. Arve esitati kostjale siis, kui Maksu- ja Tolliamet leidis, et tehing kuulub maksustamisele
käibemaksuga. Tegemist on ainukese pooltevahelise tehinguga, varasemat koostööd ei ole olnud. Lepinguline hind ei sisaldanud käibemaksu. Nüüdseks on maksuamet leidnud, et käibemaks lisandub lepingu hinnale ja tegi 25. juulil 2008. a vastava otsuse muudatuse. Hageja on sellise maksuameti otsusega nõus. Maksuameti esialgset otsust ei pea hageja vajalikuks kohtule esitada. Maksuotsus on saadetud ka kostjale ja kostja ei ole seda ise vaidlustanud, kuigi tal on selline õigus. Käibemaks on tehingu hinna üks osa, tehing on osaliselt täitmata. Hageja ei ole ise käibemaksu riigile tasunud, maks on ajatatud, kuna hagejal puuduvad maksu tasumiseks rahalised vahendid. Kostja võib temalt nõutava raha tasuda ka riigile. Kostja poolt esitatud maksuõiguslikud vastuväited tuleb kohtul jätta tähelepanuta, kuna nende väidete hindamine ei mahu tsiviilvaidluse raamidesse. Kostja esindaja avaldas, et hageja poolt väljastatud arve ei saa tekitada nõudeõigust. Kui pooled on notariaalselt tõestatud lepingus leppinud kokku hinnas ja see hind on tasutud, siis puudub igasugune alus veel midagi tasuda. Tegemist on müüja maksuriskiga, mida müüja üritab ostjalt sisse nõuda. Hageja nõudis ise maksuametilt maksuotsuse muutmist. Hagi tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED
pooltel ka vaidlus. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selles, kas 25. oktoobri 2007. a lepingus kokku lepitud hind sisaldas käibemaksu või mitte. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive. KMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on käive tekkinud kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumisel, teenuse saamisel osalisel või täielikul maksmisel. Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale (KMS § 12 lg 1, kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsioon). Seega on müügihind see, mis ostja või teenuse saaja müüjale maksab. Kui võlasuhte aluseks on leping, siis tuleneb hind lepingust. 25. oktoobri 2007. a leping on müügileping ja lepingu esemeks oli kinnisasi. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on ostuhind müügilepingu oluline tingimus. TSÜS § 83 lg kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vorminõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega saavad kinnisasja võõrandamisel poolte õigused ja kohustused tuleneda üksnes notariaalselt tõestatud tehingust. Hageja ei saa muuta lepingus märgitud hinda ühepoolse arvega. Kostjal oli kohustus tasuda üksnes lepingu punktis 4.2 märgitud hind, mis peab sisaldama ka kõiki võimalikke hageja poolt tasumisele kuuluvaid makseid, sest lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja võimalikud maksukohustused ja Maksu- ja Tolliameti maksuotsus ei saa kaasa tuua kostjale lepingu täitmisega seotud kohustusi. Kostja on müügihinna kooskõlas lepinguga tasunud, seega puudub hagejal 25. oktoobri 2007. a lepingust tulenev müügihinna tasumise nõue. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivisintressi nõue. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt arvel ühepoolselt avaldatud viivise määra ei saa ka vaadelda lepingulise viivise määrana VÕS § 113 lg 1 tähenduses ja see ei saa kostjale olla siduv. Käesolevas kohtuasjas ei saa kohus kontrollida Maksu- ja Tolliameti maksuotsuste seaduspärasust. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.