Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
14.09.2010 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-28654
Tsiviilasi
OÜ L pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ L (reg XXX) Võlgniku esindaja juhatuse liige AKik XXX 09.08.2010 Võlgniku esindaja juhatuse liige AK
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Ajutine pankrotihaldur Heli P Faktootum ). Tõlk Jelena Kremez
(ik XXX, Õigusbüroo
Lõpetada OÜ L ( reg XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada ajutist pankrotihaldurit kustutama OÜ L ( reg XXX) registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur Heli P äriühingu registrist kustutamist.
ajutise pankrotihalduri kohustustest peale
Anda OÜ L ( reg XXX) dokumendid hoiustada juhatuse liikmele AK ik XXX, elukoht XXX.
Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ L ( reg XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata OÜ L ( reg XXX) ajutise pankrotihalduri hüvitavate kulutuste suuruseks 5349.18 krooni (4457,685 kr + käibemaks 891,53) ja kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (arvelduskonto
nr. XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ́is). Määrata OÜ L ( reg XXX) ajutise pankrotihalduri töötasu suuruseks 15 3000 krooni. Töötasule lisandub sotsiaalmaks summas 5049.00 krooni ja kanda töötasu Heli P ́ile ( arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank). Kulutuste, käibemaksu, töötasu ja sotsiaalmaksu summa on 25698.18 krooni ja välja mõista võlgnik OÜ L ( reg XXX) juhatuse liikmetelt AKik XXX, elukoht XXX. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 16.06.2010 esitas võlgnik pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Äriühingu põhitegevusaladeks on ehitus- ja renoveerimistööde teostamine. Majandustegevus ettevõttes seiskus 2010 aasta aprillis, mil Maksu-ja Tolliamet andis välja kontrollakti millega kohustati ettevõtet täiendavalt tasuma käibemaksu 1 123 847 krooni ja tulumaksu 1 171 847 krooni. Nimetatud kohustus käib ettevõttele üle jõu. Ettevõte ei ole võimeline ka vastu vaidlema kuna see nõuab rahalisi vahendeid. 2009 majandusaasta ettevõte lõpetas kahjumiga. Seisuga 30.04.2010 on ettevõttel kohustusi vähemalt 254 812 krooni ulatuses, likviidset vara 11 krooni. 21.06.2010 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Heli P . Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruandes on ajutine haldur järeldanud, et konservatiivsuse printsiipi kasutades on võlgnikul reaalset vara raha näol 21,68 krooni, seega kokku hinnanguliselt varade väärtus 21,68 krooni. Analüüsides võlgniku võlgnevusi on võlgnikul koheselt tasumisele kuuluvaid kohustusi ca 3 144 000 tuhat, arvestamata jättes põhivõlgadele lisanduvaid viiviseid ja intresse. Äriühingu juhatuse kohuseks on tegutseda äriühingu suhtes vajaliku hoolega, nn.hoolsuskohustus. Äriseadustiku § 180 lg 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse, sellest tulenevalt on juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse ilmnemisel 20 päeva jooksul. Üles kerkib küsimus kas juhatus oleks võinud pankrotiavalduse esitada varem, kui ta on esitanud. Tuginedes minule esitatud materjalidele leian, et võlgnik oleks võinud juba suvi 2009 või hiljemalt detsember 2009 esitada pankrotiavalduse, sellest ajast alates on äriühingu omakapital negatiivne, ettevõte on tegutsenud kahjumiga, ning juhatusel pidi selge olema, et ehitusturul ei ole lähiajal muudatusi ette näha ja lisavahendeid ei ole võimalik kaasata, et ettevõte viia kasumisse ja taastada äriühingu netovara. Seega võib öelda, et pankrotiavalduse esitamisega viivitas võlgnik ülemäära. Juhataja riskis sellega, et talle saab ette heita KarS §-s 380 sätestatud tegevusetust. Kokkuvõtvalt võib öelda: hetkel ma ei väida, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine oleks põhjuslikus seoses kuriteo tunnustega tegudega. Samuti ei saa hetkel nimetada niisugust tahtlikult või raske hooletuse tõttu toime pandud konkreetset tegu, mis oleks viinud püsiva maksejõuetuse tekkimiseni. Olles uurinud olemasolevaid asja materjale, olen esialgselt arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – see on majanduse üldine langus, mis põhjustas ehitustegevuse turul drastilise languse ning antud ettevõtte liialt
spetsialiseerumine ainult metallkonstruktsioonide monteerimisele.
Võlgnik taotleb kohtult enda pankroti väljakuulutamist. Sellega võlgnik tunnistab, et ta on püsivalt võimetu rahuldama võlausaldajate nõudeid ning kõik tõendid kinnistavad seda. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval juhul on olemas kõik asjaolud antud alusel pankrotimenetlus lõpetada, kuna reaalset vara on raha näol ainult 21,68 krooni. Tutvudes võlgniku tehtud tehingutega, tuvastasin, et käesoleval hetkel puuduvad tehingud, mida on võimalik pankrotiseaduse alusel kehtetuks tunnistada. Kuid on selge, et hetkel kassas ja pangakontol olevast rahast ei piisa isegi ajutise pankrotimenetlusega kaasnenud kulude katmisest, rääkida ei saa tekkivate pankrotimenetluse kulude katmisest. Ülaltoodut arvesse võttes pankrotihaldurina ei toeta antud asjas pankroti väljakuulutamist. Haldur on taotlenud lähtudes Pankrotiseaduse §-23 ja järgnevast, määrata OÜ L ajutise pankrotihalduri hüvitavate kulutuste suuruseks 5349,18 krooni (4457,685 kr + käibemaks 891,53 kr). Vastavalt viidatud seaduse §-le 23 lg 6 haldur taotleb määrata, et kulutused hüvitatakse OÜle Õigusbüroo Faktootum (arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ́is). Lähtudes Pankrotiseaduse §-st 23 ja järgnevast arvestusest määrata L OÜ ajutise pankrotihalduri töötasu suuruseks 15 300,00 krooni. Töötasule lisandub sotsiaalmaks summas 5049,00 krooni. Haldur taotleb, et töötasu makstakse Heli P ́ile ( arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank). Kokku kulutuste, käibemaksu, töötasu ja sotsiaalmaksu summa on 25 698 ,18 krooni. Kohtuistung 09.08.2010 toimunud kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri järeldustega ning juhatuse liige nõustub hüvitama ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused, kokku 25 698,18 krooni. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul vara raha näol 21.68 krooni. Kohustusi on summas 3 144 000 krooni, millele lisanduvad intressid, viivised. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitab asjaolu, et võlgnik taotleb kohtult enda pankroti väljakuulutamist. Sellega võlgnik tunnistab, et ta on püsivalt võimetu rahuldama võlausaldajate nõudeid ning kõik tõendid kinnistavad seda.
Ajutine haldur on esialgselt arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – see on majanduse üldine langus, mis põhjustas ehitustegevuse turul drastilise languse ning antud ettevõtte liialt spetsialiseerumine ainult metallkonstruktsioonide monteerimisele. Vastavalt Äriseadustiku § 176 tuleb osaühingu, kellel on netovara vähem kui pool osakapitalist, osanikel otsustada kas: osakapitali vähendamine või suurendamine; muude abinõude tarvitusele võtmine, osaühingu lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; pankrotiavalduse esitamine. Aruande esitamise seisuga haldur ei ole tuvastanud, et oleks ilmnenud kuriteo tunnustega tegu või raskeid juhtimisvigu, mida peaks pidama maksejõuetuse põhjuseks. Kohus nõustub ajutise halduri eelpool märgitud seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Ajutine haldur on ka seisukohal, et puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt PankrS § 29 lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 09.08.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 30 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda dokumendid hoiule võlgniku juhatuse liikmele AKik XXX, elukoht XXX. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks on summa kokku 25698.18 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kuna ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist
PankrS § 23 lg 1 ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt mõistab kohus need välja võlgniku juhatuse liikmelt, vastavalt ajutise halduri poolt taotletule. Juhindudes PankrS § 23 ja lähtuvalt ajutise pankrotihalduri taotletust kohus määrab: kulutuste, käibemaksu, töötasu ja sotsiaalmaksu summa on kokku 25 698.18 krooni ja välja mõista võlgnik OÜ L juhatuse liikmelt AKik XXX, elukoht XXX. 09.08.2010 kohtuistungil OÜ L juhatuse liige AK ik XXX, elukoht XXX, on andnud nõusoleku pankrotimenetluse kulutuste summas 25698.18 krooni hüvitamiseks enda isiklike vahendite arvelt ja kinnitanud oma nõustumist eelnimetatud summa hüvitamiseks allkirjaga kohtuistungi protokollis. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.