lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-49008/10

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-49008/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 637 lg 1, 3, 4Tasu maksmise kohustusTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 644 lg 2, 3Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamineRÕS § 22Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineRÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineRÕS § 27 lg 1Vabanemine kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-49008

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

08.september 2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu VPhagi AEOÜ vastu 25 904,40 krooni saamiseks 25 904, 40 krooni

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: VP(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ ) Kostja: AEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: DA(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Igor Iltšenko

Asi läbivaadatud kohtuistungil

26.08.2010

Kohtuistungil osalesid

V. P, A. Lusmägi, I. Iltšenko

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AEOÜ-lt kostja VP kasuks 23 112,30 krooni (kakskümmend kolm tuhat ükssada kaksteist krooni ja 30 senti).
3.Jätta menetluskulud 89 % ulatuses kostja AEOÜ kanda ja 11 % ulatuses hageja VP kanda.
4.Välja mõista AEOÜ-lt VP kasuks menetluskulu riigilõivu näol 5340 (viis tuhat kolmsada nelikümmend) krooni.
6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
Välja mõista AEOÜ-lt riigituludesse V. Pile osutatud riigi õigusabi tasu katteks 2109,30 krooni (kaks tuhat ükssada üheksa krooni ja 30 senti). Nimetatud summa tuleb riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
7.Välja mõista VPlt riigituludesse riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustuse täitmiseks 260,70 (kakssada kuuskümmend krooni ja 70 senti), mis tuleb tasuda ühekordse maksena kohtuotsuse jõustumisest arvates 15 päeva jooksul.
8.Tasuda riigieelarve vahenditest Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ-le riigi õigusabi tasu 4740 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) krooni (sh käibemaks 20% summas 790 krooni) vandeadvokaat Andres Lusmägi poolt riigi õigusabi osutamise eest VPle tsiviilasjas 2-09-

49008. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

29.09.2009 Harju Maakohtule esitatud hagis VP taotleb AEOÜ-lt välja mõista 25 904,40 krooni töövõtulepingu alusel saamata tasu. Hagiavalduse kohaselt hageja teostas kostja tellimusel siseviimistlustöid XXXTallinnas asuval ehitusobjektil 04.09.2008 – 27.11.2008.a. Kuivõrd hageja töövõtulepingut ei allkirjastanud, siis töötas hageja suulise töövõtulepingu alusel. Kostjal on kohustus tasuda tehtud tööde eest, kuid kostja oma kohustust siiani täitnud ei ole. Hageja pahteldas ja värvis seinad ja laed XXXTallinnas asuvas elamus korterites nr 7 ja 11 tellija juures kehtivate tasumääradega. Hageja taotleb hagi rahuldada ning menetluskulud jätta hageja kanda.

KOSTJA VASTUS

24.11.2009 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et teostas viimistlustöid hoones aadressil XXX korterites 6, 7, 9 ja 11 vastavalt kostja ja OÜ O vahel 20.08.2008 sõlmitud alltöövõtulepingule nr 900/12. Töövõtuleping kostja ja OÜ O vahel oli tähtajaline, tööde alustamise aeg oli 01.09.2008 ja lõpetamise tähtaeg 24.09.2008. Nimetatud töölepingu raames tööde teostamiseks kostja võttis tolke töövõtulepingu alusel OS alates 01.09.2008, töövõtuleping oli suuline. Vastavalt töövõtulepingule OS oli kohustatud teostama viimistlustöid korterites 7 ja 9. Tööde teostamise käigus selgus, et tema maalrioskused ja teadmised olid ebapiisavad ja tema töö kvaliteet on ebarahuldav ega vastanud 2-kvaliteediklassi RYL2000 normidele. Mõni päev hiljem O. S võttis endale abilise VP. Kostja ei ole sõlminud V. Piga töövõtulepingut ei suulises ega kirjalikus vormis. Arvatavasti töö sisu, tingimusi, tasu ja mahtu V. P arutas O. S ja sõlmis temaga töövõtulepingu, mitte kostjaga. Kõik tööd, mida tegi O. Sivograkov, kas koos V. P või mitte, ei vastanud 2-kvaliteediklassi RYL2000 normidele ja kostja neid töid vastu ei võtnud. Kostja nõudis tööde parandamist ja puuduste kõrvaldamist, kuid töövõtja ei teinud seda. Omakorda ei võtnud alltöövõtulepingu alusel teostatud kostjalt vastu ka O OÜ, esitades 10.11.2008 pretensiooni. OÜ O ei allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmis akti ja taganes alltöövõtulepingust nr 900/12 alates 20.11.2008. Hageja esitatud hinnakalkulatsioonis on märgitud vale aadress, kalkulatsioon on koostatud 07.06.2009, kuid tööd teostati septembris 2008, mitte juunis 2009. Need vastuolud näitavad, et hageja kalkulatsioon ei vasta tõele. VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel kostjal ei ole tekkinud kohustust tasuda ebarahuldava kvaliteediga teostatud, lõpetamata töö eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõude. Hagiavalduse kohaselt hageja on teostanud kostja tellimusel siseviimistlustöid, parandanud osundatud puudused ning kostja on tööd vastu võtnud. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud lepingulist suhet kostjaga, vaid samal objektil töövõttu teostanud Oleg Sga. Lisaks kostja väidab, et tööd ei vastanud nõutavale kvaliteediklassile ning töid ei ole seetõttu vastu võetud.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule kohustuslikku vormi sätestatud ei ole. Hageja väidetel oli poolte vahel suuline leping. Kostja kirjalikus vastuses eitab kostjaga lepingu olemasolu, kuid 26.08.2010 kohtuistungil kostja esindaja möönis, et hageja teostas kostja objektil töid ning kostjal on kohustus mingi tasu hagejale maksta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 kohaselt kohus võib kuni 2000 EUR suuruse hagihinnaga varalise hagi puhul kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Eeltoodu alusel on kostja kinnitus tasu maksmise kohustuse olemasolu kohta kohtu hinnangul käsitatav pooltevahelist lepingulist suhet kinnitava tõendina. Hageja ja kostja töövõtulepingulist suhet tõendavad samuti tunnistaja S ja hageja vande all antud ütlused. Tunnistaja S seletas, et küsis kostjalt, kas võib samale XXXobjektile tööle kutsuda hageja, kes oli tunnistaja tuttav ja otsis tööd; kostja lubas ning kõik läbirääkimised ja kokkulepped töö osas pidas hageja kostjaga. Hageja vande all tunnistas, et S näitas talle XXXobjektil kostja esindajat DA, kellega hageja leppis kokku hinnas ning kes näitas hagejale kätte tööobjekti – XXXkorter 7- ja andis töö valmimise tähtaja. Tunnistaja S, hageja ja kostja seadusliku esindaja V. D seletustest 25.02.2010 istungil nähtub, et kostjal ei olnud tavaks sõlmida töövõtjatega kirjalikke töölepinguid, vaid kõikide siseviimistlust teinud töövõtjatega olid kostjal suulised kokkulepped. Eelnimetatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud suulise töövõtulepingu olemasolu hageja ja kostja vahel.
3.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 638 sätestab tellija kohustuse töö vastu võtta, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kogutud tõendite alusel kohus asub seisukohale, et kostja on tööd vastu võtnud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Tunnistaja S ja hageja kinnitasid, et kõrvaldasid Ahmetovi ülesandel objektil tehtud töödes puudused, mh parandasid ka teiste töövõtjate poolt tehtud töid. Tunnistaja S ja hageja ütlused kattuvad selles, et osaliselt tuli töid ümber teha seetõttu, et teised töövõtjad rikkusid juba tehtud töö. Hageja vande all seletas, et tegi viimaseid parandustöid XXXobjektil 29.30.novembril 2008.a Roman Malinkini ülesandel, kes ütles, et ülejäänud osas on tööd vastu võetud. Parandustööd ei olnud hageja põhiobjektiks olnud korteris nr 7, vaid mujal. Kohtul ei ole alust tunnistaja ja hageja nendes ütlustes kahelda. Kostja esitatud alltöövõtulepingust nr 900/12 nähtub, et RMoli OÜ O esindaja. Kostja tegi XXXobjektil töid OÜ O alltöövõtjana.17.11.2008 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 3 järeldub, et 17.11.2008 kostja oli oma töövõtjatelt töö vastu võtnud. Vastasel juhul ei oleks kostjal

olnud võimalik esitada töid vastuvõtmiseks peatöövõtjale. Asjaolu, et aktile on OÜ O esindaja kirjutanud käsikirjaliselt juurde märkuse töö RYL2000 klass 2 kvaliteedinõuetele mittevastavuse kohta, tõendab, et akti teksti ei valmistanud ette mitte OÜ O, vaid just kostja. Samuti tuleneb kostja ja OÜ O vahelisest alltöövõtulepingu punktist 4.6., et üleandmise-vastuvõtmise akti esitab alltöövõtja, so kostja AEOÜ.

4.Kostja poolt hagejalt töö vastuvõtmata jätmist ei tõenda see, et väidetavalt on OÜ O jätnud tööd kostjalt vastu võtmata ning puuduste tõttu tehtud töödes OÜ O taganes kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingust. Nagu kohus otsuses eespool tuvastas, võttis kostja hagejalt tegelikkuses tööd vastu. Pärast sellele järgnenud väidetavalt OÜ O poolt tööde vastuvõtmisest keeldumist ja lepingust taganemist ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi pretensiooni tööde kokkulepitud nõuetele mittevastavuse kohta. Kostja ehitusettevõtjast tellijana sõlmis hagejaga töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 644 lg 2 ja 3 alusel on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuna ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast mittevastavusest teadasaamist. OÜ O esitas kostjale pretensiooni 10.11.2008, nõudes lepingu täitmist ja viimistlustööde puuduste kõrvaldamist 7 päeva jooksul pretensiooni kättesaamisest. Seejuures on pretensioonis üldsõnaliselt nimetatud maalritööde mittevastavust RYL2000 kvaliteediklass 2 nõuetele, kuid ei ole ühtegi puudust kirjeldatud ega viidatud ühelegi muule dokumentaalsele tõendile, milles oleksid puudused fikseeritud. Kostja esitas OÜ-le O tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 17.11.2008. Sellele on OÜ O esindaja teinud omakäelise märkuse tööde mittevastavuse kohta nõutavale kvaliteediklassile, kuid jällegi ei ole puudusi konkretiseeritud. 3 päeva hiljem, 20.11.2008 on OÜ O esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse seoses viimistlustööde puuduste mittekõrvaldamisega. Seejuures viidatakse taganemisavalduses muu hulgas lepingu punktile 8.5, mis sätestab tellija õiguse lepingust taganeda enne täitmise tähtaega, so enne 24.09.2008. Eeltoodu alusel on OÜ O lepingust taganemise õiguspärasus kaheldav. Asjaolu, et kostja jättis kasutamata võimaluse kaitsta oma õigusi OÜ O ees ning tal jäi OÜ-lt O tasu XXXtehtud tööde eest väidetavalt saamata, ei anna kostjale alust keelduda kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisest ja oma töövõtjatele tasu maksmisest. Kostja ei ole esile toonud, et kasutas OÜ O poolt lepingust taganemise järel hageja suhtes VÕS § 644 lg 3 viimases lauses sätestatud õiguskaitsevahendeid ja alandanud hagejale makstavat tasu või nõudnud tekitatud kahju hüvitamist.
5.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja väidetel oli kokkulepitud tasuks 60 krooni/m2. Samas suuruses tasukokkulepet kinnitas ka tunnistaja Sivograkov. Selles osas ei ole tunnistaja ja hageja ütlused kohtu hinnangul tõepärased. Tunnistaja S ja hageja on huvitatud võimalikult suures ulatuses tasu saamisest. Kõiki asjas esitatud tõendeid koos hinnates kohus leiab, et kostja poolt töövõtjatele tasu lubamine väidetavalt määras 60 kr/m2 ei ole veenev ega eluliselt usutav. Kostja hinnapakkumisest OÜ-le O ja alltöövõtulepingu nr 900/12 punktist 6.1. nähtuvalt pidi kostja teostama tööd OÜ-le O tasumääraga 60 kr/m2. Alltöövõtulepingu punkti 3.1. kohaselt sisaldas see hind tasusid lepingu dokumentides määratud tulemuse saavutamiseks vajalikule tööjõule, materjalile, kaupadele ja ehitusmasinatele. Vaidlust ei ole, et hageja teostas tööd kostja materjalidega. Seega juhul, kui kostja maksnuks oma töövõtjatele tasu samas määras, kui sai tööde eest oma tellijalt, jäänuks materjali ja seadmete kulu kostja kanda. St kostja ei oleks töövõtu eest saanud tulu, vaid oleks objektil töö tegemise eest pidanud peale maksma. See ei ole kooskõlas äriühingu eesmärgiga teenida majandustegevusega tulu.
6.Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõepärane kostja väide, et temal oli kõikide oma töövõtjatega kokkulepe tasus määraga 45 kr/m2. Hageja sõnul oli samas suurusjärgus – 40 kr/m2 –äriruumides viimistlustöid teinud isikute tasu suurus. Seega tuleb hagejale makstavat tasu arvestada määraga 45 kr/m2. Parandustööde hinnale 12 kr/m2 ja ruumides 3 – 5 teostatud tööde hinnale 40 kr/m2 kostja vastu vaielnud ei ole.
7.Kostja vaidleb vastu hageja tasu nõudele ruumides nr 3, 4 ja 5 (nn äriruumid) teostatud tööde eest, sest nimetatud tööd ei kuulunud kostja töövõttu. Kohus leiab, et esitatud tõendid ei välista kostja kohustust tasuda hagejale nendes ruumides teostatud tööde eest. OÜ O ja kostja vahelises alltöövõtulepingu esemeks on viimistlustööde teostamine korterites 6, 7, 9, 11. Samade korterite vastuvõtmiseks on kostja esitanud OÜ-le O 17.11.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. See ei välista aga kostja ja OÜ O vahel XXXobjektil tehtavate tööde kohta muude kokkulepete ja lepingute olemasolu. Nii nähtub kohtule esitatud alltöövõtulepingu lisast 1, et tegemist on hinnapakkumisega nr 3. Samuti on üleandmis-vastuvõtmisakti numbriks 3, kuigi aktis sisalduvad kõik alltöövõtulepingus nr 900/12 sisalduvad tööd. Hageja ja tunnistaja S sõnul töötas XXXobjektil mitmeid firmasid, üldiselt vastutas tööde eest hageja arusaamise järgi OÜ O töötaja Roman Malinkin, kuid hagejat ja tunnistajat suunas ruumidesse 3, 4 ja 5 töid parandama just kostja töötaja Deniss Ahmetov. Hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid kostja ja OÜ O vahel sõlmitud täiendavate kokkulepete kohta. Kostja, avaldades imestust, kuidas sai DA anda korraldusi kostja töövõttu mittekuuluvate tööde tegemiseks, ei soovinud esitada mingeid tõendeid hageja vastava väite ümberlükkamiseks. Samas kostja ei vaidlustanud hageja poolt ruumides 3, 4 ja 5 tööde teostamise fakti. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tõendatud on, et kostja andis hagejale ülesande parandada XXXhoones ruumides 3, 4 ja 5 teostatud viimistlustöid ning kostjal on kohustus nende tööde eest ka tasuda.
8.Kostja ei ole vaidlustanud hageja kalkulatsioonis esitatud tööde mahtu. Kõike eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt järgmise arvestuse kohaselt: Korteris 7 teostatud tööde eest kokku 181,94 m2 x 45 kr/m2 = 8187,30 krooni; Korteris 11 teostatud tööde eest kokku 4,2 m2 x 45 kr/m2 + 174 m2 x 12 kr/m2 = 2277 krooni; Toas nr 5 teostatud tööde eest kokku 89,1 m2 x 40 kr/m2 = 3564 krooni; Toas nr 4 teostatud tööde eest kokku 105,6 m2 x 40 kr/m2 = 4224 krooni; Toas nr 3 teostatud tööde eest kokku 121,5 m2 x 40 kr/m2 = 4860 krooni. Kokku tasu hageja poolt teostatud tööde eest XXXobjektil 23 112,3 krooni. Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu. Hageja esindaja riigi õigusabi korras A. Lusmägi esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu saamiseks summas 4740 krooni (sh käibemaks 20 % summas 790 krooni). Taotluse kohaselt on esindaja V. P õigusabi andmiseks teinud toiminguid enne 01.07.2010 kokku 6,5 tundi (tasumäär 150 kr/30 min + käibemaks 20 %) ning pärast 01.07.2010 4 tundi (tasumäär 250 kr/30 min + km 20 %). Ajakulu arvestuse kohaselt on vestluseks ja konsultatsiooniks hagejaga kulunud 1 tund, hagiavalduse koostamiseks 3,5 tundi, kirjaliku seisukoha koostamisele 1 t, ettevalmistus kohtuvaidlusteks 1 tund ning kohtuistungil osalemisteks kokku 4 tundi (2x2h). Riigi õigusabi osutamisel tekkinud kulu väljamõistmist esindaja ei taotlenud. Vastavalt RÕS § 22 lg –le 1 riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. 01.07.2010 jõustunud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja Eesti Advokatuuri juhatuse 09.02.2010 ja 15.06.2010 otsustega muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiosutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” (edaspidi Kord) punktide 37 ja 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 15,98 EUR (so 250 krooni) iga poole tunni kohta. Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on samuti 15,98 EUR iga poole tunni kohta. Nimetatud korra 15.02.2010 jõustunud ja kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsiooni punktides 42 ja 43 sätestati tsiviilasja kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise eest esindaja tasumääraks 150 kr iga pooltunni kohta. Arvestades tsiviilasja sisu ja keerukust ning esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on põhjendatud ja vajalik. Taotletud tasu tuleb riigi eelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Andres Lusmägi OÜ-le välja maksta.

10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel kohus jaotab menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja 25 904,40 kroonise nõude summas 23 112,30 krooni, st 89,2 % ulatuses. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud 89 % ulatuses kostja kanda ning 11 % ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohus märgib otsuses ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt tasunud riigilõivu 6000 krooni. 89 % sellest summast on 5340 krooni, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.
11.Harju Maakohtu 05.05.2009 määruse alusel on hagejal kohustus hüvitada riigituludesse ühekordse maksena 50 % riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Kohus määras riigi õigusabi tasu suuruseks 4740 krooni. Hageja hüvitamiskohustus on seega 2370 krooni. RÕS § 27 lg 1 p 1 alusel vabaneb riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kohustatud isik hüvitamise kohustusest ulatuses, milles menetluskulud jäävad teise menetlusosalise kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud 89 % ulatuses kostja kanda, jääb samas ulatuses kostja kanda ka hageja riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustus. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 2109,30 krooni. Hagejal tuleb riigituludesse hüvitada riigi õigusabi tasu ülejäänud osas, so 260,70 krooni. Võttes arvesse hageja kanda jäänud tasu suurust, samuti asjaolu, et pärast riigi õigusabi andmist on hageja majanduslik olukord muutunud, sest hageja töötas 2010.a. Prantsusmaal, peab kohus õigeks jätta kohaldamata riigi õigusabi andmise määruses riigi õigusabi tasu maksmiseks määratud tähtaeg „ühe aasta jooksul“ ning kohustab hagejat tasuma riigi õigusabi tasu hüvitise riigituludesse 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sama tähtaja jooksul tuleb riigi õigusabi tasu maksta kostjal.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval