Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Lahendi tegemise aeg ja koht
30.09 2010.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-30713
Tsiviilasi
OÜ Sommerhusen avaldus pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
VÕLGNIK OÜ Sommerhusen, reg.kood 11231895, asukoht Sõmeru, Puiestee 2; juhatuse liikmed E P ja V P AJUTINE PANKROTIHALDUR Ülli Adamson- Jõgeva, Piiri 4, tel. 53302911, fax 7720005;[email protected]; OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo- Tartu Jaama 173A
Kohtuistungi toimumise aeg
27.09 2010.
avaldus rahuldada
Kuulutada välja OÜ Sommerhusen, reg.kood 11231895, pankrot 30.09.2010 kell 10.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 1346/2000 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Kinnitada ajutise halduri, Ülli Adamson, tasu ja kulud 15 000 /viisteist tuhat/ krooni, (sellest 14 000 krooni suurune tasu sisaldab makse ja makseid). Tasu hüvitada võlgniku pankrotivara arvel. Halduriks nimetada Ülli AdamsonJõgeva, Piiri 4, tel. 53302911, 7720005;[email protected]; OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo- Tartu Jaama 173A.
fax
Avaldus kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks- ajutise halduri aruandes nimetatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisest tulenevalt- tuleb esitada halduril.
Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks juhatuse liikmed E P ja V P, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 19.10.2010 kell 09.45 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annavad kohustatud isikud 19.10.2010 kell 09.30 . Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liikmeid Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 30.09.2010 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 30.06.2010 võlgniku avaldus OÜ Sommerhusen pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on AS Swedbank pöördunud oma nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Võlgnikul pole seni õnnestunud võla katteks kinnistu müümine. Võlg AS Swedbanga ees on 1,1 miljonit krooni. Maksejõuetuse on põhjustanud majandustegevuse peatumine seoses madalseisuga ehitusturul ja pankade muutunud laenupoliitika eramuehituse finantseerimisel. Varasid on nimekirja kohaselt 1,4 miljonit krooni, võlgasid 1,7 miljoni krooni ulatuses. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne Osaühingu Sommerhusen juhatus on vahetunud kolmel korral 3,5-aastase majandustegevuse jooksul: asutamisest kuni 17.07.2006 oli juhatuse liikmeks M K , perioodil 07.07.2006 kuni 13.04.2007 A K ja U K , perioodil 13.04.2007 kuni 17.03.2008 K L ja T P ning alates 11.03.2008 kuni käesoleva ajani E P ja V P. Osaühing Sommerhusen on vahetanud tegutsemisperioodil korduvalt ka ärinime ja aadressi: asutamisel oli ärinimi Osaühing GWYNNE ja registriaadressiks Valga mnt, Tõrva (06.04 kuni 17.07.2006), ärinime Osaühing Blokhaus Grupp nimega tegutses äriühing 07.07.2006 kuni 17.03.2008, sellest ajast 07.07.2006 kuni 13.04.2007 aadressil Posti 3a-5 Rakveres ja 13.04.2007 kuni 17.03.2008 aadressil Hundituru talu, Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa. Alates 11.03.2008 on ärinimeks Osaühing Sommerhusen ja registriaadressiks Puiestee 2, Sõmeru alevik, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa. Tegutsemise aeg ja valdkonnad, müügitulu Osaühing Sommerhusen esitas esimese majandusaasta aruande äriregistrile majandustegevuse perioodi 06.04.2006 kuni 31.12.2006 kohta. Esimese tegevusaasta müügitulu oli 3 018 596 krooni ning ettevõte lõpetas esimese majandusaasta 157 405 kroonise kahjumiga. 2006. aasta kahjumist põhjustatud negatiivne omakapital loodetakse katta 2007. aasta kasumite arvelt. 2007. aasta müügitulu oli 3 469 115 krooni ning ettevõte lõpetas esimese majandusaasta 877 258 kroonise kahjumiga. 2008. aasta müügitulu oli kehtiva aruande kohaselt 2 018 811 krooni ning ettevõte lõpetas esimese majandusaasta 862 634 kroonise kasumiga. Eelnevate perioodide kahjumist põhjustatud negatiivne omakapital kaetakse täiendava omakapitali sissemaksmise ning 2009. aasta kasumi arvelt. 2009. aastal ettevõttes olulist majandustegevust ei toimunud. Majandusaastal osaühingus töötajaid ei olnud ega töötasusid ei makstud. 2009. majandusaasta aruande avalikustab selle tegevusaasta müügituluks 0 krooni ja kahjumiks 24 523 krooni. Majandustegevuse toimumise ajal osteti vajalikud materjalid erinevatest kauplustest, tootjatelt ja maaletoojatelt (AS Rautakesko, AS Puumarket, OÜ Teamwood jt), tellimused saadi juhatuse liikmete poolt antud selgituste kohaselt isiklike kontaktide kaudu. Tootmine toimus kuni 2008. aasta maikuuni Sõmerul, OÜ Rakvere Põllumajandustehnika rendipinnal ja alates juunist 2008 Rakveres AS Rakvere Metsamajandile kuuluvas tootmishoones. Numbrilised näitajad tabelisse koondatuna:
Müügitulu 3 018 596,00 kr Kasum/kahjum -157 405,00 kr Töötajate arv 6 Palgakulu 127 996,00 kr
3 469 115,00 kr -877 258,00 kr
1 848 844,00 kr
2 018 811,00 kr 862 634,00 kr
233 672,00 kr
0,00 kr -24 523,00 kr
0,00 kr
Müügitulu ja kasumi/kahjumi võrdlus graafikuna:
Palgakulu ühe töötaja kohta aastate lõikes graafikuna:
Käesoleval ajal on Osaühingul Sommerhusen neli otseselt seotud isikut: E P, V P, U K ja
Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seostamine maksejõuetuse tekkimise põhjustega on käesoleva aruande kohustuslik osa tulenevalt justiitsministri 30.12.2009 määruse nr 48 „Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded “§ 7 lõike 2 punktist 7. Algandmed finantsanalüüsi teostamiseks on järgmised: 31.12.2006 31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009
Käibevarad Lühiajalised kohustused Kasum/kahjum Varud Kohustused kokku Koguvarad Omakapital
682 317,00 kr 822 701,00 kr -157 405,00 kr 0,00 kr 2 572 279,00 kr 2 454 874,00 kr -117 405,00 kr
325 962,00 kr 1 422 189,00 kr -1 034 663,00 kr 0,00 kr 3 079 418,00 kr 2 084 755,00 kr -994 663,00 kr
34 555,00 kr 791 125,00 kr -172 299,00 kr 0,00 kr 1 698 354,00 kr 1 566 055,00 kr -132 299,00 kr
34 368,00 kr 792 073,00 kr -196 822,00 kr 0,00 kr 1 699 302,00 kr 1 542 480,00 kr -156 822,00 kr
Maksevõime analüüs Maksevõime analüüsi eesmärk on hinnata ettevõtte maksevõimet. Maksevõime analüüs näitab, kas firmal on küllaldaselt raha ning kiiresti rahaks muudetavat vara (likviidset vara) oma kohustuste õigeaegseks kustutamiseks, see tähendab kas firma on maksevõimeline. Analüüsi tulemustest igapäevases äritegevuses on huvitatud eelkõige kreeditorid. Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel, seejuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste eeliseks on, et nende bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema küllaltki sarnased. Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, see tähendab selle kuupäeva seisuga, kui bilanss koostati. Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: Lühiajaline võlgnevuse kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused. Siin võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega ja kreeditoride seisukohalt vaadatuna on seda parem, mida suurem on antud suhtarvu väärtus. Ettevõtte poolt vaadatuna näitab suhtarvu liialt kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist. Selle näitaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid:
hea maksevõime 1,20 – 1,59 rahuldav 0,90 – 1,19 mitterahuldav,
nõrk. Osaühingu Sommerhusen lühiajalise võlgnevuse kattekordaja erinevate bilansipäevade seisuga: 31.12.2006 0,83 31.12.2007 0,23 31.12.2008 0,04 31.12.2009 0,04 Osaühingu Sommerhusen maksevõime on olnud kogu tegutsemisperioodil nõrk, kahel viimasel tegutsemisperioodil olematu. Praegusel ajahetkel jääb üle vaid imestada, miks kuidas sellises olukorras äriühing segamatult tegutseda sai. Kõik käibevarade liigid ei ole ühesuguse likviidsusega (likviidsuse all mõistetakse rahasse konverteerimise võimalust). Varusid ei loeta likviidseteks varadeks ja seetõttu iseloomustab kiireloomulist maksevõimet paremini likviidsuskordaja. Likviidsuskordaja = likviidsed varad / lühiajalised kohustused. Antud kordajat nimetatakse ka maksevõime kordajaks, seda kordajat interpreteeritakse järgmiselt:
hea 0,6 – 0,89 rahuldav 0,3 – 0,59 mitterahuldav,
nõrk. Osaühingu Sommerhusen likviidsuskordaja:
31.12.2006 31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009
0,83 0,23 0,04 0,04
Kuna Osaühing Sommerhusen ei ole pidanud arvestust varude üle, on likviidsuskordaja võrdne lühiajalise maksevõime kattekordajaga. Likviidsuskordaja on olnud 31.12.2006 bilansipäeva seisuga rahuldav, ent teise tegevusaasta bilansipäevast alates on see kordaja nõrk, seejuures kahel viimasel bilansipäeval olematu. Finantsvõimenduse ehk võõrkapitali kasutamise analüüs Finantsvõimenduse all mõistetakse ettevõtte varade osalist finantseerimist võõrvahenditega. Ettevõtjal on oluline teada finantsvõimenduse analüüsi tulemusi selleks, et teada vastust kahele küsimusele: millisel määral firma kasutab oma vajaduste finantseerimiseks laenatud vahendeid ja kas ettevõtja on võimeline maksma võõrvahendite katmisega seotud kulutusi (intressid, laenu kustutamine jne). Esimesele küsimusele annab vastuse järgmine kordaja: Võlakordaja = kohustused / koguvara (aktiva), mis Osaühingul Sommerhusen on: 31.12.2006 1,05 31.12.2007 1,48 31.12.2008 1,08 31.12.2009 1,10 Võlakordaja suurusest on näha, et bilansis ei ületa kohustused märkimisväärselt varasid. Ajutise halduri hinnangul võib aga olla bilansis Osaühingu Sommerhusen vara hinnatud liiga kõrgelt. Äriseadustiku § 171 lõikest 1 tulenevalt on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustus juhatusel, muuhulgas juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni (äriseadustiku § 171 lg 2 p 1). Kõikidel tegutsemisaastatel on olnud Osaühingu Sommerhusen omakapital negatiivne: Omakapital Osakapital 31.12.2006 -117 405,00 kr 40 000,00 kr 31.12.2007 -994 663,00 kr 40 000,00 kr 31.12.2007 -132 299,00 kr 40 000,00 kr 31.12.2008 -156 822,00 kr 40 000,00 kr Eesti Vabariigis ei ole lubatud seaduses nõutava netovara mitteomava äriühingu tegutsemine pikemaajaliselt kui 20 päeva. Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.12.2004 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 on leidnud, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtimisveana. Tegutsenud neli aastat negatiivse netovaraga, otsustasid osanikud 26.02.2010 suurendada osakapitali mitterahalise sissemaksega, vähendades osaühingult VEA MAJALIIN saadud laenu 200 000 krooni võrra. Kuna kinnisasja bilansilist väärtust ei korrigeeritud ja see jäi endiselt ebamõistlikult suureks, ei lahendanud aga osakapitali tõstmine olukorda reaalselt. Varad peavad olema raamatupidamises arvel ja kajastuma bilansis õiglases väärtuses (Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus). Kinnisasi on olnud Osaühingu Sommerhusen raamatupidamisarvestuses ülehinnatud, seega vajas osakapital reaalselt tõstmist suuremas ulatuses. Võlgniku vara koosneb põhivarast ja rahast Osaühingu Sommerhusen arvelduskontodel. Osaühingule Sommerhusen kuulub Haljala alevikus aadressil Rakvere mnt 16a asuv kinnistu pindalaga 13 237 m2 (lisa 5). Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Sinu Kinnisvara OÜ (registrikood 10961491) kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on hüpoteek summas 1 500 000 krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Rakvere mnt 16a Haljalas kinnistu sihtotstarbeks on kinnistusraamatu järgi transpordimaa, kuid kuna Haljala valla üldplaneering näeb ette sihtotstarbeks tootmismaa. Analüüsides Maa-ameti geoportaalist saadud hinnastatistikat, hindab ajutine haldur kinnisasja turuväärtuseks maksimaalselt 460 000 krooni (hektari hinnaks 350 000 krooni). Osaühingul Sommerhusen on muu põhivara- värviautomaat saematerjalile CEETEC P40 ja kompressor DEC 880 BALMA, kokku jääkväärtusega 42 867 krooni. Ajutise halduri poolt krediidiasutustele edastatud päringutele saadud vastuste kohaselt on Osaühingul Sommerhusen järgmised pangakontod: Krediidiasutus Konto number Konto jääk LHV Pank 771000595802 440,20 kr SEB Pank 10220055264014 8,33 kr Swedbank 221032085487 0,00 kr Arvelduskontod krediidiasutustes on Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud maksuvõlgnevuste katteks. Kokkuvõte varadest Osaühingul Sommerhusen on varasid: Raha pangakontodel 448,53 kr Põhivara väärtus 42 867,00 kr Kinnisasja väärtus 460 000,00 kr
503 315,53 kr Võlgniku kohustused Võlad tarnijatele (lisa 11) OÜ Blokhaus
690,86 kr
OÜ Teamwood OÜ Norwest Developments OÜ Tsikuraat
14 445,85 kr 11 800,00 kr 16 860,00 kr 43 796,71 kr
Tarnijatele on tekkinud võlgnevused perioodil 05.03.2007 kuni 18.04.2008 Kokku on võlad hankijate ees vähemalt 43 796,71 krooni. Maksuvõlad on Osaühingul Sommerhusen 8 477 krooni, sellest maamaks 1 325 krooni ja intressid 7 152 krooni. Väheoluline ei ole aga märkida, et Osaühing Sommerhusen on olnud maksvõlglaseks kogu tegutsemisperioodil ja maksuvõlad on praegu teiste võlgnevustega võrreldes väiksed seetõttu, et Maksu- ja Tolliamet on saanud oma nõudeid täita, arestides Osaühingu Sommerhusen kontod krediidiasutustes. Osaühingul Sommerhusen on võlg osaniku OÜ VEA MAJALIIN ees summas 463 099 krooni. Aruandva isiku E P’u ees on võlgnevus 76 442,28 krooni. Swedbank’i ees on võlg kokku 1 175 723,55 krooni (lisa 16). Kokku kohustused: Võlad tarnijatele 43 796,71 kr Maksuvõlad 8 477,00 kr Laenuvõlg OÜ VEA MAJALIINID ees 463 099,00 kr Võlg aruandva isiku ees 76 442,28 kr Swedbank'i ees laenuvõlg (tagatud hüpoteegiga) 1 175 723,55 kr
1 767 538,54 kr Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii pankrotiseaduse § 1 lõike 2 kui ka lõike 3 tähenduses. Pankrotiseaduse § 31 lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Analüüsinud nii võlgnikult kui ka kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni ning Osaühingu Sommerhusen raamatupidamisnäitajaid, asub ajutine haldur seisukohale, et Osaühingu Sommerhusen püsiv maksejõuetus kujunes välja üsna kiiresti asutamise järel. Praegused osanikud omandasid juba püsivalt maksejõuetu äriühingu osad ning praegused juhatuse liikmed andsid oma nõusoleku juba püsivalt maksejõuetu äriühingu juhtimiseks. Osaühing Sommerhusen muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt jaanuaris 2008. Sellest ajast alates täiendavate kohustuste võtmine juhatuse liikme poolt on kahjustanud kõigi võlausaldajate huve. jutises pankrotimenetluses on tehtud kindlaks Osaühingu Sommerhusen varasid väärtuses 503 315,53 krooni. Kohustusi on Osaühingul Sommerhusen tehtud ajutises menetluses kindlaks 1 767 538,54 krooni. Antud hinnanguga katavad Osaühingu Sommerhusen varad 28,5% äriühingu kohustustest. Pankrotimenetluse kulud on võimalik katta võlgniku olemasoleva varaga. Osaühingu Sommerhusen juhatuse liikmetel ja osanikel puudub soov äriühingut tervendada. Ettevõtte tegevuse jätkamine ja/või tervendamine olukorras, kus tootmist ei ole juba ligi kaks aastat toimunud ja kogu majandustegevus on peatunud, ei oleks kuigi arukas ettevõtmine.
Tulenevalt pankrotiseaduse § 13 lõikest 2 maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses kirjutanud, et pankrotiavalduse esitamise põhjuseks on täitemenetluse algatamine võlgniku kinnisasja suhtes. Maksejõuetuks muutumise põhjuseks kirjutab võlgnik: „Osaühingu otsese majandustegevuse (puitkonstruktsioonil majaelementide tootmine) peatumine ja maksejõuetus on tekkinud seoses madalseisuga elamuehitusturul ja pankade muutunud laenupoliitikaga eramuehituse finantseerimisel.“ Osaühing Sommerhusen on omandanud kinnisasja Sinu Kinnisvara OÜ-lt 11.02.2008 ülemäära kõrge hinnaga – 1 999 356,80 krooni. Ostuhinnast 1 020 000 krooni tasaarvestati 333ostja nõudega müüja vastu. Müüja esindaja, Sinu Kinnisvara OÜ juhatuse liige K L oli tehingu toimumise ajal ka ostja – Osaühingu Sommerhusen – osanik ja juhatuse liige. Arusaamatutel põhjustel on võlaõigusliku müügilepingu (lisa 17) punkti 4.3 alusel kinnistusregistrisse kantud registriosa nr 3687931 kolmandasse jakku omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge Sinu Kinnisvara OÜ kasuks, ehkki reaalset nõuet Sinu Kinnisvara OÜ-l enam Osaühingu Sommerhusen vastu ei ole. 01.12.2009.a Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-53006 on kuulutatud välja Sinu Kinnisvara OÜ pankrot. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud, samuti ignoreeriti maksete tegemise keeldu juba ilmnenud pankrotiolukorras. Ajutine haldur hindab Osaühingu Sommerhusen maksejõuetuse tekkimise põhjusteks: Rasked juhtimisvead, sealhulgas kinnisasja ostmine seotud isikult ebamõistlikult kalli hinnaga, pankrotiavalduse õigeaegne mitteesitamine, osakapitali mittetõstmine seaduses nõutud tasemele. Muutustele mittereageeriv äriühingu juhtimine. Planeerimata rahavood ja nõrk laenutegevuse korraldus. Korraldamata turundus (juhatuse liige on selgitanud, et kõik kliendikontaktid tekkisid läbi isiklike tutvuste). Võlgniku juhatuse liikmed on pankrotihaldurile avaldanud, et raamatupidamisarvestust peeti HansaRaama programmiga. Raamatupidamisarvestus on korraldatud nõuetekohaselt. Juhatuse liige V P esitas ajutisele haldurile kõik vajalikud dokumendid ja registrid ning ülevaate saamine äriühingu varadest, kohustustest ja majanduslikust olukorrast oli võimalik mõistliku ajakuluga. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Osaühingu Sommerhusen pankrotiavaldus ei ole esitatud õigeaegselt. Samuti esinevad Osaühingu Sommerhusen juhtimises rasked juhtimisvead. Pankrotiseaduse § 29 lõike 2 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja Osaühingu Sommerhusen pankrot.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, sest pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Ülli Adamson. Avaldus kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks- ajutise halduri aruandes nimetatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisest tulenevalt- tuleb esitada halduril. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks, mis kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik
/allkiri/
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtumäärus jõustus 16.oktoobril 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.