2-10-27154
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Määruse avalikult teatavakstegemise 06. september 2010, Narva aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-27154
Tsiviilasi
Võlgniku Osaühing Bauhandels Marketing Grupp avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Osaühing Bauhandels Marketing Grupp (registrikood: 10445950; asukoht: Kalda 12-24, 20103 Narva) Võlgniku esindaja: Vladimir Sali (juhatuse liige) Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (aadress Sompa 3, 41533 Jõhvi, postiaadress PK 7, Kiviõli Post 43101, e-mail: [email protected], tel 5297927, 3370038, faks 3357911)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 08.06.2010.a Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt oli Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp põhiliseks tegevusalaks turvaruloode tootmine ning paigaldamisteenuste osutamine. Aprillis 2010.a halvenes järsult majanduslik olukord, mis põhjustas Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp maksejõuetuse. Avaldaja ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Viru Maakohus võttis 15. mail 2010 pankrotiavalduse menetlusse ning ajutiseks pankrotihalduriks oli nimetatud Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170).
tegeles peamiselt turvaruloode tootmise ja paigaldamisega. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus lõppenud. Aktiivne majandustegevus lõppes 2.kvartalist 2009.aastal tellimuste puudumise tõttu. Võlgniku seadusliku esindaja väitel ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2009.a. aruanne. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamist peetud korrektselt. Võlgnikul hetkeks tegevus puudub, kehtivad lepingud puuduvad, puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks. Varaline olukord on toodud pankrotimenetluse algatamise seisuga. Võlgniku esindaja esitanud bilansiandmed 15.6.2010 seisuga (võlgniku esindaja väitel peale nimetatud muudatusi ei ole toimunud). 2009.a. aastaaruanne on saadud registrist. Haldur on samuti iseseisvalt kogunud infot Võlgniku vara ja võlgade kohta. Raha pangaarvetel 0 krooni. Pankrotimenetluses on võlgnik täpsustanud oma Varadega seonduvat – esitatu kohaselt peaks võlgniku kassas olema 70671,95 krooni. Kuid võlgniku esitatud selgituste kohaselt raha kassas ei ole. Sellest tuleneb, et juhatuse liige on käsutanud Võlgniku rahalisi vahendid ilma kulutuse tegemist tõendava dokumendita. Nimetatust tuleneb Võlgniku nõudeõigus Vladimir Sali vastu summas 70671,95 krooni. Ajutise halduri hinnangul nimetatud nõude sissenõudmine sisuliselt võimatu, mistõttu nõude reaalväärtuseks on maksimaalselt kuni 7000 krooni. Muid varasid (põhivarasid) on jääkmaksumusega 7990 krooni (sülearvuti, 3 mobiiltelefoni, digikaamera ja lihvmasin). Ajutisele haldurile ei ole teada nimetatud varade turuväärtus, see selgub alles nende müügil. Tuginedes isiklikele kogemustele, varade turuväärtus 2-3 tuhat krooni. Ajutise haldur arvates konservatiivselt hinnatuna reaalselt varasid maksimaalselt kuni 10 tuhat krooni. Võlgniku pankrotiavalduses esitatu kohaselt võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. Pankrotimenetluses võlgnik täpsustanud oma kohustustega seonduvat, võlgnevused on: Maksu- ja Tolliamet, kellele 17.06.2010.a. seisuga põhivõlg 62016,60 kr ja arvestuslikud intressid 10911,16 krooni, kokku 72927,76 krooni. Võlgnevus on tekkinud maksude tasumata jätmisest. Võla sissenõudemenetlus alates oktoober 2009.a. Võlgnikul veel võlad tarnijatele: AS KreenholmValduse reg nr 10176314 (Joala 20 Narva) - 24763.60 krooni; Andinet Group OU reg nr 11117142(Kalda 12-86. Narva) - 53736.05 krooni; Narva Gate reg nr 11417217(Kose 12 Narva)- 215.55 krooni; Heroal(Osterwieher Strabe 80. D-33415. Verl)- 241681.36 krooni; Lotra Grupp OU reg nr 10910720(Nisu 18-1. Tallinn 10317) - 20532.00 krooni. Kokku 340928.56 krooni. Tegemist on põhivõla kohustustega, lisanduda võivad viivisnõuded. Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad, ajutine haldur ei ole tuvastanud muude kohustuste olemasolu. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt on kohustusi 17.6.2010. seisuga summas 413857 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks 3(6)
tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu ning Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et Võlgnik tegeles turvaruloode tootmise, paigaldamisega. Tegemist on väikeettevõttega, kus töötas 2 inimest. Võlgniku esitatu kohaselt maksejõuetuseni viisid asjaolud, et kuna 2008.a. lõpus saadud tellimuse jaoks ostis võlgnik omal kulul materjali, kuid hiljem tellimust vähendati ning tellija mõõtude järgi lõigatud materjal jäi kasutamata. Sellest tekkis otsene kahju. Samuti puudusid tellimused, mistõttu puudus võimalus püsikulude tasumiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muid maksejõuetuse põhjusi. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda 2.kvartal 2009.a., mil lõppes võlgniku majandustegevus. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võivad olla juhtimisvead seoses viivitusega pankrotiavalduse esitamisel. Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme tegevuses tahtlust pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Juhatuse liikme vastu kahjuhüvitise nõude täitmise saavutamine on ajutise halduri arvamusel väga raske, samas võib osutuda ka võimatuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused seoses teostatud maksetega võlgniku lähikondsele, kuid need ei ole olnud märkimisväärsed, mistõttu nõuete esitamine ei oleks majanduslikult põhjendatud. Tagasinõuete esitamise võimalusena on käsitletav nõudeõigus juhatuse liikme vastu kassas puudunud raha osas – seda summas 70672 krooni. Samas ajutine haldur ei pea realistlikuks nimetatud nõude reaalset sissenõudmist. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna antud pankrotimenetluses ei ole keegi deposiiti kohtu poolt määratud summat tasunud ning võlgniku varast ei piisa kulude katteks, tuleb kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel.
4(6)
Ajutise halduri aruande kohaselt ei tulene võlgniku maksejõuetus kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastatud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigadest. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu Bauhandels Marketing Grupp dokumentide hoidjaks Vladimir Sali. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 12 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata mõista ajutise halduri Tarmo Villman arvelduskontole XXX Swedbank tasu summas 6 200 krooni riigivahenditest ja ülejäänud tasu summas 5 800 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe
5(6)
PankrS ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.