lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-69875/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-69875/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-69875

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-69875

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Mhagi OÜ H vastu võlgnevuse 22 066 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

22 066 krooni

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

-

Asja läbivaatamise kuupäev

hageja: Aktsiaselts M(registrikood xxx asukoht xxx) hageja esindajad: juhatuse liikmed APja SS kostja: OÜ H (endine ärinimi OÜ V ; registrikood XXX; asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja: Monica M (Meristo Õigusbüroo )

20. september 2010.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:
1.1.Kostja tasub hagejale põhisumma 22 066 (kakskümmend kaks tuhat kuuskümmend kuus) krooni, kokkuleppelise viivise 9 000 (üheksa tuhat) krooni ja mittetagastamisele kuuluva riigilõivu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni hiljemalt 1. novembril 2010.a ja õigusabiga seotud kulud summas 6 000 (kuus tuhat) krooni hiljemalt 15. novembril 2010.a.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.Tasumine toimub hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX ASis SEB Pank.
1.3.Tasumisega viivitamisel on viivise määraks tasumata summalt 0,1% päevas, millele lisandub automaatselt leppetrahvina 0,1% tasumata summalt, alates kompromissi allkirjastamisest kuni 1. novembrini 2010.a.
1.4.Kohustuse rikkumisel on hagejal õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks kogu kompromissiga reguleeritud, kuid tasumata summa osas.
1.5.Poolte muud õigusabikulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-69875 menetlus.
3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus
1.Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Aktsiaseltsile M hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-69875, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts Mesitas 22.12.2009.a Tartu Maakohtule hagi OÜ V (uus ärinimi OÜ H) vastu võlgnevuse 22 066 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 29.12.2009.a määrusega hagi menetlusse võtmata ning saatis selle kohtualluvuse alusel Harju Maakohtule. 03.09.2010 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ja §-s 432 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-s 1 sätestatust. Pooled lepivad kokku ja paluvad kohtul lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja ühe päevani. Kohtule on edastatud uus allkirjastatud kompromissileping kostja esindaja poolt 17.09.2010.a ning hageja esindajate poolt 20.09.2010.a.

2-09-69875

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 10.12.2009.a (maksekorraldus nr 809) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 5 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072699 (viitenumbrile 2900072123 laekunud 15.02.2010.a). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale mittetagastamisele kuuluva riigilõivu 2 500 krooni ja õigusabikulud 6 000 krooni. Samuti on kokku lepitud, et poolte muud õigusabikulud jäävad kummagi poole enda kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja