Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (aadress Sompa 3, 41533 Jõhvi, postiaadress PK 7, Kiviõli Post 43101, e-mail: [email protected], tel 5297927, 3370038, faks 3357911; halduri tunnistuse nr 170) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühingu IKOTSENTER pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri kohustustest.
Määrata Osaühingu IKOTSENTER dokumentide hoidjaks Riho Laan (isikukood:
XXX).
5.Välja mõista riigi arvelt Tarmo Villman kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 200 (kuus tuhat kakssada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ning võlgniku vara arvelt tasu 7 800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis kuulub välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX Hansapank.
6.Määrus saata täitmiseks pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates.
Asjaolud ja menetluse käik Võlgnik Osaühing IKOTSENTER ESITAS 02. AUGUSTIL 2010 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõu taastumine ei ole lähiajal tõenäoline. Osaühing IKOTSENTER alustas tegevust 1997.a. alguses tegeles võlgnik mööbli vahendusega, hiljem spetsialiseerus eritellimusmööbli tootmisele. Seoses tootmismahu suurenemisega otsustas võlgnik ehitada suuremat tootmispinda. Ehitust finantseeris Swedbank AS. Ehituse ajal algas üleüldine majanduslangus ning aastad 2008-2009 olid ettevõtte jaoks väga rasked, ettevõte ei saanud hakkama suure laenukoormusega. Praeguses majandussituatsioonis pole paranemist kahjuks näha. Eeltoodu alusel palub võlgnik algatada pankrotimenetlus ning kuulutada Osaühing IKOTSENTER pankrot. Viru Maakohus võttis 09. augusti 2010 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. Sama määrusega oli määratud istung pankrotiavalduse läbivaatamiseks ning tegi haldurile ülesandeks esitada aruanne ja kirjalik arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur esitas 30. augustil 2010 kohtule halduri aruande, millest tuleneb, et võlgnikul ei jätku varast pankrotikulude katteks. Haldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse jätkamiseks huvitatud isikutele deponeeritavaks summaks 45 000 krooni.
06.septembril 2010 toimunud kohtuistungil kinnitas võlgnik, et midagi ei ole muutunud ning tal on raskusi laenu tagastamisega. Võlgniku esindaja oli nõus halduri pakutud deponeeritava summa suurusega. Samal kuupäeval kohus tegi määruse, millega tegi ettepaneku võlgniku huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 45 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks ning andis selleks 14 päeva. Tähtajaks ei ole keegi deposiiti tasunud. Ajutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande:
1.1.Suheldes Võlgnikuga: Nõudis haldur andmed varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta viimase 2,5 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile 11.8.2010.a. seisuga ülevaate oma varalise olukorra kohta. Ajutine haldur on kogunud informatsiooni võlgniku kohta samuti kolmandatelt isikutelt ja registritest.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur: erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarveid: Swedbank saldo 16.08.2010 seisuga -33 EEK (negatiivne), SEB Pank saldo 16.8.2010 seisuga 11 EEK. Kontod on arestitud.
2.Laenukohustused pankadele: laenulepingust tulenev kohustus Swedbank 16.08.2010 seisuga 755518 EEK.
3.Liisinglepingud/kohustused: Swedbank Liising ASiga on kehtiv liisingleping 0116291L (liisingese sõiduk).
4.Maksu- ja Tolliameti nõue Võlgniku vastu: 12.8.2010.a. seisuga põhivõlg ja intressid 529645 krooni.
5.Vararegistritest Maanteeameti andmed: Peugeot Boxer reg-märk XXX, esmane registreering 1997.a., millele seatud käsutamise piirang. Olnud Ford Mondeo reg-märk XXX registreering 1998.a., mis müüdud 09.10.2009.a. 2(7)
Võlgnik märgitud vastutavaks kasutajaks sõidukile Peugeot Expert reg-märk XXX, omanik Swedbank Liising AS (kasutuses liisinglepingu alusel).
6.Ehitusregistri andmed: ehitised puuduvad.
7.Kinnistusraamatu andmed: hetkel kinnistud puuduvad (olnud kinnistu nr 4016304, võõrandatud 13.10.2009 lepinguga).
8.Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – alates 06.11.2007.a. 1.järjekohal Swedbank AS kasuks summas 100000 krooni.
9.Kohtutäituritel täitmisel nõuded – kohtutäiturid Kersti Vilbo (sissenõudja EV Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) ja Krista Järvet (sissenõudja EV Maksu- ja Tolliamet kaudu).
10.Kohtuvaidlused – andmed puuduvad.
2.Selgitasin üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 09.01.2007.a. Alates 2002.a. osakapital on 105000 krooni. Majandusaasta ühtis kalendriaastaga. Osanikud alates 2002.a. võrdse osalusega on K I, M Z, R L. Juhatuse liikmeteks alates 2002.a. on M Z, R L, kui 19.03.2009 ka K I. Juhatuse liige on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse 25.07.2010.a. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine toimus 09.08.2010.a. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles peamiselt mööbli tootmisega. Võlgniku seadusliku esindaja esitatu kohaselt ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamist peetud korrektselt. Võlgnikul hetkeks tegevus puudub. Äritegevuse taastamiseks vajalikud kehtivad lepingud puuduvad, mistõttu puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks. Hetkel töösuhted on 2 isikuga – juhatuse liikmetega.
3.Võlgniku varaline seisund Varaline olukord on toodud 11.08.2010.a seisuga. Võlgniku esindaja esitanud bilansiandmed on 11.8.2010 seisuga, samuti muud andmed oma majandustegevuse kohta on perioodil 2008-2010.a.. Haldur on samuti iseseisvalt kogunud infot Võlgniku vara ja võlgade kohta: Varad Raha pangaarvetel 0 EEK. Võlgniku esitatu kohaselt kokku nõuded moodustavad 874180 krooni, millest 724068 krooni on nõue OÜ Ikomet vastu. Nimetatud nõue tuleneb 13.10.2009.a. sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõiguslepingust. Võlgnik müüs oma kinnistu (põhitegevuskoht) OÜ-le Ikomet hinnaga 800000 krooni. Müügihinna tasumise osas lepiti kokku, et Ikomet OÜ võtab üle võlakohustused Swedbank eest, mille täitmist tagas samale kinnistule panga kasuks seatud hüpoteek. Võlgniku esitatu kohaselt võlakohustuse ülevõtmiseks ei andnud pank oma nõusolekut. Võlgniku esindaja poolt on esitatud peale ajutise halduri nimetamist info AS Swedbank ja kolmas isik (OÜ Ikomet) on käesoleva seisuga jõudnud kokkuleppele võlgniku võla kustutamise osas ja laenu tagastamine kolmanda isiku poolt peaks toimuma hiljemalt 10.septembril. Muid nõudeid on 150132 krooni. Suurim nõue on OÜ Suprafor vastu - 130000 krooni. OÜ Suprafor ja muud deebitorid on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel pikaajalised maksuvõlglased või siis pankrotis. Arvestades ka asjaoluga, et nõudeid ei ole õnnestunud sisse nõuda juba väga pikaajaliselt, siis nõuete reaalväärtus ei vasta nende nimiväärtusele. Nõuete reaalväärtust (või sissenõudmise võimalusi) ei oska ajutine haldur hetkel hinnata. Võlgniku esitatu kohaselt muid varasid ei ole. Vararegistris on võlgnikul sõiduk. Võlgniku esitatu kohasel oli Peugeot Boxer reg-märgiga XXX müüdud 05.12.2007 Preemer Projekt OÜ-le (nimetatud äriühing nüüdselt registrist kustutatud). Võlgniku esitatu kohaselt varasid on summas 874180 EEK. Ajutise halduri hinnangul arvestades Võlgniku esitatud informatsiooni Swedbank nõude osas (seda asjaolu ei ole õnnestunud pangast üle kontrollida), siis võlgnikul on varasid 3(7)
(nõudeid) summas 150132 krooni, mille reaalväärtus võib olla maksimaalselt 30000 krooni (1/5 nimiväärtusest). Kohustused Võlgniku esitatu kohaselt on tal kohustusi ca 40 võlausaldajale. Esitatu kohaselt suurim võlausaldaja on Swedbank. Võlausaldaja esitatu kohaselt on 16.08.2010 seisuga nõue 755518 EEK. Võlgniku esitatu kohaselt pank on krediidilepingu ühepoolselt üles öelnud. Juhul, kui realiseerub Võlgniku esindaja väidetu, et pank annab nõusoleku OÜ-le Ikomet võlakohustuse üle võtmise osas, siis väheneb sellega nii kohustuste kui ka varade maht. Maksu- ja Tolliameti nõue Võlgniku vastu: 12.8.2010.a. seisuga põhivõlg ja intressid 529645 krooni. Võlgnikul on veel suureks võlausaldajaks K&V Arendus OÜ summas 631 500 krooni. Võlgniku esindaja väidetu kohaselt (ajutisel halduril puudunud võimalus väidetut kontrollida): kokkulepe on saavutatud OÜ‐ga K&V Arendus (võlg 631 500 kr) ‐ kolmas isik võtab võlgnevuse üle. Lisaks on kokkulepped ka OÜ‐ga Manverk ja Marde Kaubandus OÜ. Seega tänase seisuga peaks jääma üles kohustusi ca 987 083 krooni + omanike laenud. Võlgniku esitatu kohaselt moodustavad laenud osanikelt: R L - 55310 krooni, M Z - 96575 krooni. Võlgnikul on ka erinevaid võlgu oma tarnijatele, seda on summas 467247 krooni. Võlgniku väidetu kohaselt on vaidlus võlausaldajatest OÜ-ga Repal‐E. Palgavõlg on 5117 krooni (juhatuse liige M. Z). Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad. Võlgniku esitatu kohaselt on kohustusi summas 2494477 EEK. Peale väidetud võlakohustuste ülevõtmist ja kokkulepe sõlmist jääks võlgnikul täitmata kohustusi ca 1,1 milj.kr, mis jaguneb ca 40 võlausaldaja vahel. Ajutine haldur tuvastanud, et Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse (PankrS) mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. PankrS § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. 4(7)
Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja Tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et Võlgnik tegeles eritellimusel mööbli tootmisega. Majandusraskused tekkisid 2009. aastal, mil seoses majanduskriisiga langes järsult nõudlus. Võlgniku esitatu kohaselt on maksejõuetuse põhjus (lühidalt): Oli tehtud liialt suured investeeringud ning seda võõrvahendite arvelt, nõudluse vähenemisega toimus käibelangus ja tekkis kahjum. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muid maksejõuetuse põhjusi. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda oktoober 2009.a, mil võlgnik müüs oma tootmisbaasi ning kaotas võimaluse tulevaste perioodide kasumist katta tekkinud kahjumit. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võivad olla juhtimisvead seoses viivitusega pankrotiavalduse esitamisel. Juhatuse liikme vastu kahjuhüvitise nõuete esitamisel on ajaliselt ja rahaliselt ressursimahukas (võib osutuda ka, et nõue jääb tõendamatuks). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et hetkel on tagasivõidetav 13.10.2009.a. sõlmitud kinnistu müügitehing. Sisuliselt ostja ei ole kinnistu eest tasunud. Kuid samas kui realiseerub võlgniku väidetu, et pank on nõus OÜ Ikomet poolt kohustuste üle võtmisega (või siis asub võlga sundsisse nõudma kinnistu sundmüügi teel) jääks 13.10.2009.a. tehingu osas tagasivõitmise nõue rahuldamata. Kinnistu müügihinnaks 13.10.2009.a. lepingus olid pooled kokku leppinud hinnaks 800000 krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas nimetatud müügihind vastas turuhinnale. Sellest selguse saamine nõuab ekspertarvamuse tellimist, samas mille tegemiseks ajutisel halduril puuduvad rahalised vahendid. Tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole tuvastanud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 45000 krooni, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiva maksejõuetuse põhjused võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda muust asjaolust, seda PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad väga selged ja reaalse tulemusega tagasivõitmise võimalused, tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS §-le 1 lg 2, 29 ja TsÜS §-le 46 ajutine haldur palus: 5(7)
1.määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 45000 EEK, avaldades ka vastavasisulise teatise;
2.juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige R L, isikukood XXX.
3.juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot, avaldada pankrotiteade, määrata 1.üldkoosoleku aeg;
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb välja kuulutada võlgniku Osaühing IKOTSENTER pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna antud pankrotimenetluses ei ole keegi deposiiti kohtu poolt määratud summat tasunud ning võlgniku varast ei piisa kulude katteks, tuleb kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku Osaühingul IKOTSENTER pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu IKOTSENTER pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu IKOTSENTER pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu IKOTSENTER dokumentide hoidjaks Riho Laan.
6(7)
Eeltoodu alusel lõpetab kohus Osaühing IKOTSENTER pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu määramiseks. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 14 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata mõista ajutise halduri Tarmo Villman arvelduskontole XXX Swedbank tasu summas 6 200 krooni riigivahenditest ja ülejäänud tasu summas 7 800 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel leaib kohus, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasuks 14 000 krooni ning kulutuste hüvitiseks 2 500 krooni. Tasule lisandub sotsiaalmaks.
Fred Fisker Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.