Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 17.11.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt 29. jaanuaril 2007.a sõlmisid KR AS (pankrotis) ja OEOÜ (endiste ärinimedega MK OÜ ja MIOÜ) müügilepingu KR OÜ osa võõrandamiseks OEOÜ-le. Müügilepingu p 2.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et osa müügihinnaks on 10 000 000 krooni. Lepingu p-st 2.3 tulenevalt kohustus kostja I tasuma müügihinna KR le hiljemalt 28.02.2008.a.

Kostja on hageja nõude soovinud tasaarvestada nõudega, mille on 28. veebruaril 2008.a nõude loovutamise lepinguga omandanud kostjalt III. Nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas kostja I kostjalt III 30.01.2007.a aktsiate müügilepingu tagasitäitmisest tuleneva nõude 10 000 000 krooni ulatuses. Viimasena nimetatud nõudele tuginedes teatas kostja I tasaarvestusest hageja nõudega. Hageja on seisukohal, et kostja I 28.02.2008.a tasaarvestuse avaldus on tehtud õigusliku aluseta ning seetõttu tühine. Kostja I 28.02.2008.a teostatud tasaarvestus ei oma hageja nõude kehtivuse osas õiguslikku tähendust põhjusel, et tasaarvestus on välistatud, kuna kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hageja saab tasaarvestuse avalduse aluseks olnud aktiivnõudele esitada vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et kostjal I puudus 28.02.2008.a võimalus 30.01.2007.a aktsiate müügilepingu tagasitäitmisest tulenevatele nõuetele tuginedes teostada tasaarvestust hageja nõudega. Tasaarvestuse teostamine kostja I poolt ei olnud õiguslikult võimalik VÕS §-des 197 ja 200 sätestatud tasaarvestuse teostamist välistavate piirangute tõttu. Kostja 28.02.2008.a tasaarvestusavaldus on tühine. Kostja I tasaarvestuse aluseks olnud nõue põhines väidetaval kostja III nõudel 30.01.2007 müügilepingu tagasitäitmiseks. Hageja märgib, et tulenevalt kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olnud tagasitäitmise nõude spetsiifikast ei olnud kostjal I võimalik omandatud nõude alusel tasaarvestada hageja sellist nõuet, mis ei olnud vastastikuses seoses kostja tasaarvestuse avalduses märgitud ja tasaarvestuse aluseks võetud nõudega. VÕS § 189 lg 1 alusel on tagasitäitmisest tulenevad poolte nõuded vastastikused ehk sünallagmaatilised. Vastastikused kohustused peab pool täitma üksnes tingimusel, et teine pool täidab oma vastastikuse kohustuse. Eeltoodust tuleneb, et kostja I tasaarvestuse avalduses tasaarvestuse aluseks võetud nõue on vastastikuses seoses hageja tagastamisnõudega kostja III vastu. Kostja I tasaarvestuse aluseks võetud nõudel puudub aga otsene seos käesoleva hagi esemega. Võttes arvesse, et kostja I tasaarvestamisavalduse aluseks olnud nõue oli vastastikuses seoses hageja tagasitäitmise nõudega kostja III vastu, tuli nõude sissenõutavuse ja tasaarvestuse teel maksmapandavusel arvestada VÕS § 82 lg 5 ja § 111 sätetega. Tuginedes asjaolule, et kostja III ei ole tänaseni täitnud omapoolseid tagasitäitmisest tulenevaid kohustusi, ei saanud kostja tasaarvestuse avalduses aluseks võetud nõue olla tasaarvestatavaks nõudeks põhjusel, et vastav nõue ei olnud tasaarvestuse teostamisel 28.02.2008.a muutunud sissenõutavaks ja sellele sai esitada vastavasisulise vastuväite.

Kostjate vastus Kohtule 12.04.2010. a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. OÜ RE(ja seega ka hageja) nõue OEOÜ vastu on OEOÜ poolse tasaarvestuse teostamisega lõppenud, tasaarvestusavaldus on kehtiv. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ-l RE tekkis KR a OÜ osade müügi tulemusena OEOÜ (endine MK OÜ) vastu nõue summas 10 miljonit krooni. Kuna OEOÜ omandas aga 28. veebruaril 2008.a OÜ-lt C (endine OÜ R ) loovutuse teel OÜ RE vastu nõude summas 10

miljonit krooni ning tasaarvestas samal päeval enda nõude OÜ RE vastu OÜ RE nõudega enda vastu, on vastavad nõuded alates 28. veebruarist 2008.a lõppenud. Ülalnimetatud asjaolude kui selliste (sh OEOÜ poolse tasaarvestusavalduse tegemise osas) puudub pooltel vaidlus ning hageja on esitanud kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendavad tõendid. Hageja ja kostjad on aga erimeelel selle osas, kas OEOÜ poolt tehtud tasaarvestusavaldus on kehtiv või mitte. Hageja leiab, et see on kehtetu. Kostjad on seisukohal, et tasaarvestusavaldus on kehtiv. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et Kostja I poolt tasaarvestatud aktiivnõue ei olnud tasaarvestuse ajaks sissenõutavaks muutunud ning OÜ RE saab sellele esitada vastuväite. Kostja I omandas oma aktiivnõude OÜ-lt C . Kostja I nõustub, et nõude omandamine loovutuse teel ei muuda nõude olemust ning hageja saab esitada ka peale loovutamist nõudele samad vastuväited, mis ta olid nõude esialgse omaniku suhtes. Samas on kostjad seisukohal, et hagejal ega ka OÜ-l RE ei ole nõudele mingeid sisulisi ega õigustatud vastuväiteid ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kostja I poolt tasaarvestatud nõue tekkis selliselt, et OÜ C taganes tema ja OÜ RE vahel sõlmitud KR AS aktsiate müügilepingust. Pooltel (OÜ-l C ja OÜ-l R E ) oli nimetatud asjaolu üle ka kohtuvaidlus. Harju Maakohus tuvastas, et OÜ C poolne lepingust taganemine on õiguspärane ja OÜ-l C oli õigus keelduda aktsiate hinna teise osamakse tasumisest (summas 16,5 miljonit krooni) OÜ-le R E . Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata ning otsus jõustus Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus keeldus OÜ RE kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kuna kohus on käesolevaks ajaks tuvastanud OÜ C õiguse KR AS aktsiate müügilepingust taganeda, on ilmne, et tuleb rakendada ka kõiki taganemise tagajärgi. VÕS §-s 189 lg-st 1 tulenevalt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tekkis OÜ-l C taganemise hetkest alates (st alates 13. veebruarist 2008.a) õigus nõuda enda poolt aktsiate müügilepingu sõlmimisel OÜ-le REtasutud 16,5 miljoni krooni tagastamist. Kostjad möönavad, et OÜ RE tekkis alates KR AS aktsiate müügilepingust taganemise hetkest õigus saada tagasi KR AS aktsiad. Vaatamata asjaolule, et Kostja III on OÜ-le RE aktsiaid korduvalt pakkunud, ei ole OÜ RE ilmutanud vähimatki huvi aktsiate omandi saamise vastu. Seega on OÜ C teinud kõik endast oleneva, et võimaldada omapoolset tagasitäitmist, kuid OÜ RE on soorituse vastuvõtmisest keeldunud ja sattunud vastuvõtuviivitusse. Eeltoodust tulenevalt muutus OÜ C nõue 16,5 miljoni krooni maksmiseks (millest 10 miljonit krooni on tasaarvestatud OÜ RE nõudega) hageja vastu sissenõutavaks, vaatamata sellele, et OÜ-le RE ei ole käesoleva ajani KR AS aktsiate omandit üle läinud. Kostjal I oli seega OÜ-le RE tasaarvestusavalduse esitamise ajaks tekkinud täielik õigus nõuda 10 miljoni krooni tasumist (nimetatud nõue oli sissenõutavaks muutunud) ja seega oli tal õigus ka enda nõue OÜ RE nõudega tasaarvestada. Hagejal ja OÜ-l RE puuduvad käesoleval juhul mistahes põhjendatud vastuväited Kostja I nõudele. Seega ei esine käesoleval juhul VÕS § 200 lg-s 4 sätestatud tasaarvestuse piirangut. Ülalmärgitust tulenevalt on Kostja I poolt 28. veebruaril 2008.a OÜ-le RE esitatud tasaarvestusavaldus kehtiv ning tulenevalt VÕS § 197 lg-st 2 on OÜ RE ja Kostja I nõuded kattuvas ulatuses lõppenud alates tasaarvestusavalduse tegemisest. Seega ei saa vastavat nõuet olla ka KR AS-l, kes on (olematu) nõude loovutamise teel omandanud. Kostjad vaidlevad hageja võimalikule viivisenõudele alljärgnevatel põhjustel vastu. Kui põhinõuet ei eksisteeri, ei eksisteeri ka viivisenõuet. Kuna põhinõue on Kostja I poolse tasaarvestusavalduse tegemisega 28. veebruaril 2008.a lõppenud, on samal kuupäeval lõppenud ka võimaik viivisenõue.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 29. jaanuaril 2007.a sõlmisid KR AS (pankrotis) ja OEOÜ müügilepingu KR a OÜ osa võõrandamiseks OEOÜ-le (tl 13-18). 31. jaanuaril 2007.a sõlmisid KR AS ja OÜ RE nõude loovutamise lepingu, millega KR loovutas OÜ-le RE29. jaanuari 2007.a KR AS ja OEOÜ vahel KR a OÜ osa müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude summas 10 000 000 krooni (tl 23-23). 13. veebruaril 2008.a esitas kostja III OÜ-le RE30. jaanuari 2007.a aktsiate müügilepingust taganemise avalduse (tl 38-43). 28. veebruaril 2008.a teavitas kostja III OÜ RE kostjaga I nõude loovutamise lepingu sõlmimisest, millega kostja III loovutas tema ja OÜ RE vahel 30.01.2007.a KR AS aktsiate müügilepingust taganemisel väidetavalt tekkinud müügihinna tagastamise nõudest 10 000 000 krooni kostjale I (tl 45-46). 28. veebruaril 2008.a tegi kostja I OÜ-le RE avalduse, milles teatas, et tasaarvestab enda nõude OÜ RE vastu OÜ RE nõudega enda vastu (tl 48-49). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas OEOÜ poolt 28.02.2008. a. tehtud tasaarvestusavaldus on kehtiv või mitte. Hageja leiab, et tasaarvestus on välistatud, kuna kostja nõue ei olnud tasaarvestusavalduse tegemise ajal sissenõutav. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust tuleneb, et nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav. Kostja vastuväite kohaselt oli nõue sissenõutav, kuna OÜ-l C tekkis alates 13.02.2008. a õigus nõuda enda poolt aktsiate müügilepingu sõlmimisel OÜ-le R E tasutud 16,5 miljoni krooni tagastamist. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Tsiviilasjas 2-07-41185 on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et OÜ C on 13.02.2008. a kehtivalt taganenud müügilepingust ning OÜ RE20.11.2007. a. lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna täitmata on taganemise materiaalsed eeldused (tl 113-114). VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Eeltoodust tulenevalt tekkis OÜ-l RE õigus saada tagasi KR AS aktsiad ja OÜ-l C müügilepingu sõlmimisel OÜ-le RE tasutud 16,5 miljonit krooni. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei oma tasaarvestuse õiguse tekkimisel tähtsust asjaolu, et aktsiate omand ei ole OÜ-le RE üle läinud. Puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ C oleks keeldunud aktsiaid üle andmast või ei tunnistaks oma vastavat kohustust. OÜ C on 13.02.2008. a avalduses kinnitanud oma kohustust tagastada OÜ-le RE viimaselt saadud 1 624 KR AS aktsiat (tl 41). Kohtule on esitatud 29.08.2008. a e-kiri, milles OÜ C teavitab OÜ-d R , et on jätkuvalt valmis KR AS aktsiad tagastama (tl 127). Käesolevas menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ-l RE oleks põhjust aktsiate tagastamise toimingu tegemisest keeldumiseks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et alus puudub. Kohtu hinnangul ei ole kostja I nõudele esitatud ühtegi sellist vastuväidet, mis välistaks tasaarvestuse õiguse tekkimise. Hagiavalduse kohaselt välistab tasaarvestamisõiguse tekkimise ka asjaolu, et kostjal I ei olnud sellist nõuet, mis oleks olnud vastastikuses seoses hageja nõudega (tl 5). Kohus nõustub kostjatega selles, et ühestki õigusnormist ei tulene, et tasaarvestatavate nõuete vahel peaks esinema mingi vastastikune seos. VÕS § 197 lg-s 1 kohaselt on tasaarvestuse õiguse tekkimise

eelduseks kahe isiku vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Käesoleva juhul on tasaarvestatud vastastikused rahalised nõuded (tl 49), seega on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 197 lg 1 sätestatud tasaarvestuse õiguse tekkimise esmane eeldus. Kuna OÜ RE nõue kostja I vastu on tasaarvestuse tulemusena lõppenud, siis on lõppenud ka hageja nõuded kostja II ja kostja III vastu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus AS KR (pankrotis) hagi OEOÜ, H OÜ ja OÜ C vastu rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostjate menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest summas 130 000 krooni hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.