Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-139

Tsiviilasi

KEAS hagi Osaühing Lvastu võla väljamõistmiseks nõudes.

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

Hageja KEAS (registrikood XXX aadress XXX); Hageja esindaja vandeadvokaat Jüri S (Advokaadibüroo Seppik & Sirel ); Kostja Osaühing L(registrikood XXX, aadress, XXX); Kostja esindaja – Vandeadvokaat Mart S , Sikuti Advokaadibüroo )

esindajad

RESOLUTSIOON

Asjaolud

04.01.2010.a. esitas KEAS Harju Maakohtule hagi Osaühingu L vastu võla väljamõistmiseks nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks. 08. jaanuar 2010.a. määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning hagi tagamiseks keelas kohus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil Osaühing`ule L üle kanda viimase poolt taotletud toetused 750 000 krooni ulatuses ja kohustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit maksma Osaühing`ule L eraldatud toetused kuni 750 000 krooni ulatuses Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või 221013921094 Swedpank AS-is, mõlemal viitenumber 3100057358. Tartu Maakohtu 02. juuli 2010.a. kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-10-23307) kuulutati välja Osaühing L(registrikood XXX ) pankrot ning kohus nimetas pankrotihalduriks M Normann (AB Normann ja Partnerid ). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kuna hagiavaldus on kohtu menetluses ning menetluse käigus on saanud teatavaks, et kostja Osaühing L suhtes on välja kuulutatud pankrot, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hageja nõude kostja Osaühing L vastu läbi vaatamata. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel PankrS § 43 lg 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotiotsuse tühistanud ja on jõustunud kohtuotsus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. 22.12.2009 on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 100 000 krooni, seega kuulub tagastamisele hagejale riigilõiv summas 100 000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud tagastada hageja poolt makstud hagi tagamise tagatis summas 37 500 krooni. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS §-le 391 hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poole tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tagamisega kostjale võimaliku kahju tekitamise eest küsitud tagatise tagastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud, kuna esinevad kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ning TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju