Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

2-10-8078 ilmumise päevast. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ SMS Kiirlaen 13.02.2008.a kostjaga väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3000 kr, kohustudes arve nr 15957 alusel tasuma lepingu tasu 650 kr ja tagastama laenu hiljemalt 14.03.2008.a. Kostja jättis kohustuse täitmata ja tulenevalt 16.04.2008.a nõude loovutamise lepingust Dominus Inkasso OÜ ja OÜ SMS Kiirlaen vahel võlgneb hagejale laenu summas 3000.00 krooni, lepingutasu 650.- kr ja seisuga 14.02.2010.a kogunenud lepingujärgse viivisena 21 783.06 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 3000.00 krooni, lepingutasu 650.- kr, viivise perioodi 15.03.2008-14.02.2010.a eest vähendatud kujul 3638.47 krooni ning alates 15.02.2010.a kuni põhinõude tasumiseni sissenõutavaks muutuv lepingujärgne viivis 0,142% põhivõlalt päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude nimekirjale maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250.- kr, hagilt tasutud riigilõivu 1000.- kr ja õigusabikulu 1500.- krooni. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444, § 407 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega. Kuna kostjale ei õnnestunud ei hageja poolt antud aadressil ega ka muul aadressil hagimaterjale kätte toimetada, siis vastavalt TsMS § 317 kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.2010.a. Vastavalt TsMS § 317 lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 14.07.2010.a, hagile vastamise tähtaeg on tänaseks möödunud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg. 2 p. 2 tulenevat rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kostja elukoht ei ole teada, hagimaterjalid on kättetoimetatud avalikult ning uusi andmeid kostja aadressi kohta ei ole, siis kohus toimetab käesoleva kohtuotsuse kostjale kätte avalikult väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes TsMS § 317 kohaselt.

2 (3)

2-10-8078 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poole, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja B.S kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks põhjendatud menetluskuludena kokku 2600 kr, s.o. hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1000.- kr, hagimaterjalide avalikult kättetoimetamiselt riigilõivu 100.- kr ja õigusabikulud summas 1300.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt makstud riigilõivu 250.- kr ei ole võimalik TsMS § 144 p.7 järgi välja mõista, kuna hagiavaldus esitati 18.02.2010.a ning puuduvad tõendeid selle kohta, et hageja sai maksekäsu kiirmenetlust lõpetava 03.11.2009.a määruse kätte vähem kui kuu enne hagi esitamist. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.