2-10-30046/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Peresalat esitas kohtule 21.06.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Osaühingu tegevusalaks oli salatite ja termiliselt töödeldud valmistoitude valmistamine, nende jaeja hulgimüük. Makseraskused hakkasid tekkima 2007. Seoses vanade seadmete amortiseerumisega tekkis hädavajalik investeerimisvajadus. Nõuetele ei vastanud enam külmseadmed. Lühikese aja jooksul olid suured väljaminekud. 2008 püsis tegevus enam-vähem stabiilsena. 2009 algusest vähenes oluliselt tarbijate ostujõud ja firma käive. Seoses üldise majandusolukorra halvenemisega vähenes toodangu müügimaht ja ei aidanud ka suurkliendi Co Marketi juurdetulek. Püsikulusid ei saanud oluliselt vähendada, toota oli aga vaja. Maksu- ja Tolliamet sulges märtsis arved, tekkis käibekrediidi puudujääk, öeldi üles rendileping, sellega seoses lõppes tootmine. Osaühing muutus püsivalt maksejõuetuks ja üldkoosolek otsustas esitada kohtule pankrotiavalduse. Tartu Maakohus nimetas 30. juuni 2010 määrusega OÜ Peresalat ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Peresalat on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgniku asutas 10.08.1995 Kaljo Vainola AS Peresalat nime all, aktsiakapitaliga 10 000 krooni. Võlgnik registreeriti ettevõtteregistris 01.09.1995. 17.06.1997 otsustas aktsionär aktsiaseltsi ümber kujundada osaühinguks ning suurendada osakapitali fondiemissiooni teel 40 000 kroonini. OÜ Peresalat registreeriti äriregistris 30.06.1997. Asutamisest kuni 23.05.2006 oli ainuaktsionäriks/osanikuks Kaljo Vainola. Alates 23.05.2006 on ainuosanikuks Liivi Vaas. Kaljo Vainola oli juhatuse liige asutamisest kuni 23.05.2006. Ajavahemikus 28.06.2002 – 23.05.2006 oli juhatuse liikmeks ka Lilian Vainola. Alates 23.05.2006 on juhatajaks Liivi Vaas. Võlgnik alustas tegevust 1995. a oktoobris ja lõpetas selle 2010. a märtsis. Tegevuse sisuks oli peamiselt salatite ja termiliselt töödeldud valmistoitude valmistamine ning hulgi- ja jaemüük. Tootmiseks kasutas võlgnik Tartus Variku tn 8 asuvaid, OÜ-lt Investment Grupp üüritud ruume. Kuna võlgnik uskus, et majandusseisu saab parandada erinevate lihatoodete lisamisega pakutavate toodete hulka, kuid senises asukohas ei olnud võimalik järgida eeskirju, mille kohaselt peab lihatoodete valmistamine olema salatitootmisest eraldatud, kolis võlgnik 2009. aasta septembris tootmise Tartus Lehola tn 18 paiknevatesse, OÜ-lt Maris Gilden üüritud ruumidesse. Uues asukohas oli olemas võimalus üksteisest eraldatud salati- ja lihatoodete tootmiseks, kuid lihatoodete valmistamise plaanitud kujul käivitamiseks vajalikke investeeringuid võlgnik enne tegevuse lõpetamist teha ei jõudnudki. Võlgnik müüs oma tooteid hulgimüügi korras erinevatele kauplustele. Jaemüügiga tegeles võlgnik Tartu Sadamaturul (Soola tn 7), Sadamahalduse OÜ-lt üüritud kauplemispinnal. Algse osaniku ja juhatuse liikme lahkumiseni teenis võlgnik stabiilselt kasumit ning maksis osanikule iga-aastaselt

dividende. 2006. aastal majandustegevuse tulemuslikkus halvenes ning sestpeale võib võlgniku tegevust nimetada majanduslikult ebaedukaks. Vara Võlgniku varaks on kassas olev sularaha 6131 krooni. ABC Supermarkets AS tasus 26.07.2010 oma kohustuse täitmisena võlgniku arvelduskontole AS-is SEB Pank 26 132,54 krooni. Kuna makse laekumise ajal kehtis võlgniku arvelduskonto suhtes Maksu- ja Tolliameti inkassokorraldus, kandis pank laekunud summast 26 115,54 krooni suuruse osa samal päeval võlgniku maksuvõla katteks ning võttis 17 krooni oma teenustasu katteks. Hetkel puudub võlgnikul nõudeõigus ABC Supermarkets AS-i vastu. Kui võlgnikul eksisteerib mõne maksuliigi osas väike ettemaks, ei ole seda võimalik rahas sisse nõuda, vaid selle saab kanda Maksu- ja Tolliameti ees olevate võlgade katteks. Võlad Võlgnikul on 30.06.2010 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt järgmised võlad: 1) võlad hankijatele 106 119,61 kr; 2) Maksu- ja Tolliametile 495 848 kr; 3) võlad töövõtjatele 81 264 kr; kokku 683 231,61 krooni. Menetluse raugemine Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu, vaid võlgniku maksejõuetuks muutumise tingisid muud asjaolud. Võlgniku raskused said alguse pärast ainuosaniku ja juhatuse liikme vahetust 2006. aastal. Ei saa välistada, et eelmine juhataja oli praegusest juhatajast parem administraator ning ta suutnuks hoiduda samasuguste riskide võtmisest või võetud riskide tagajärgedega paremini toime tulla (muuhulgas näiteks varem välja võetud dividendi arvel negatiivsete välistegurite mõju mõnevõrra tasandada). Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada juhatuse liikme poolt märgitud asjaolusid: 1) vanad seadmed ei taganuks enam piisavalt kvaliteetseid tingimusi toodangu valmistamiseks ja kohale toimetamiseks, mistõttu oli vaja investeerida tootmis- ja transpordivahendite uuendamisse; 2) seoses üldise palgatõusuga oli ka võlgniku ettevõttes tuntav surve palkade tõstmiseks (seejuures jäid palgad ikkagi Eesti keskmisele või sellest madalamale tasemele); 3) investeerimist ja kaadripoliitikat puudutavaid valikuid tuli teha tugeva majanduskasvu tingimustes, mil enamik ettevõtjaid olid optimistlikud ega arvestanud võimalusega, et lähitulevikus võib saabuda mastaapne majanduslangus. Aastatel 2002 – 2008 püsis võlgniku käive suhteliselt stabiilsena. Aastatel 2006 - 2008 tekkinud kahjumit saab seostada peamiselt püsikulude suurenemisega. Lisaks toodangu valmistamiseks kuluvale toorainele moodustasid kuludest suure osa kahe kaubiku liisingulepingutega seotud maksed ning tööjõukulud. Näiteks tööjõukulu osakaal realiseerimise netokäibest oli aastate lõikes: 2004. aastal 19,18%; 2005. aastal 21,82%; 2006. aastal 26,64%; 2007. aastal 36,03%; 2008. aastal 26,33%; 2009. aastal 36,74%. 2009. a kahjumi tekkimist ja selle suurust mõjutas ka käibe järsk langus. Võlgnik pidanuks pankrotiavalduse esitama varem. Samas ei saa väita, et juhataja oleks ettevõtte käekäiku suhtunud ükskõikselt. Kui turuolukord seda võimaldas, kärpis võlgnik palkasid, samuti reageeris käibe langusele katsega laiendada tootevalikut. Parematel aegadel võetud püsikulusid ei olnud võimalik tagantjärgi olematuks teha. Maksu- ja Tolliamet langetas pangakontode arestimisega sisuliselt võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse. Võlgnikule võis saada saatuslikuks ka see, et eelmine osanik harrastas dividendi maksmise poliitikat, mis tol ajal oli õiguspärane ja kooskõlas ettevõtte varalise olukorraga, kuid pikas perspektiivis oli võlgnikule ebasoodne. Võlgnik muutus maksejõuetuks mitme negatiivse teguri koosmõju tulemusena. Sel ajal kui varasemaga võrreldes kulud suurenesid mitmesugustel objektiivsetel põhjustel, ei suudetud samavõrra parandada toodangu müügitulemusi. Majanduslanguse püsides müügitulemus hoopis halvenes. Peamiselt majanduskasvu tingimustes tehtud liiga optimistlikud investeeringud ja

sõlmitud palgakokkulepped nõrgestasid võlgniku finantsseisundit ja tingisid püsiva käibevahendite puuduse, mis raskendas nii püsikohustuste täitmist kui tegevuse ümberkorraldamist. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku peaaegu 700 000 krooni suurusele võlale vastab umbes 6100 krooni väärtuses vara. Võlgniku majandustegevus lõppes viis kuud tagasi ja selle taasalustamise väljavaated puuduvad. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole teada võimalust esitada perspektiivikaid varalisi nõudeid või võlgniku tegevuse jätkamise kaudu teenida tulu, mis võimaldaks praeguseks tekkinud kohustused täita. Võlgniku kassas oleva raha arvel saab katta osa ajutise pankrotihalduri töö tegemisega kaasnenud kulust. Võlgniku pankroti väljakuulutamine ei teeniks PankrS §-s 2 nimetatud pankrotimenetluse eesmärke. Kohus on avaldanud menetluse raugemise vältimiseks PankrS § 30 lg 2 kohase teate 25.08.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded maksta pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni kohtu deposiiti. Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei pea otstarbekaks OÜ Peresalat pankrotimenetluse finantseerimist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Peresalat pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Peresalat dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Liivi Vaasi. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 10 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3498 krooni, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 2500 krooni. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13,25 tundi tunnitasuga 800 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 10 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3498 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 2500 krooni. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ning nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 4400 krooni ja hüvitatavad kulutused välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt OÜ-lt Peresalat ja Liivi Vaasilt.