ME Holding OÜ hagi Mirjam Rattasepp vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.08 a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2382 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mirjam Rattasepp ́a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Mirjam Rattasepp (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, aadress xxxxxxx xx xxxxxxx xxxxx); Vastustaja ME Holding OÜ (registrikood 10844029, asukoht Põlva, aadress Võru 23, 63305 Põlva); Vastustaja esindaja Margus Prantsus (xxxxx xxx xx, xxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.09.2008.a otsus tühistada täies ulatuses ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
Tsiviilasi nr: 2-07-28165 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ME Holding OÜ esitas 27.07.2007.a Harju Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuivõrd võlgnik esitas sellele vastuväite, määras kohus 24.09.2007.a määrusega anda maksekäsu avaldus üle kohtunikule hagimenetluses menetlemiseks. Hagi kohaselt tellis 06.02.2007.a Vabriku 35 KÜ K. T. isikus ME Holding OÜ-lt teisaldamise autole Renault Clio (reg nr xxx xxx). Sõiduk kuulus riikliku liiklusregistri andmete kohaselt kostjale. Hagi väidete kohaselt telliti auto teisaldamine seetõttu, et see oli pargitud ilma territooriumi valdaja (Vabriku 35 KÜ) loata ja prügi äravedu takistavalt. Tellija lähtus äraveo tellimisel AÕS § 142 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1, mille kohaselt ei või kolmas isik eraisiku omandis oleval, tähistatud kinnisasjal viibida ning et valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta. Hageja hinnangul võib liiklusseaduse alusel nõuda teisaldustasude hüvitamist. Kostjale kuuluv sõiduk viidi hageja parklasse, kust kostja selle ilma hageja nõusolekuta ära viis. Tellija loovutas oma nõude, mis tal sõiduki äravedamisest tulenevalt kostja vastu tekkis, hagejale. Hageja nõuab seetõttu kostjalt äravedamise tasu vastavalt oma hinnakirjale ning sellele lisaks ks viivist 0,5% tasumata summalt päevas ning seisuga 22.10.2007.a oli hagejale arve tasumata 258 päeva vältel. Viivisemäär 0,5% tuleneb hageja hinnakirjast. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt oli äraveo tellijaks korteriomanike esindaja K. T. ning korteriomanike esindusõigus tulenes korteriomanike üldkoosoleku otsusest (t lk 54). Hagiavalduse järjekordse täienduse kohaselt tekkis korteriomanikel kostja vastu deliktiline nõue. Hageja viitab seejuures VÕS §-le 1057 ning asjaolule, et kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja hinnangul on ebaõiged hageja väited selle kohta, et Vabriku tn 35 territoorium oleks olnud valdaja poolt tähistatud või piiratud. Kostja hinnangul ei ole Vabriku tn 35 kinnisasja valdajaks mitte korteriühistu, vaid kõikide korteriomandite valdajad, sest maatükk kuulub korteriomandite kaasomandi koosseisu ning maatüki valdajaks on isikud, kes on korteriomandite valdajaks. Kostja viibis Vabriku tn 35 majas elaval sõbral, W. I. ́el külas ning parkis auto maja hoovi viimase nõusolekul. Kostja väitel puudusid hoovil nii piire, kui ka sissesõitu keelavad liiklusmärgid. Hageja parklas lasi parklat valvanud meesterahvas auto peale teisaldamist kostjal ilma raha maksmata ära viia. Kostjale teadaolevalt lõpetati korteriühistu Vabriku 35 25.08.2001.a seisuga, so ligi kuus aastat enne kõnealust teisaldamist. Kostjale teadaolevalt ei ole korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud reguleerinud kaasomandis oleva maatüki kasutamist ega parkimiskorda. Kostja vaidles vastu ka sellele hageja väitele nagu oleks sõiduk olnud pargitud teisi segavalt. Esimese astme kohtu otsus
3.Kohus rahuldas oma 16 septembri 2008.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 2382 krooni. Kohus saatis otsuse välja 8.12.2008.a ning kostja sai selle kätte 09.12.2008.a. Kohus luges tõendatuks, et hageja teisaldas 06.02.2007.a Vabriku 35 territooriumilt kostjale kuuluva sõiduauto Renault Clio xxx xxx Laki tn asuvasse valvega parklasse. Teisaldamise tellijaks oli korteriomanike esindaja K. T., kelle esindusõigus tulenes korteriomanike 14.07.2007.a üldkoosoleku otsusest. Sõiduk oli pargitud teiste autode sisse- ja väljasõitu, samuti prügivedu takistavalt ning auto omanikku ning parkimise asjaolusid ei õnnestunud enne äravedu välja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-28165 selgitada. Kohtu hinnangul tegutses K. T. korteriomandite valitsejana korteriomandiseaduse tähenduses ning rakendas seejuures kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks vajalikke abinõusid KOS § 21 lg 1 p 3 tähenduses. Kohus rahuldas hagi liiklusseaduse § 50 lg 3 alusel. Kohus luges tuvastatuks, et Vabriku tn 35 korteriomanikud loovutasid oma nõude, mis neil kostja vastu kostja poolsest parkimisega seotud tegevusest tulenes, hagejale. Kohus leidis, et sõiduki ümberpaigutamine oli põhjendatud, kuivõrd sõiduk takistas teiste autode sisse- ja väljasõitu. Valdajal on õigus oma valdust omaabi korras kaitsta ning kostja tegevust tuleb pidada omavoli toimepanemiseks. Kohus viitab hagi rahuldamisel ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 ning § 127 lg-le 4 ja §-le 1057, märkides, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist. Kohus leiab, et sõiduki teisaldus ja parklatasu nõue on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, sest kostja käitumise negatiivset tagajärge ei oleks saanud teistmoodi kõrvaldada, kui sõiduki teisaldamisega. Kohus viitas seejuures VÕS § 128 lg-le 3, mille kohaselt hõlmab varaline kahju ka kahju ärahoidmiseks tehtud mõistlikke kulusid. Kohus rahuldas ka viivisenõude, võttes viivise määrana aluseks 0,5% päevas, põhjendades seda sellega, et selline viivisemäär tuleneb hageja hinnakirjast. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas sellele apellatsioonkaebuse. Apellant leiab, et maakohus on valesti järeldanud, et K. T. puhul on tegemist korteriomandite valitsejaga korteriomandiseaduse tähenduses. Tõendatud ei ole, et hageja sõlmis Vabriku 35 korteriomanikega lepingu sõiduki äravedamiseks. Liiklusseaduse § 50 lg-s 3 sätestatud eeldused ei ole täidetud, sest kortermaja hoov ei ole ala, mille osas kohalduksid liiklusseaduse sätted. Apellandi hinnangul ei ole ka nõude loovutamine tõendatud. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega nagu ta oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Deliktilise nõude eeldused on tõendamata. Nii ei ole tõendatud õigusvastane tegevus ega põhjuslik seos. Apellandi väitel oli tal auto Vabriku tn 35 hoovi parkimiseks ühe korteriomaniku (Ü. I.) nõusolek. Hageja poolt esitatud seletus (t lk 59) ei saa olla tõendiks TsMS-i tähenduses, sest tegemist on kahe korteriomaniku poolt antud kirjaliku seletusega, mis koostati peale hagiavalduse esitamist. Isikuid oleks saanud üle kuulata tunnistajatena. Apellandi hinnangul on maakohtu poolt viivise määras 0,5% päevas, väljamõistmine õigusvastane, sest selline viivisemäär tulenes väidetavalt hageja hinnakirjast, kuid see, et see kostja suhtes peaks kohalduma, on tõendamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Kolleegiumi hinnangul on kohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata, ei ole kujundanud seisukohta kõikides olulistes küsimustes ja on hinnanud asjas kogutud tõendeid valesti ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et 06.02.2007.a teisaldas hageja kostjale kuuluva sõiduauto, mis oli pargitud Vabriku tn 35 maja hoovi. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki oli kohta, kust see teisaldati, parkinud kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas Vabriku tn 35 korteriomanikud sõlmisid auto teisaldamiseks lepingu hagejaga, kas K. T. on Vabriku tn 35 maja
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-28165 korteriomandite valitseja korteriomandiseaduse tähenduses ning kas tal on sellest tulenevalt õigus esindada kõiki korteriomanikke seadusega valitseja pädevusse antud küsimustes ja kas valitseja pädevus hõlmab neid toiminguid, mida K. T. väidetavalt valitsejana tegi. Pooled vaidlevad selle üle, kas valitseja loovutas korteriomanike nimel nõude, mis korteriomanikel kostja vastu võiks olla, hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas Vabriku tn korteriomanikel tekkis kostja suhtes auto Vabriku tn 35 hoovi paigutamisest tulenevalt hüvitisnõue, mille saaks nüüd hageja sisse nõuda, sest vastav nõue on talle hageja väitel loovutatud. Seejuures leiab kostja, et täidetud ei ole ei liiklusseaduse § 50 lg-s 3 sätestatud eeldused ega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja saab kostjalt nõuda viivist määras 0,5% iga viivitatud päeva eest.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus küsimuse, kas K. T. ́t võib pidada Vabriku tn 35 korteriomandite valitsejaks, hindamisel kujundanud seisukohta kõikides, selle küsimuse hindamisel olulistes küsimustes. Selle tõendamiseks, et K. T. ́t tuleb pidada korteriomandite valitsejaks, esitas hageja Vabriku tn 35 korteriomanike üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et korteriomanikud otsustasid valida allkirjaõiguslikuks isikuks, kes esindaks elamu Vabriku tn 35 huve, K. T. (vt t lk 54). Samas on järgmisest korteriomanike otsusest (t lk 55) näha, et korteriomanikud otsustasid sõlmida lepingu AS-ga Kodu Haldus, kellega kirjutas lepingu alla K. T. ning et AS-le Kodu Haldus anti muuhulgas õigus nõuda korteriomanikelt sisse makseid ja teha muid sooritusi, mis võiksid kuuluda valitseja ülesannete hulka (vt leping t lk 56 jj). Korteriomanike ühisuse suhte raames saab ühel ajal olla vaid üks valitseja. Asja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, milles oleks selgesõnaliselt öeldud, et K. T. on valitud Vabriku tn 35 korteriomandite valitsejaks. Sellest tulenevalt tuleb kohtul korteriomanike otsust, millega valiti K. T. allkirjaõiguslikuks isikuks, hinnates lahendada küsimus, kas konkreetset otsust tuleb mõista kui valitseja nimetamise otsust võib tuleb vastavat otsust mõista selliselt, et sellega määrati K. T. isikuks, kes võib sõlmida haldusteenust osutava isikuga korteriomanike nimel halduslepingu. Korteriomanike otsus on tehing, mis allub seetõttu tehingu tõlgendamisele kehtestatud reeglitele. Viimase tõlgendusvariandi kasuks räägib see, et K. T.t ei nimetata otsuses mitte valitsejaks vaid allkirjaõiguslikuks isikuks ning sellise isiku nimetamisele järgneva otsusega otsustati sõlmida haldusleping, mille allkirjastas volitatud isikuna K. T. ning millega pandi haldajale valitsejale iseloomulikke ülesandeid. Seega tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus välja selgitada kõik tehingu (korteriomanike otsus) tõlgendamiseks vajalikud asjaolud ning anda hinnang viidatud otsuse tähendusele.
9.Ringkonnakohus märgib, et asja arutamise käigus on oluline välja selgitada ja anda hinnang, kes tellis kostja poolt pargitud auto teisaldamise ning kes loovutas hagejale võimaliku nõude, mis Vabriku tn 35 maja hoovi valdajatel võib kostja vastu olla. Seetõttu on oluline välja selgitada, kas K. T. tegutses Vabriku tn 35 maja korteriomandite valitsejana või mitte ning kas valitseja pädevus annab võimaluse konkreetsete tehingute tegemiseks.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas Vabriku tn 35 korteriomanikel tekkis kostja suhtes kahju hüvitamise nõue või mitte. Maakohus rahuldas hagi, viidates seejuures nõude alusnormina kahele nõudenormile: liiklusseaduse § 50 lg-le 3 ja VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-le 5. Kostja vaidles sellise nõude olemasolule vastu ning vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse, millega hagi vastavatel alustel rahuldati. Ringkonnakohus käsitleb kummagi nõude alusega seotud küsimusi eraldi.
11.Esmalt käsitleb ringkonnakohus liiklusseaduse § 50 lg-ga 3 seotud küsimusi. Vastava sätte kohaselt võib liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki ümber paigutada
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-28165 teeomanik või teehoiu eest vastutav isik ning ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud kannab sõiduki kasutaja. Sama seaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestab liiklusseadus liikluse korraldamise Eesti teedel, st vastav seadus kehtib teedel toimuva suhtes. Maakohus jättis tuvastamata, kas konkreetses kohas, kuhu kostja talle kuuluva sõiduki parkis, oli tegemist teega liiklusseaduse tähenduses. See asjaolu on aga liiklusseaduse § 50 lg 3 rakendamise eelduseks. Maakohus jättis vastava asjaolu tuvastamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul vastavad asjaolud tuvastada.
12.Maakohus rahuldas hagi ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 tuginedes, leides, et kostja õigusvastaseks käitumiseks tuleb pidada valduse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Valduse rikkumise mõiste avab asjaõigusseaduse § 40 lg 3, mille kohaselt on valduse rikkumiseks valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Kohus luges asjaolu, et kostja takistas Vabriku tn 35 maja hoovi valdajatel hoovi valduse teostamist, tõendatuks I. V. ́i ja K. T. poolt 28.05.2008.a antud kirjaliku seletusega (t lk 59), mille kohaselt kinnitavad vastavad isikud, et 6.02.2007.a seisis sõiduauto Renault reg nr xxx xxx aadressil Vabriku 35, Tallinn hoovi sissesõidu teel nii, et takistas prügiveoautol maja prügikastini jõuda ja samuti majaelanikel hoovist välja ja sisse sõita. Muid tõendeid valduse rikkumise aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ei ole esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viidatud tõendit valesti hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda vastav tõend piisavalt asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kostja pani toime Vabriku tn 35 hoovi valduse rikkumise. Viidatud seletus sisaldab kahe isiku hinnangut, millest nähtub, et vastavad isikud leiavad, et kostja auto oli pargitud teiste autode sisse- ja väljasõitu takistavalt. Ka seda, millest lähtuvalt vastavad isikud sellisele järeldusele on jõudnud, pole esitatud. Kostja vaidles sellisele väitele vastu. Järeldusi ja hinnanguid saab kohtuvaidluse raames teha kohus. Kohus peab hagi rahuldamise eelduseks oleva järelduse tegemiseks vajalikud asjaolud välja selgitama. Seega on kohtu ülesanne tuvastada asjaolud, mille alusel saaks kohus ise järeldusele asuda, et vaidlusalune auto oli vaidlusalusel ajal pargitud teiste autode sisse- ja väljasõitmist takistavalt. Kohus ei saa oma järeldusi rajada üksnes kolmandate isikute järeldusele, olukorras, kus ühtegi vastava järelduse tegemiseks vajalikku asjaolu ei ole tuvastatud. Seega peab maakohus tuvastama asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja pani toime valduse rikkumise AÕS § 41 lg 3 tähenduses.
13.Kuivõrd kostja vaidles kahju hüvitamise nõudele vastu, tuleb kohtul hagi VÕS §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p-le 5 tuginedes rahuldades tuvastada kõik kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud, sh ka see, kas kahju, mille hüvitamist nõutakse, kuulub täies ulatuses hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju endas muuhulgas ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas auto mitme kilomeetri kaugusele vedamiseks tehtud kulutused olid kulutused VÕS § 128 lg 3 tähenduses, samuti seda, kas auto tasulises parklas hoidmise kulud olid kulutusteks VÕS § 128 lg 3 tähenduses või oleks võib-olla saanud valduse võimaliku rikkumise, eeldusel, et see toime pandi, kõrvaldada väiksemate kulutustega. Need asjaolud tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus välja selgitada.
14.Apellant vaidlustas ka maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt välja viivis. Viivise arvestamisel lähtus maakohus 0,5%-lisest päevamäärast. Maakohus põhjendas seda sellega, et selline viivisemäär tulenes hageja hinnakirjast. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole hageja hinnakiri kostjale otse siduv. Hageja hinnakiri võiks olla kostja jaoks siduv näiteks juhul, kui hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud leping ning kui hageja hinnakiri ning selles sisalduv viivisenõue oleks muutunud hageja ja kostja vahelise lepingu osaks. Käesoleval juhul ei sõlminud aga hageja lepingut kostjaga. Hageja väitel sõlmis
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-28165 temaga lepingu Vabriku tn 35 maja korteriomanike ühisus, kes hageja väitel loovutas oma võimaliku nõude, mis korteriomanike ühisusel võiks kostja vastu olla, hagejale. Seega saaks võimaliku viivise määrana kohaldamisele tulla seaduses sätestatud viivisemäär, millest peab maakohus lähtuma eeldusel, et kostja suhtes eksisteerib kehtiv nõue, mida ei ole kohaselt täidetud. Viivisenõude rahuldamise eeldusena peab maakohus tuvastama, millal muutus kostja suhtes eksisteeriv nõue sissenõutavaks.
15.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kohus oleks hageja poolt esitatud asjaolude tuvastamisraskustele tähelepanu juhtinud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.