Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-20974 Osaühingu (edaspidi OÜ) PI seaduslik esindaja juhatuse liige VJ on esitanud avalduse OÜ PI pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on 2009. aasta algusest lõpetatud võlgniku aktiivne tegevus majandusraskustesse sattumise ja maksevõimetuse tõttu, samuti tekkisid ettevõttel likviidsusprobleemid, mille tõttu polnud enam võimalik jätkata normaalset igapäevast majandustegevust. Osaühingu maksevõimetust mõjutas ka mitteedukas investeering Venemaa äriühingusse summas 260 000 krooni. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 12.05.2010 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks Indrek L . Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul puudub igasugune arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul vähemalt 80 705.32 krooni. Ajutine haldur on leidnud, et olemasolevate andmete põhjal ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega teod, kuid juhatuse liige on sõlminud ilma tagatiseta sularahas kahjuliku investeerimislepingu Venemaa ettevõttega, mis võib olla käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku majandustegevuse raskused ning majandustegevuse lõpetamise on tinginud eelkõige majandussektori langus s.h tellimuste vähenemine. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 25 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 02.06.2010 määras kohus OÜ PI pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 25 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

2-10-20974 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

OÜ PI seaduslik esindaja juhatuse liige VJ on esitanud avalduse OÜ PI pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub arvestatav vara. Kohustusi on võlgnikul 80 705.32 krooni. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ilma arvestatavate investeeringuteta, kuid võlgnik ei ole teinud mingeid pingutusi, leidmaks täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Eeltoodust tulenevalt puuduvad võlgnikul võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Võlgniku 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 22 982 krooni. Seisuga 31.03.2010 on võlgniku omakapital -76 423 krooni ja see ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara puudub ja ta ei suuda täita olemasolevaid kohustusi, võlgniku tegevus on seiskunud ja tal puuduvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks ning võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu.

2-10-20974 Pankrotiavalduse kohaselt on 2009. aasta algusest lõpetatud võlgniku aktiivne tegevus majandusraskustesse sattumise ja maksevõimetuse tõttu, samuti tekkisid ettevõttel likviidsusprobleemid, mille tõttu polnud enam võimalik jätkata normaalset igapäevast majandustegevust. Osaühingu maksevõimetust mõjutas ka mitteedukas investeering Venemaa äriühingusse summas 260 000 krooni. Võlgniku seletuse kohaselt mõjutas mitteedukas investeering Venemaa äriühingusse võlgniku maksevõimet. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib 16.01.2008 OOO IGja võlgniku vahel sõlmitud investeerimisleping olla fiktiivne. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võis viidatud leping olla sõlmitud eesmärgil saada võlgniku raamatupidamises kajastatud kassajääk nulli. Nimetatud kahtlusi tekitab asjaolu, et võlgnikul on pikki aastaid olnud kassajääk püsivalt ligikaudu 200 000 krooni ning väidetav investeering on tehtud pärast võlgniku majandustegevuse lõppemist. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri kahtlused on põhjendatud. Kohus leiab, et ajutine pankrotihaldur on veenvalt põhjendanud oma kahtlusi ja kohus nõustub nimetatutega. Lisaks eelnevale kinnitab kahtlusi fiktiivse investeeringu kohta asjaolu, et 2008. a, kui võlgnik tegi väidetava investeeringu, oli võlgnikul pikaajaline maksuvõlg. Seisuga 31.12.2006 oli võlgnevus 14 150 krooni, seisuga 31.12.2007 oli võlgnevus 44 933 krooni (tl 123, 136). Võlgniku raamatupidamise andmetel kasvas maksuvõlg jätkuvalt, olles seisuga 31.03.2010 koos intressidega kokku 68 165 krooni. Kohus leiab, et olukorras, kus äriühingul oleks olnud piisavalt rahalisi vahendeid (sularaha kassas) võlgnevuse tasumiseks, oleks juhatuse liikmel tulnud täita maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1 tulenevat maksude maksmise kohustust ja nimetatud summa tasuda. Maksuvõlg oli võlgnikul juba 2006. a ja samuti sularaha kassas summas 205 501 krooni (tl 136), kuid nimetatule vaatamata ei tasunud võlgnik aastate jooksul maksuvõlgnevust, mis intresside võrra kasvas. Kuna kohtu hinnangul puudus võlgnikul reaalselt bilansis kajastatud kassajääk, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud ÄS § 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust ja kajastanud raamatupidamises vara, mida võlgniku tegelikkuses ei eksisteerinud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui võlgnik tegi eelnimetatud investeeringu, on võlgniku juhatuse liige ikkagi rikkunud maksude maksmise kohustust, kuna äriühingul oli piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks saanud tasuda maksuvõlgnevuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme eelnimetatud kohustuste rikkumine ja kuna need tõid kaasa äriühingu muutumise maksejõuetuks, siis on tegemist raske juhtimisveaga. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatuse liige osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.03.2010 oli võlgniku omakapital – 76 423 krooni. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et võlgniku juhatuse liige on tõenäoliselt rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, näidates äriühingu kassas sularaha, mida võlgnikul tegelikkuses ei eksisteerinud ja mille tõttu jäi võlgniku ettevõttest mulje, kui maksejõulisest isikust, kuna bilansis kajastatud raha tõttu oli võlgnikul näiliselt vara rohkem kui kohustusi, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus tekkinud oluliselt varem kui võlgniku bilansist nähtub. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluskulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi.

2-10-20974

Harju Maakohtu 02.06.2010 määrusega tegi kohus OÜ PI pankrotimenetluse raugemise vältimiseks võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele ettepaneku, maksta kohtu deposiiti 25 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole eelnimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l PI ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb PI pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.