OÜ Kohtla-Järve Elekter hagi KÜ Narva mnt. 13 vastu 16 732 krooni võlgnevuse nõudes. Hagihind 8 732 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
27. september 2010.a / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Kohaldada aegumist ja jätta OÜ Kohtla-Järve Elekter (registrikood 11090845, asukoht Mõisa tee 5-35, 30325 Kohtla-Järve) hagi KÜ Narva mnt 13 (registrikood 80180654, asukoht Narva mnt 13, 41535 Jõhvi) vastu 16 732 krooni nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Kohtla-Järve Elekter kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja esindaja esitas 28. mail 2010.a Viru Maakohtule hagi KÜ Narva mnt. 13 vastu 8 732 krooni põhivõlgnevuse ja 8 000 krooni viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel 08.11.2005.a sõlmitud lepingu alusel kohustus hageja teostama kostjale kuuluva elektripaigaldise renoveerimistööd, kostja aga kohustus tööde eest tasuma. Hageja on lepingust 1 (5)
2-10-25652 tulenevad kohustused vastavalt 05-33/01.12.2005, 06-02/06.01.2006 ja 07-10/30.03.2007 aktidele täitnud nõuetekohaselt. Ta on 31.03.2007.a koostanud aruande nr. 5-9-9-162/2 ja väljastanud elektripaigaldise tunnistuse 5-7-9-162/3/30.03.2007.
2.Teostatud tööde eest on kostja tasunud osaliselt. Kostja on jätnud täielikult tasumata elamu Narva mnt. 13 sissekäigu nr. 4 elektriseadmete renoveerimistööde eest 8 732 krooni, millelt vastavalt lepingu punktile 5.7. on hageja arvestanud viivist 8 000 krooni.
3.Hageja palus VÕS § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1 alusel välja mõista kostjalt võlgnevus 8 732 krooni, viivis 8 000 krooni, riigilõiv 4 000 kroon ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.21. juulil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt hageja esitas kostjale arve nr 07-10 04.04.2007.a tasumise tähtajaga 11.04.2007.a. TsÜS §146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna hagi on esitatud pärast kolme aasta möödumist, siis nõue on aegunud. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma hagejale 32 000 krooni, tegelikult aga tasus ta 35 636 krooni. Kostja leidis, et hagi on aegunud ja põhjendamatu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kostja teatas oma soovist esitada hageja vastu vastuhagi leppetrahvi väljamõistmiseks.
MENETLUSE KÄIK
6.24. augustil 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 10. septembrini 2010.a.
7.31. augustil 2010.a esitatud vastuses hageja ei nõustunud kostja väitega nõude aegumise kohta. Vastavalt lepingule jõustub leping selle allakirjutamisest ja kehtib kuni kohustuste täieliku täitmiseni. Seega pooled on leppinud kokku aegumistähtaja pikendamise osas vastavalt TsÜS § 145 lg 2. Mis puudutab arve aegumistähtaega, siis muutub nõue sissenõutavaks arve esitamisega ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algab 04.04.2007.a arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg alates 01.01.2008.a ja nõue aegub 01.01.2011.a.
8.08. septembril 2010.a esitas kostja esindaja taotluse vastamistähtaja pikendamiseks kuni 17.09.2010.a. 17. septembril 2010.a esitatud vastuse kohaselt töövõtulepinguga olid kindlaks määratud tööde tegemise tähtajad, s.o tööde algus – 11.11.2005.a ja tööde lõpp – 29.11.2005.a. Kokkulepitud tööde maksumuseks oli 32 000 krooni ilma käibemaksuta. Tasumine pidi toimuma kolmes etapis, viimase etapi eest tasumine pidi toimuma veebruaris 2006.a. Akti 2005.a detsembris kostja ei allkirjastanud sellepärast, et 1. etapi töö ei olnud selleks momendiks lõpetatud, kuigi lepinguga oli määratud, et selleks ajaks peavad kõik sissekäigud valmis olema. Kostja teavitas suuliselt korduvalt hagejat vajadusest pidada tööde tegemise tähtaegadest kinni. Seaduse ja lepingu kohaselt ei pea kostja ennast kohustust rikkunud lepingupooleks. Vastupidi, hageja ei või nõuda kostjalt rohkem, kui oli määratud lepingu punktis 2.3. Tegelikult hageja sai 32 000 krooni asemel 35 636 krooni. 2 (5)
2-10-25652
9.Kostja tasus tööde eest etapiviisiliselt vastavalt lepingu p-le 2.3. 30.03.2007.a esitas hageja lepingu punkti 2.2 alusel arve lõplikuks arveldamiseks. Seega, lepingu sõlmimisel alandas Töövõtja teadlikult selle hinda. Kostja kavatseb esitada hageja vastu vastuhagi lepinguga võetud kohustuste hilinemisega täitmise eest 43 875 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks.
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega ning seoses kostja poolt lepingulise kohustuse 32 000 krooni tasumisega ja jätta menetluskulud hageja kanda.
11.24. septembril 2010.a täpsustas kostja, et käesoleva tsiviilasja raames ei kavatse ta vastuhagi esitada, kuid ei välista kahju hüvitamise hagi tulevikus esitamist..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
14.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel 08.11.2005.a sõlmitud töövõtulepingu punkti 1 alusel tellija (käesolevas vaidluses kostja) tellis ja täitja (käesolevas vaidluses hageja) kohustus tegema elektrikilpide renoveerimistööd, sh: 1 etapis renoveerima maja peakilpi, demonteerima ja vahetama kommunaalelektrikilpe, renoveerima trepikoja nr 1 korruste elektrikilpe; 2 etapis renoveerima trepikodade nr 2 ja nr 3 korruste elektrikilpe; 3 etapis renoveerima trepikoja nr 4 korruste elektrikilpe ning üle vaatama jõukaablite klemmiühendused ja vajadusel neid remontima (t. lk. 3, 48, 49). Kostjal ei ole vaidlust poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise üle, kuid tal on tekkinud vaidlus lepingu järgi tasumisele kuuluva summa (tasu) üle.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1).
3 (5)
2-10-25652
16.VÕS § 76 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 alusel, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
17.Pooled leppisid kokku, et arveldamine (tasumine) toimub akti alusel: 1. etapi eest summas 10 500 krooni 2005.a detsembrikuus; 2. etapi eest summas 13 500 krooni 2006.a jaanuarikuus; 3 etapi eest summas 8 000 krooni 2006.a veebruaris (lepingu punkt 2.3.). Kuna lepingu punkti
2.1.järgi oli tööde maksumus välja toodud ilma käbemaksuta, siis tegelikult kohustus kostja tasuma 37 760 krooni (32 000 + 18%). Kostja vastuse ja hagiavalduse juurde lisatud hageja pangakonto väljavõtte järgi kandis kostja hagejale üle kokku koos käibemaksuga 35 636 krooni, s.h 02.01.2006.a 12 390 krooni, 09.01.2006.a 15 930 krooni ja 18.05.2007.a 7 316 krooni (t. lk. 10). Kostja poolt tasutud summa ilma käibemaksuta moodustab 30 200 krooni (35 636 : 1.18), mis on lepingus ettenähtust 1 800 krooni väiksem. Sellega on tuvastatud, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust täies ulatuses.
18.Lepingu oluliseks tingimuseks on hind või tasu. See, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.2. järgi tööde lõpetamisel pidid pooled koostama seadmete kohta akti ja täpsustama kõik montaažil kasutatud materjalid, ei tähenda, et selle tõttu tekkis hagejal õigus ühepoolselt lepingu tasu suurendada. Töövõtja ei ole toonud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta soovib saada tellijalt 44 368 krooni (35 636 + 8 732), s.o lepingus sätestatust 6 608 krooni suuremat tasu.
19.TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja taotlusest tingituna peab kohus analüüsima, kas hageja nõudele saab kohaldada aegumist. Hageja väide, et aegumistähtaeg algas arve esitamisega, ei ole õige. VÕS § 82 lg 1 tulenevalt, kui kohustuste täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhe olemusest, tuleb kohustus täita sellel kuupäeval. Sama paragrahvi 7. lõike esimese lause ja TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt muutusid hageja nõuded kostja vastu sissenõutavaks summas 10 500 krooni alates 01.01.2006.a, summas 13 500 krooni alates 01.02.2006.a ja viimase summas 8 000 krooni osas alates 01.03.2006.a.
20.TsÜS § 142 sätestab aegumise mõistet, mille 1. lõike kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 alusel TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja vaidleb nõudele vastu, leides, et nõue on aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist. See, et lepingu punkti 3.1. alusel leping kehtib kuni kohustuste täieliku täitmiseni, ei tähenda, et poolte vahel sõlmitud lepingu suhtes kehtib muu aegumistähtaeg. Pooled ei ole aegumistähtaja osas teisi kokku leppinud, töövõtulepingust ei tulene, et lepingu suhtes ei kehti TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tehingust tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. Töövõtulepingule ei laiene ka TsÜS §145 lg 2 sätestatud pikendatud tähtaeg, sest aegumise pikendamise tingimus ei ole eraldi läbi räägitud. 4 (5)
2-10-25652
21.TsÜS § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja ei ole kostja vastu seaduses sätestatud tähtaja jooksul, so hiljemalt 01.03.2009.a hagi esitanud. Hagi on esitatud alles 28.05.20010.a. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus rahuldab kostja taotluse, kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.