Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-18724 kannab kostja täies ulatuses. JAP Majad OÜ(pankrotis) menetluskulu on hagihinna riigilõiv 25000 krooni ja kohtutäituri tasu 420 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg

1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja seaduslikule esindajale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nr xxxxxxxx. Hageja on kostjale müünud kaupa ja on tasumiseks esitanud arved nr 260035, 260038, 260045 ja 270018, kokku summas 541 354.50. Nimetatud summast on kostjal tasumata 250 014.50 krooni. Hageja hagis võlasummat vähendanud ja nõuab kostjalt 250 000 krooni tasumist. Kuna kostja jättis kohtu määratud tähtajaks hagile vastamata, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on lepingu alusel hagejale tasumata 250 014.50 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist hagis nõutud ulatuses, so 250 000 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue võla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohtul ei õnnestunud hagimaterjale posti teel kätte toimetada, siis oli kohus sunnitud hagimaterjalid kätte toimetamiseks kohtutäituri kaudu. Kohtutäitur abi on hagimaterjalid 25.07.2010 kostjale kätte toimetanud. Kohtutäituri tasu 420 krooni on hageja poolt tasutud 1.09.2010.a. Hageja menetluskulu on seega 420 krooni, mis on õiguslikult põhjendatud ja olnud vajalik ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles hagi esitamisel menetlusabi riigilõivu tasumisel. Kohus oma 23. aprilli 2010.a määrusega rahuldas taotluse ja vabastas hageja hagi esitamisel 25 000 krooni riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis kuulub riigilõiv 25 000 krooni kostjalt riigituludesse väljamõistmisele täies ulatuses. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.