OÜ Aseri Kommunaal hagi S.A.’i vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 18 338.92 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
16. september 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Roman Golovenko (isikukood 37610112231); Kostja S.A. (isikukood xxx) ja tema lepinguline esindaja R. S. (isikukood xxx).
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Aseri Kommunaal (registrikood 10294913, asukoht Kesktänav 14, 43401 Aseri) hagi S.A.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 18 338.92 krooni võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Aseri Kommunaal kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.23. septembril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on korteri xxx, omanik. Hageja teostab elumaja haldamist. Poolte vahel sõlmitud elamu hoolduslepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale täishooldustasu, sh olmeteenuste tasu vastavalt Aseri Vallavalitsuse poolt kehtestatud tariifidele. Hageja on esitanud kostjale iga kuu arveid, kuid kostja ei ole neid tasunud. Seisuga 01.03.2009.a kostjal on tekkinud võlgnevus ajavahemiku 01.07.2008.a-01.07.2009.a eest 8 507.15 krooni.
2.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, KOS § 13 välja mõista kostjalt võlgnevus 8 507.15 krooni ja menetluskulud. Juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust hagile, palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 06.01.2010.a tagaseljaotsusega hagi rahuldati, sest kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile. 22. jaanuaril 2010.a esitas kostja kaja tagaseljaotsuse peale. Hageja ei nõustunud menetluse taastamisega. Viru Maakohtu 10.02.2010.a kohtumäärusega jäeti kaja rahuldamata ning tsiviilasja menetlus taastamata.
4.Kostja esitas määrusekaebuse Viru Maakohtu 10.02.2010.a kohtumäärusele. Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2010.a kohtumäärusega rahuldati määruskaebus ja tühistati Viru Maakohtu 10.02.2010.a kohtumäärus.
NÕUDE SUURENDAMINE
5.21. mail 2010.a esitatud hagitäpsustuse kohaselt kostja võlgnevus on kasvanud 10 469.67 krooni võrra ja moodustab 18 976.82 krooni, sest 2009.a juulist kuni 2010.a aprillini kostja ei ole tasunud jooksvaid arveid. Hageja on arvestanud hooldustasu lähtudes kostja eluruumi üldpinnast 65 m2 määraga 3.55 kroon ruutmeeter. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest Aseri Vallavalituse 25.09.2001.a määrusega nr 5 on kehtestatud abonementtasu 5 krooni kuus. Keskkütte eest on arvestatud lähtudes Aseri Vallavolikogu kehtestatud soojusenergia hinnast. Hageja rõhutas, et soojuse võrgust eraldamise kord on kehtestatud Aseri Vallavolikogu 26.01.2005.a määrusega nr 47 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“, mille p
8.2.alusel võrgust eraldamise taotlused vaatab läbi Aseri Vallavalitsus.
6.Juhul, kui kohus leiab, et lepingust ei tulene kostja kohustust maksta tarbitud vee ja keskkütte eest, palus hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 1028 sätestatud alusetu rikastumise sätte alusel.
7.01. juunil 2010.a esitas hageja avalduse nõude vähendamiseks ja kostjalt 18 338.92 krooni võlgnevuse välja mõistmiseks, kuna kostja on 21.05.2010.a tasunud 637.90 krooni.
8.16. juunil 2010.a esitatud haginõude täpsustuse kohaselt menetluse käigus on tuvastatud, et kostja ei kirjutanud elamu hoolduslepingule isiklikult alla. Seega ei tekkinud poolte õigused ja kohustused hoolduslepingust. Seoses eeltooduga nõuab hageja kostjalt 18 338,92 krooni alusetu rikastumise sätete alusel vastavalt VÕS § 3 p 3, § 1027, § 1028 lg 1, § 1032 lg 1, lg 2. Hageja osutas kostjale hooldusteenust, samuti tarbis kostja vett ja soojusenergiat. Antud teenuste eest esitas hageja kostjale arveid. Kuid kostja ei maksnud esitatud arveid 2 (7)
2-09-48056 täielikult. Selle tulemusel tekkis kostjal võlgnevus hageja ees, mis seisuga 31.05.2010.a moodustab 18 338.92 krooni.
9.Kostja ei ole tõendanud, et keskkütteradiaatorid on eemaldatud. Kostja poolt esitatud fotodest ei nähtu, kus nad on tehtud, kas kostja korteris või mitte. Kostjal puudus õigus keskkütteradiaatorite eemaldamiseks, kuna kostja ei ole küttesüsteemi ainuomanik. Küttesüsteem on elamu, aadressil Kesktänav 18, Aseri, korteriomanike kaasomandis, kellelt kostja ei ole saanud luba radiaatorite lõikamiseks. Samuti puudub kostjal ka Aseri Vallavalitsuse luba radiaatorite eemaldamiseks. Võrgust eraldumise kord on kinnitatud Aseri Vallavolikogu 26.01.2005 määrusega nr 47 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“.
10.Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema pidi maksma soojuse eest ainult 20 %. Kostja ei tõendanud, et ta paigaldas alternatiivkütte. Ta ei ole esitanud dokumentatsiooni selle kohta, et tema korteri köetav pind on väiksem, kui 65 m2. Vastava dokumentatsiooni tähtaegsel ,esitanud oleks hagejal olnud võimalus arvestada soojuse kogust kõikide korteriomanike vahel.
11.Juhul kui kostja tõendab, et keskkütteradiaatorid tema korterist on eemaldatud ning küttepind on väiksem, kui 65 m2, siis palub hageja vastavalt VÕS 127 lg 1, § 128 lg 1- lg 3, § 1043, §1045 lg p 5 välja mõista kostjalt ülejäänud osa võlgnevusest kui hagejale tekitatud kahju.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud hoolduslepingut korteri xxx, hooldamiseks. Kostja ei tarbi nimetatud korteris keskkütteteenust, alates 2008.a septembrist on korteris keskkütteradiaatorid eemaldatud. Hageja kinnitab oma vastuses, et 2008.a kostja on esitanud hagejale kirja, milles on teatanud, et ei tarbi soojust korteris nr 8. Hageja esindaja on käinud korteris olukorraga tutvumas ja näinud, et radiaatorid puuduvad.
13.Hagis esitatud väited on tõendamata ja puudub selgus, mille eest on väidetav võlgnevus tekkinud. Hageja on esitanud kohtule ainult soojuse ja vee abonenttasu arvestamist puudutavad dokumendid, samas on need dokumendid vastuolulised ja ei vasta lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja tegelikule olukorrale. Kostja on hagejale tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest nõuetekohaselt.
KOHTUISTUNG
14.16. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja seletuste kohaselt kostja teatas keskkütteradiaatorite eemaldamisest alles oma vastuses hagile. Luba radiaatorite eemaldamiseks kostjal puudus. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole keskkütet kasutatud.
15.Kostja ja tema esindaja jäid kirjalikes vastustes esitatud seisukohtade juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata. Nende seletuste kostja on täitnud kõik nõudmised täies ulatuses, kostja korteris kasutatav soojuse jääkkoormus on 16.5% endisest köetavast pinnast, kuid kostja maksab soojuse eest 20% vastavalt Aseri Vallavolikogu poolt kinnitatud määruse nr. 47 lisa 1 p. 8.7. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et korteri köetav pind on 0 m2. Kostja ei ole 3 (7)
2-09-48056 radiaatorite eemaldamisega projektisüsteemi rikkunud, vaid on taastanud endise olukorra. Hageja ja kostja vahel puudub müügileping soojusenergia tarbimiseks. Kostja poolt oli esitatud vallavalitusele kirjalik avaldus radiaatorite eemaldamise lubamiseks, kuna 30 päeva jooksul vastust ei saabunud, eemaldas kostja radiaatorid. Hageja ei ole tõendanud ei kauba hinda ega kogust, samuti hagisumma jaotamist erinevate teenuste vahel. Kostja on tasunud hooldustasud, vee abonementtasu ja 20% kütte eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxx vald ja kostjal on tekkinud võlgnevus sellele korterile osutatud teenuste eest. Hagiavalduse juure lisatud Jõhvi notar Ülle Mesi juures 22.06.2006.a sõlmitud korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt omandas kostja kahetoalise korteri asukohaga Kesktänav 18-8, Aseri ja kolmetoalise korteri asukohaga Kesktänav 18-10, Aseri. (t. lk..10-14) Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et korteriomandi Kesktänav 18-10, Aseri omandiõigus kuulub temale, menetluse käigus kostja on kinnitanud, et tema on endiselt selle korteri omanik.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kuigi hagiavaldusest tulenevalt oli poolte vahel sõlmitud eluruumi hooldusleping, siiski hageja oma 16.06.2010.a esitatud hagitäpsustuses ja hageja esindaja 01.06.2010.a toimunud kohtuistungil on kinnitanud, et tegelikult ei saa hageja tugineda eluruumi hoolduslepingu sõlmimisel, sest lepingul olev allkiri ei kuulu kostjale. Sellega on tuvastatud, et poolte vaheline vaidlus ei ole tekkinud lepingu alusel.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg esimese lause alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas hageja tarnis kostjale soojusenergiat ning kas kostja tarbis tarnitud soojusenergiata täies ulatuses? 2) kas kostja tegevusega tekitati hagejale kahju või kas sellega kostja säästis raha hageja arvel?
20.Pooled on kinnitanud, et elumajas Kesktänav 18, Aseri, ei ole korteriühistut moodustatud (t. lk. 168). Seega vaidluse lahendamiseks tuleb kohaldada korteriomandiseaduse (KOS) § 13, mille 1. lõike kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
21.Hagiavalduse kohaselt hooldab elumaja hageja, kes arvestab osutatud teenuste eest vastavalt Aseri Valla poolt kehtestatud hinnakirjadele. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt elamu hooldamise, selleks valla poolt kehtestatud hooldustasu suuruse ega veevarustuse ja 4 (7)
2-09-48056 heitvee ärajuhtimise eest kehtestatud abonementtasu suuruse üle. Hagiavalduse juurde lisatud teatiste ja arvete järgi ajavahemikus 01.07.2008.a kuni 30.04.2010.a arvestas hageja kostjale hooldustasu, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise abonementtasu ning keskkütte eest kokku 33 165.90 krooni, millest kostja on tasunud 14 826.98 krooni (t. lk. 9, 74-88, 137). Tasumata on 18 338.92 krooni. See aga ei tähenda, et hagejal on selles ulatuses tekkinud nõudeõigus kostja vastu.
22.Hageja poolt esitatud teatiste ja arvete kohaselt arvestati kostjale keskkütte eest kokku 27 267.10 krooni, sh oktoober 2008.a 1 811.30 krooni, november 2008.a 2 195.20 krooni, detsember 2008.a 2 657.60 krooni, jaanuar 2009.a 2 391.10 krooni, veebruar 2009.a 2 155.50 krooni, märts 2009.a 1 694.30 krooni, aprill 2009.a 1 207.30 krooni, oktoober 2009.a 1 244.40 krooni, november 2009.a 1 357.80 krooni, detsember 2009.a 2 074.05 krooni, jaanuar 2010.a 2 608.05 krooni, veebruar 2010.a 2 218.20 krooni, märts 2010.a 1 872.80 krooni ja aprill 2010.a 1 779.50 krooni.
23.TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna kostja vaidleb nõudele vastu keskkütte osas, siis hagiavalduse rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja kasutas hageja poolt osutatud teenuseid täies mahus. Hageja ei ole tõendanud, et projektdokumentatsiooni järgi elumajas on ettenähtud tsentraalne küttesüsteem. TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ehitusregistri tõendi kohaselt kostja eluruumi köetavaks pinnaks 0 m2 (t. lk. 160, 161). Kostja vastuväidete ja tema poolt esitatud fototõendite alusel elumaja Kesttänav 18, Aseri, on ehitatud ahjuküttega, mida kinnitab ka pildil olev köögipliit (t. lk. 35).
24.TsMS § 229 lg 2 esimese lause alusel tsiviilprotsessis tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Igor Arefjev’i ütluste kohaselt korteris Kesktänav 18-10, Aseri, 2008.a enne küttehooaja algust, võeti keskkütteradiaatorid maha ja ülejäänud torud ühendati vasktoruga otse (t. lk. 167). Lisaks kostja esitatud fototõenditega on tuvastatud, et tegelikult kostja korteris on keskkütteradiaatorid eemaldatud (t. lk. 135). Kohus ei nõustu hageja väitega, et Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2009.a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-25474 tulenevalt tunnistaja ütlustega ei ole lubatud tõendada keskkütte mittekasutamise fakti. Kuna käesolevas vaidluses keskkütte mittekasutamise tõendamiseks on esitatud ka muud tõendid, siis ei ole välistatud tunnistaja ütluste tõendina kasutamine. OÜ Virgas 2010.a koostatud tasustamisele kuuluva korteri jääkpindala arvestuse kohaselt korteri Kesktänav 18-10, Aseri, jääkpindalaks on 10.7 m2 ehk 16.5% endisest köetavast pinnast (t. lk. 158, 159). Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud hageja esindaja väitega, et arvestusi ei saa aluseks võtta nende alles 2010.a koostamise tõttu. Arvestuse aluseks võetud normatiivaktid, algandmed ja arvestuse metoodika ei vaidlustatud. Seega puudub alus 5 (7)
2-09-48056 kahelda teoreetilise köetava jääkpindala arvestamise metoodikas. Pealegi soojuse eest selle arvestuse alusel tasumist kostja ei ole nõudnud.
25.Hageja väide, et alternatiivküttele üleminekul kostja ei ole lähtunud Aseri Vallavolikogu 26.01.2005.a määruse nr 47 lisast 1, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Nimetatud määruse lisa 1 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ punkti 8.1. kohaselt võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõpetamisega. Kostjaga ei olnud sõlmitud liitumis- ega soojuse ostu-müügilepinguid. Kostjaga ei olnud võimalik liitumislepingut sõlmida põhjusel, et kostja ei ole kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 4 sätestatud tarbijapaigaldise omanik ega valdaja. Määruse nr 47 lisa nr 1 p 4.1. teisest lausest tulenevalt ei tohtinud tarbijapaigaldise omanik või valdaja võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust lahti ühendada. Määruse sisust lähtudes reguleerib määrus tarbijapaigaldise eraldamise korda, kuid määrus ei laiene eluruumi küttesüsteemi keksküttesüsteemist eraldamisele. Ehitusregistri andmetel ei ole projektdokumentatsiooni elumaja keskküttesüsteemi kohta. Seega puudus kostjal vajadus määruse nr 47 lisa 1 punkti 8.2 alusel Aseri Vallavalitsusele võrgust eraldumiseks avalduse esitamiseks. Arvestades, et pärast keskkütteradiaatorite eemaldamist on võimalik korteris kasutada algusest peale elumajas ettenähtud ahjukütet, siis keskkütte kasutamisest loobumisega ei ole kostja midagi rikkunud.
26.Kostja vastusest tulenevalt kostja on tasunud 20% keskküttest nagu seda näeb Aseri Vallavolikogu määruse nr 47 lisa 1 p 8.7. Kostjale arvestatud summast 33 165.90 kroonist moodustavad hoolduskulud ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise abonementtasu 5 898.80 krooni (33 165.90 – 27 267.10 krooni soojuse eest). 20% soojuse eest arvestatud summast moodustab 5 423.42 krooni (27 267.10 x 20%). Sellest tulenevalt oleks pidanud kostja tasuma hagejale ajavahemiku juuli 2008.a kuni aprill 2010.a eest 11 322.22 krooni (5 898.80 + 5 423.42). Kuna kostja tegelikult on tasunud hagejale 14 826.98 krooni (vt käesoleva otsuse punkt 21), siis puudub kostjal võlgnevus hageja ees.
27.Eeltoodust tulenevalt vastused käesoleva otsuse punktis 19 toodud küsimustele on eitavad, st hageja ei ole saanud kostja korteri kütmiseks 100%-lt soojusenergiat tarnida. Kostja ei ole hageja arvelt midagi säästnud ega aluselt rikastunud. Ei ole kostja ka teenuse täies ulatuses kasutamata jätmisega hagejale kahju tekitanud. Hageja saaks hüpoteetiliselt nõuda küll kostjalt kahjuna käive vähenemise ja soojuse mittetootmisega säästetud energiakulude vahe. Kuna seda ei ole hageja tõendanud, siis tuleb hagi rahuldamata jätta.
Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. 6 (7)
2-09-48056
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.