2-10-28503
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-28503
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi E hagi DPOsaühingu ja AD’i vastu võlgnevuse 39 093,60 krooni ja viivise solidaarseks väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
39 093,60 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine kostja AD suhtes
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: aktsiaselts E (registrikood XXX; asukoht XXX) hageja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige IP kostja I: DPOsaühing (registrikood XXX; registrijärgne aadress XXX) kostja I seadusjärgne esindaja: juhatuse liige AV(postiaadress XXX) kostja II: AD (isikukood XXX; elukoht XXX)
8. september 2010.a, kirjalik menetlus
Aktsiaselts E (hageja) esitas 15.06.2010.a Harju Maakohtule hagi DPOsaühingu (kostja I) ja AD’i (kostja II) vastu võlgnevuse 39 093,60 krooni ja viivise solidaarseks väljamõistmiseks. 21.07.2010.a esitasid hageja ja kostja II kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtajaks on 3 päeva. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub kohtul vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastada 50% tasutud riigilõivust.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
2-10-28503 TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele kostja II suhtes. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse ainult kostja II suhtes ning jätkab menetlust solidaarvõlgnikust kostja I osas, puudub kohtul õiguslik alus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja II kokku leppinud, et kohtukulud tasuvad pooled iseseisvalt, v.a kostja II tasub 50% riigilõivust, milline summas 3 750 krooni on juba arvestatud üldsumma sisse. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab hageja ja kostja II soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.