Tsiviilasi nr.2-10-6861
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-6861
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi ÕMvastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS SEB Pank,
esindajad
Hageja esindaja Kristina K Kostja ÕM, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja Sven S , OÜ Rigolet
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista ÕM põhivõlg 6488,31 krooni, intress 2953,39 krooni ja kuni 19.05.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 6039,99 krooni AS SEB Pank kasuks Välja mõista ÕM alates 20.05.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.09.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 381,60 krooni AS SEB Pank kasuks. Välja mõista ÕM pärast kohtotsuse tegemist tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis 20 % aastas põhivõlalt, kuid viivist kokku mitte rohkem kui põhivõla (6488,31 krooni) ulatuses AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista ÕM välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1400 krooni AS SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule, Pärnu mnt 7 Tallinn.
Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 11.02.2010 kostja vastu makskäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes, mis anti üle hagimenetlusse. 20.05.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 16 231,69 krooni, millest põhivõlg on 6488,31 krooni, intress 2953,39 krooni ja kuni 19.05.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 6039,99 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu krediidilimiidiga 17 000 krooni ja intressiga 16 % aastas. Lepingus järgi oli fikseeritud kohustuslikuks tagasimakse limiidi summaks 8500 krooni, mis tähendab, et kui kuu 1.kuupäevakl on kasutatud krediidilimiiti, debiteerib pank kohustusliku tagasimakse limiiti ületava summa, kuid mitte vähem kui 100 krooni ja mitte rohkem kui kohustusliku tagasimakse summa 850 krooni. Kostja sooritas tehinguid perioodil kuni 10.08.2006, mil hageja kaardi eelmisel kuul teostatud ja tasumata maksete tõttu blokeeris. Pooled sõlmisid võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku tähtajaga 10.08.2008, mille järgi pidi kostja võlgnevuse tasuma 24 osamaksega. Kostja oma võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas kostjale 10.12.2009 nõude võla tasumiseks ja andis selleks täiendava tähtaja. Kostja ei kustutanud oma võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab oma kirjalikus vastuses, et hageja ei ole oma nõuet mingilgi määral põhjendanud ega tõendanud. Hageja esitatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole võimalik hagi rahuldada. Hageja nõuab nii viivist kui ka intressi, mis ei ole seaduse järgi lubatud. Kostja palub viivist vähendada. Hageja töötaja ei saa olla hageja lepinguline esindaja. Kostja taotleb aegumise kohaldamist.
Kohus arutas asja lihtmenetluses, pooled ei ole esitanud taotlust enda ärakuulamiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud Magnet krediitkaardi taotlusest ja pangakaardi väljastamise kviitungist nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid krediitkaardi lepingu, mis on hageja poolt allkirjastatud ja kostja poolt 29.03.2003 ning kostjale väljastati 29.03.2003 krediitkaart. Lepingule kehtivad panga üldtingimused, Magnet krediitkaardi lepingutingimused ja panga hinnakiri. Kohtule esitatud laenumaksete aruandest nähtub millal ja millistes suuruses on kostja krediitkaardi kasutamise eest tasunud. Hageja on esitanud intressiarvestuse, viivise arvestuse kui ka põhiosa võlgnevuse arvestuse, millest nähtub, et hageja ei ole arvestanud intressilt viivist. Kostja väide selle kohta, et hageja on arvestanud lubamatult viivist ja intressi, ei ole õige. VÕS § 113 lg 6 keelab viivise arvestamise intressi tasumisega viivitamise korral. Hageja on arvestanud viivist üksnes põhiosa maksega viivitamise eest.
Laenu maksete aruanne toetab hageja väidet, et pooled sõlmisid maksegraafiku võlgnevuse kustutamiseks. Laenu tagasimakse kirjest nähtu, et alates augustist 2006 on olnud kostjal kohustus tasuda võlgnevust ühesuuruste osamaksetega. Kohustuse täitmise tähtaeg oli 10.08.2008, seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud, sest tehingust tuleneva nõude aegumise tähtajaks on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Krediitkaardi leping on oma olemuselt laenuleping. VÕS § 396 lg 1 järgi on kostjal kohustus laenulepingu järgi saad tagastada ning tasuda VÕS § 397 lg 1 järgi intressi raha kasutamise eest ning VÕS § 113 lg 1 järgi viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks vastavalt VÕS § 114 lg 1. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 ja lg 6 järgi nõuda kohustuse täitmist ja viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Pooled on lepingu p 5.1 ja 5.3 järgi kohustus tasuda igakuiselt kohustuslik tagasimakse summa 850 krooni ja intressi vastavalt hageja hinnakirjale. Laenu maksete aruandest nähtub, et kostja põhikohustuse suuruseks on 6488,31 krooni, intress 2953,39 krooni ja kuni 19.05.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 6039,99 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Kostja on palunud kohtult viivise vähendamist. Hoolimata sellest, et kostja ei ole põhjendanud viivise vähendamise taotlust, leiab kohus, et põhinõudest suurema viivise väljamõistmine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostjalt tuleb välja mõista pärast hagiavalduse esitamise sissenõutavaks muutunud viivis ja pärast kohtotsuse tegemist tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Lihtmenetluses võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näha menetluskulude suuruse ette juba kohtuotsuses. Kostjalt tuleb välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1400 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.