Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-10-1369 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kompromissi jõustumisest.

2-10-1369 krooni ja tsiviilasi nr 2-10-1370, põhinõue 65 695.20 krooni ja viivisenõue 8 825.94 krooni), mis mõlemad tulenevad ühest ja samast õigussuhtest, paluvad pooled kohtul lähtudes menetlusökonoomikast liita tsiviilasi nr 2-10-1369 ja tsiviilasi nr 2-10-1370 ühte menetlusse. Mõlema nõude osas on pooled sõlminud kompromissilepingu. Pooled paluvad kinnitada 14.09.2010 sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Samuti paluvad pooled tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, hageja poolt tsiviilasjas nr 2-10-1370 tasutud pool riigilõivust, s.o 4 250 krooni, ning tsiviilasjas nr 2-101369 tasutud pool riigilõivust, s.o 4 250 krooni. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432, § 430 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 sätetest. Kohtu põhjendused TsMS § 374 alusel võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus leiab, et ülalnimetatud tsiviilasjade liitmine ühte menetlusse on põhjendatud, kuivõrd tsiviilasjades on samad menetlusosalised ning vaidlus tuleneb ühest ja samast õigussuhtest, mistõttu nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ja lihtsustab nende menetlemist. Seega tuleb tsiviilasi nr 2-10-1369 liita ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-101370. Tsiviilasja numbriks jääb 2-10-1369. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2-10-1369 Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 10.01.2010 (dok nr 132 ja 133), 12.04.2010 (dok nr 43) ja 20.04.2010 (maksekorraldus nr 46) tsiviilasjades nr 2-10-1369 ja 2-10-1370 hagiavalduste esitamise eest riigilõivu kokku 17 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 8 500 krooni. TsMS § 150 lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse TsMS § 150 lg 4-6 sätestatud korras. Kuna kohus on jätnud hageja avalduse hagi tagamiseks rahuldamata, kuulub hagi tagamise tagatis hagejale tagastamisele. Vastavalt taotlustele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool tasutud riigilõivudest summas 8 500 krooni igakuiste 30. kuupäevaks tasumisele kuuluvate 472.25 krooni suuruste maksetega 18 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kompromissi jõustumisest ning poolte menetluskulud (v.a tagastamisele kuuluv riigilõiv ja kompromissi punkti 2.5. alusel hüvitatud riigilõiv) jäävad poolte endi kanda.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.