Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts V esitas 26.11.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜ P (kustutatud), AN ja IKN vastu võlgnevuse 837 168,25 krooni ja viivise 64 814,40 krooni väljamõistmiseks. Kohus on 08.02.2010.a määrusega lõpetanud menetluse kostja OÜ P (kustutatud) suhtes seoses äriühingu lõppemisega ilma õigusjärgluseta. 30.08.2010.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 16 625 krooni. Hageja kinnitab, et on teadlik kohtu poolt hagist loobumise vastuvõtmise korral TsMS § 432 tulenevatest menetluse lõpetamise tagajärgedest. 07.09.2010.a esitasid kostjad kohtule seisukoha tulenevalt hagist loobumisest ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjad teatavad, et ei oma hagist loobumisele vastuväiteid ning paluvad kohtul hagist loobumine vastu võtta. Kostjad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 12 001,67 krooni. Hageja on 08.09.2010.a esitanud kohtule seisukoha menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles avaldab, et tal ei ole vastuväiteid kostjate 07.09.2010.a menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

2-08-79369 lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Hageja menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg-st 2 tulenevast üldreeglist hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostjate poolt, kuuluvad kostjate menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Käesolevas asjas taotlevad kostjad hagejalt menetluskuluna õigusabikulude summas 12 001,67 krooni väljamõistmist. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 837 168,25 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 900 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 240 000 krooni. Kohus, tutvunud kostjate avaldusega hagejalt menetluskulude 12 001,67 krooni väljamõistmiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kostjate poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning kostjate esindaja eeldatavat töö mahtu ja asja keerukust arvestades on tegemist vajaliku ning põhjendatud kuluga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostjate avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostjate kasuks 12 001,67 krooni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus leiab, et hageja avaldus poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 25.11.2008.a (maksekorraldus nr 1910) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 33 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 16 625 krooni. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.