2-07-28165/34 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. Menetluse käik ME OÜ esitas 27.07.2007.a Harju Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse M R ́alt (alates 03.07.2009 perekonnanimega I, tl 148) 1038 krooni nõudes. 24.09.2007 Harju Maakohtu kohtunikuabi määrusega anti ME OÜ nõue M R vastu üle kohtunikule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.10.2007 määrusega võeti esitatud hagi menetlusse. Harju Maakohtu 16.09.2008 otsusega hagi rahuldati ja M Rattasepalt mõisteti ME OÜ kasuks välja 2382 krooni. Kostja, M R esitas apellatsioonkaebuse ja 30.03.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 16.09.2008 otsus täies ulatuses ning asi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata, ei kujundanud seisukohta kõikides olulistes küsimustes, hindas asjas kogutud tõendeid valesti. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb maakohtul hinnata, kas K T oli korteriomanike otsuse alusel valitud isikuks, kes võis sõlmida lepingu haldusteenust osutava isikuga, sest K T ́t ei nimetata otsuses mitte valitsejaks, vaid allkirjaõiguslikuks isikuks, samuti tuleb maakohtul välja selgitada kes tellis kostja poolt pargitud auto teisaldamise ja kes loovutas nõude hagejale ning kas K T tegutses Xxx maja korteriomandite valitsejana ning kas valitseja pädevus annab võimaluse tehingu tegemiseks; maakohtul, kohaldades liiklusseaduse § 50 lg 3 tuleb tuvastada, kas konkreetses kohas, kuhu kostja sõiduki parkis oli tegemist teega liiklusseaduse tähenduses, mis on LS § 50 lg 3 kohaldamise eelduseks; samuti peab kohus välja selgitama, kas kostja poolt pargitud auto takistas teiste autode sisse- ja väljasõitmist ja kas on toimunud valduse rikkumise AÕS § 41 lg 3 tähenduses; VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p-le 5 tuleb kohtul tuvastada kõik kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud, sh. kas kahju, mille hüvitamist nõutakse kuulub täies ulatuses hüvitamisele, samuti kas oleks saanud kahju ära hoida väiksemate kulutustega.; viivise arvutamisel tuleks lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast, eeldusel, et kostja suhtes eksisteerib kehtiv nõue, mida ei ole kohaselt täidetud, samuti seda millal muutus kostja suhtes eksisteeriv nõue sissenõutavaks. 20.07.2010 toimunud kohtuistungil, kus kostja M I isiklikult ei osalenud, teatas kohus, et otsus antud asjas tehakse avalikult teatavaks 13.08.2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu. 03.08.2010 esitas kostja, M I kohtule kirjaliku seisukoha asjaolude ja kohtuistungil esitatud kompromissi kohta.

09.08.2010 uuendas kohus tsiviilasja menetluse. Kohus leidis, et tunnistajana tuleb üle kuulata K T ning kohtu algatusel vande all kostja M I. Kohus määras istungi toimumise ajaks 23.08.2010 kell 10.00. Kostja, M I on kinnitanud kohtumääruse ja kohtukutse kättesaamist. 23.08.2010 kohtuistungile kostjat ega tema esindajat ei ilmunud. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tellis 06.02.2007.a XxxKÜ K T isikus ME OÜ-lt teisaldamise autole Renault Clio (reg nr xxx). Sõiduk kuulus riikliku liiklusregistri andmete kohaselt kostjale. Auto teisaldamine telliti seetõttu, et see oli pargitud ilma territooriumi valdaja (XxxKÜ) loata ja prügi äravedu takistavalt. Tellija lähtus äraveo tellimisel AÕS § 142 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1, mille kohaselt ei või kolmas isik eraisiku omandis oleval, tähistatud kinnisasjal viibida ning et valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta. Hageja hinnangul võib liiklusseaduse alusel nõuda teisaldustasude hüvitamist. Kostjale kuuluv sõiduk viidi hageja parklasse, kust kostja selle ilma hageja nõusolekuta ära viis. Tellija loovutas oma nõude, mis tal sõiduki äravedamisest tulenevalt kostja vastu tekkis, hagejale. Hageja nõuab seetõttu kostjalt äravedamise tasu vastavalt oma hinnakirjale ning sellele lisaks viivist 0,5% tasumata summalt päevas ning seisuga 22.10.2007.a oli hagejale arve tasumata 258 päeva vältel. Viivisemäär 0,5% tuleneb hageja hinnakirjast. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt oli äraveo tellijaks korteriomanike esindaja K T ning korteriomanike esindusõigus tulenes korteriomanike üldkoosoleku otsusest. Hagiavalduse järjekordse täienduse kohaselt tekkis korteriomanikel kostja vastu deliktiline nõue. Hageja viitab TsÜS § 138 lg 2, VÕS §-le 113, 128, 635 lg 1, 1050 lg 1, 1057 ning asjaolule, et kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2382 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidleb sellele vastu. Kostja arvates on ebaõiged hageja väited selle kohta, et Xxxterritoorium oleks olnud valdaja poolt tähistatud või piiratud. Kostja hinnangul ei ole Xxxkinnisasja valdajaks mitte korteriühistu, vaid kõikide korteriomandite valdajad, sest maatükk kuulub korteriomandite kaasomandi koosseisu ning maatüki valdajaks on isikud, kes on korteriomandite valdajaks. Kostja viibis Xxxmajas elaval sõbral, W I ́el külas ning parkis auto maja hoovi viimase nõusolekul. Kostja väitel puudusid hoovil nii piire, kui ka sissesõitu keelavad liiklusmärgid. Parklas, kuhu auto teisaldusfirma poolt viidi, lasi parklat valvanud meesterahvas auto ilma raha maksmata ära viia. Kostjale teadaolevalt lõpetati korteriühistu Xxx 25.08.2001.a seisuga, so ligi kuus aastat enne kõnealust teisaldamist. Kostjale teadaolevalt ei ole korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud reguleerinud kaasomandis oleva maatüki kasutamist ega parkimiskorda. Kostja vaidles vastu ka hageja väitele, et sõiduk segas teisi liiklejaid. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud tsiviilasjas teeb kohus tagaseljaotsuse. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja, M I kinnitanud kohtudokumentide kättesaamisest.

Kohtudokumentideks olid kohtumäärused ja kohtukutse (tl 156). Seega oli kostja kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kahju on tekitatud sõiduki teisaldamisega seotud kulude kandmisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 sätestab, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Takistades korteriomanikel kasutada korteriomandi juurde kuuluvat hoovi, on kahtlematult tegemist korteriomandite kasutamise õiguse rikkumisega. Kostjal oleks tulnud kasutada võimalust parkida oma sõiduk maja ette tänavale, mitte nii, et see takistas maja hoovi sissesõitu ja juurdepääsu maja hoovis olnud prügikastidele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 40 lg 3 sätestatu kohaselt on valduse rikkumine muuhulgas ka valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. AÕS § 41 lg 1 sätestatu kohaselt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. AÕS § 50 lg 1 kohaselt võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust AÕS § -des 40-48 sätestatud korras. Seega oli K T ́l kui korteriomanike esindajal õigus valdust, Xxx maja hoovi kaitsta ning kostja sõiduk teisaldada. Hageja viitab hagiavalduses VÕS § 1057 sätestatule. Vastutus suurema ohuallikaga tekitatud kahju ees on suurema ohuallika valitseja riskivastutus s.o. süüst sõltumatu vastutus. VÕS § 1057 sätestab, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tema sõiduauto oli pargitud Tallinnas, Xxx asuva maja korteriomanike valdust rikkudes ning valduse taastamiseks oli vajalik sõiduk teisaldada. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2382 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 sätestatu kohaselt tunnistab kohus omal algatusel viivitamata täidetavaks muuhulgas ka tagaseljaotsuse. Seega on käesolev kohtuotsus viivitamatult täidetav. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.