Kohtulahend

Asjaolud 01.03.2007 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista enne töölepingu etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkutud aja eest hüvitis 1464,85 kr., leppetrahv 18 000 kr., konkurentsikeelu eest tasutud konkurentsitasud 87 000 kr. ja kohustada kostjat andma hagejale üle hagejale kuuluvad internetiportaali XXX//XXXXXXXXX.XX/ programmid ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni. Hagi põhjenduste kohaselt töötas H. P. alates 21.04.2004 kuni OÜ-s S. (praeguse nimega OÜ K.) tarkvara projektijuhi ametikohal. 01.11.2006 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 06.11.2006. Kostja põhjendas töölepingu lõpetamist töölepingu p 4.2 korduva rikkumisega. Töölepingu lisa 1 kohaselt oli kostja igakuine töötasu 8789 kr. Kuna kostja seadusest tulenevat viiepäevast etteteatamistähtaega ei järginud, vaid lahkus töölt omavoliliselt, on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 84 lg 2 alusel hüvitist viie päeva töötasu ulatuses 1464,85 kr. Vastavalt töölepingu p-le 2.4 oli töötaja tööülesanneteks tarkvara arendamine, programmeerimine, administreerimine ja programmeerijate töö organiseerimine. Vastavalt töölepingu p 6.2 kohustus kostja hoidma hageja ärisaladusi ja informatsiooni, mis kahjustab või võib kahjustada hagejat, tema klientide, äripartnerite, lepingupartnerite ja töötajate huve. Töölepingu p 6.4 kohaselt hõlmas konkurentsikeeld muuhulgas kostja kohustust mitte töötada teiste isikute heaks ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Töötamine hõlmas ka mistahes vormis teenuse osutamist. Kostja on töölepingu kehtivuse ajal rikkunud töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu. Kostja on töölepingu kehtivuse ajal olnud programmeerijana ja administraatorina seotud mitmete interneti kodulehekülgede arendamise ja väljatöötamisega. Nii onn EENeti koduleheküljel asuva domeeniotsingu kohaselt interneti domeenide XXX.XXXXXXXXXX.XX XXX.XXXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXX.XX administratiivseks kontaktisikuks märgitud kostja. Interneti koduleheküljed XXX.XXXXXXXXXX.XX. XXX.XXXXXXXXX.XX on käsitletavad otseste XXX..S. konkurentidena, kuna tegemist on kattuva suunitlusega kodulehekülgedega, millel on muuhulgas ühine reklaamisihtgrupp. Kostja on rikkunud töölepingu kehtivuse ajal konkurentsikeeldu, kuna on olnud seotud hageja konkurentide interneti kodulehekülgede väljatöötamisega. Lepingu p 6.7 tulenevalt juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt kokkulepitud hageja ärisaladuste hoidmise ning hagejale konkurentsi mitteosutamise kohustust, on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi konkurentsitasu 6-kordses ulatuses ning lisaks leppetrahvile hüvitama hagejale sellise mittetäitmisega tekitatud mistahes kahjud ja tagastama hagejale kõik töölepingu kehtivuse jooksul konkurentsi mitteosutamise eest tasuna saadud summad. Pooled leppisid töölepingu p 6.1 kokku, et hageja maksab kostjale igakuist tasu konkurentsi mitteosutamise ning hageja ärisaladuste hoidmise kohustuse nõuetekohase täitmise eest 3000 kr. Vastavalt töölepingu p-le 7.2 kohustus kostja töölepingu lõpetamisel, sõltumata lõpetamise alusest, hiljemalt töölepingu)argse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik temale hageja poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Kostja ei ole senini andud hagejale üle kostja viimase nelja kuu tööülesandeid, mis koosnesid internetiportaali http://S./ programmidest: (e-pood, seaduste süsteem, internetiportaali parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioonidest. 2(9)

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue hüvitise saamiseks omavoliliselt töölt lahkumise eest on alusetu, kuna kostja töötas faktiliselt viis päeva kui ka mõned päevad peale seda. Kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud ega mingit konkurentsi osutanud. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on täielikult tõendamata. Seadusesätte laiendav tõlgendamine töötaja kahjuks ei ole lubatud. Hageja kostjale eritasu ei ole maksnud. Asjaolu, et kostja on olnud märgitud domeenide administratiivseks kontaktisikuks, et võimalda veel asuda seisukohale, et kostja on osutanud hagejale konkurentsi. Domeen ei ole isikuks TLS ega TsÜS tähenduses. Tööandja konkurendiks ei saa olla ka interneti kodulehekülg. Hageja ei ole põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas kostja tegevus tema majandustulemusi. Hageja nõue programmide ja dokumentatsiooni üleandmiseks on alusetu. Materiaalseid väärtusi ei ole hageja poolt kostjale kunagi usaldatud. Programmeerijate poolt loodu on kättesaadav hageja enese valduses olevas serveris, millele kostjal juurdepääs puudub. Tarkvara arendamine ja programmeerimine toimub hageja serveris, kuhu salvestavad nii töö originaalid kui ka kõik hilisemad muudatused. Autori varalised õigused töötaja poolt töösuhtes raames loodud teosele lähevad üle tööandjale vastavalt AutÕS § 32 lg-le 1. Seega on hageja poolt soovitavad õigused tal juba olemas. Leppetrahvi esitamise nõue ei ole kooskõlas TsÜS § 138 lg 1 ning VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Leppetrahvi nõue on esitatud 4 kuud pärast töösuhtes lõppemist. Ligi neljakuuline tähtaeg on ilmselgelt ebamõistlik. Hageja on leppetrahvi nõudeõiguse minetanud VÕS § 159 lg 2 alusel. Vahepealne menetlus Pärnu Maakohtu 21.04.2008 otsusega mõisteti välja kostjalt 1464,85 kr. hageja kasuks. Rahuldamata jäeti OÜ K. hagi H. P. vastu 105 000 kr. väljamõistmiseks ja internetiportaali programmide ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni üleandmise kohustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2008 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 21.04.2008 otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja saadeti asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 93 000 kr. ning kohustas kostjat andma hagejale üle hagejale kuuluvad internetiportaali http://S./ programmid ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud töölepingu algdokumenti, kuna see ei ole säilinud. Kohus arvestas hageja esitatud töölepingut tõendina. Töölepingu kaks esimest lehekülge on allkirjastatud kostja poolt. Kostja vastuväide selle kohta, et tema ei ole neid allkirju kirjutanud, on paljasõnaline ega ole millegagi tõendamist leidnud. Töölepingu p 6.2 kohaselt kohustus kostja hoidma hageja ärisaladusi ja informatsiooni, mis kahjustab või võib kahjustada hagejat, tema klientide, äripartnerite, lepingupartnerite ja töötajate huve. Töölepingu p 6.4 kohaselt hõlmas konkurentsikeeld muuhulgas kostja kohustust mitte töötada teiste isikute heaks ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Töötamine hõlmas ka mistahes vormis teenuse osutamist. Pooled olid kokku leppinud töölepingus, et tööandja tasub kostjale eritasu 3000 kr. tööandjale konkurentsi mitteosutamise eest. Palgalehtede kohaselt tasus tööandja kostjale kogu kostja töötamise ajal lisaks põhipalgale eritasu igakuiselt 3000 kr. Kostja on seda kinnitanud oma allkirjadega 2004.a ja 2005.a palgalehtedel. Tööandja tasus kostjale põhipalga ja eritasu ühe ülekandega kostja arveldusarvele, mis nähtub kostja konto väljavõttest. Asjaolu, et tööandja on ülekande selgituseks märkinud töötasu, ei tähenda, et töötasu ei sisaldanud eritasu. Töötasu koosnes 3(9)

põhipalgast ja eritasust, lisaks maksti kostjale autoritasusid. Kostja poolt allkirjastatud palgalehtedest nähtub, et kostja põhipalk oli 8830 kr. ning eritasu 3000 kr. 2006.a palgaarvestusest nähtub, et 2006.a on kostjale põhipalka ja eritasu makstud nagu varasematel aastatel. Seega kostja kontole makstud töötasu sisaldas nii põhipalka kui ka eritasu. TLS § 50 p 6 sätestab, et töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Töölepingu kohaselt hõlmas konkurentsikeeld kostja kohustust mitte töötada teiste isikute heaks ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Hageja esindaja K. J. andis vande all seletuse, et töölepingu sõlmimisel selgitati kostjale, et konkurendid on need isikud, kes pakuvad samasugust teenust nagu hageja. Hageja tasus kostja koolituskulud vabavara platvormide selgeksõppimisel. Loodi täiesti uus süsteem. Kostja lõi hageja tarkvara peale portaalid XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX. Kui poleks olnud XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX, siis oleks hagejal palju rohkem kliente. Kostja eitas enda osalemist nende portaalide loomisel. Kostja võtab omaks, et ta ütles hageja esindajale, et tema ei ole XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX portaalidega seotud, kuna ta ei julgenud hageja esindajale rääkida, et on mõnes teises ettevõttes veel midagi teinud. Hageja esindaja K. J. vande all antud seletusega on tuvastatud, et tööandja määratles ja andis teada kostjale, kes on tööandja konkurendid ja mis on konkureeriv tegevus. Seega ei olnud hageja keelustanud kostjale igasuguse tegevuse ükskõik kelle juures, vaid ainult hagejaga sarnase tegevuse. Kuna kostja ei julgenud hageja esindajale rääkida, et ta on seotud portaalidega XXX.XXXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX, siis ta sai aru, et olles tegev OÜ-s S. ja OÜ-s S. ning tegeledes portaalide XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX loomisega, pakkus ta hagejale konkurentsi. Eeltoodu alusel oli konkurentsikeelu sisu kostjale üheselt arusaadav. OÜ S. 2006.a majandusaastaaruande kohaselt oli osaühingu põhitegevus koolitusalase info vahendamine ja reklaam ning kostja on koostanud aruande ning tema osalus firmas on 100%. OÜ S.i 2005.a ja 2006.a majandusaastaaruannete kohaselt oli osaühingu põhitegevus andmebaaside pidamine ning juhatuse liikmena on aruannetele alla kirjutanud ka kostja. Seega leidis kohtuistungil majandusaastaaruannetega tõendamist, et OÜ S.i ja OÜ S.i äritegevus kattus hageja äritegevusega. Interneti domeenide

XXX.XXXXXXXXX.XX,

XXXX.XXXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXX.XX administratiivseks kontaktisikuks on kostja, mida tõendavad väljavõtted EENeti kodulehekülje domeeniotsingust. Väljavõtetega interneti lehekülgede XXX.XXXXXXXXXX.XX, XXXX.XXXXXXXXX.XX koodidest on tuvastatud, et lehekülgede koodide autoriks on kostja. Seega lehekülgede programmeerijaks on olnud kostja. Seega kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja programmeerijana on olnud seotud töölepingu kehtivuse ajal mitmete interneti kodulehekülgede arendamisega ja väljatöötamisega. OÜ S. ja OÜ S. on käsitletavad otseste hageja konkurentidena, kuna haldasid internetiportaale ja müüsid oma interneti kodulehekülgedel reklaamiruumi samadele klientidele kui hageja. Nimetatud firmade poolt hallatavad internetileheküljed on suunatud samale sihtgrupile kui hageja poolt hallatud www.S. ja internetilehekülgedele ostsid reklaami samad ettevõtted. Kodulehtedel olevad brännerid kattusid. S. reklaamis oma külastajatele samu tüüpi tooteid ja teenuseid, mida XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX. WWW.S. sisaldas koolitus- ja firmapidude alast informatsiooni. Internetileheküljelt www.S. nähtub, et on olemas koolituskalender ning juhised ja kontaktid ürituste korraldamiseks. Väljavõtetega hageja 4(9)

andmebaasist ning domeenide XXX.XXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXXXX.XX kodulehekülgedelt on tuvastatud, et vähemalt viis hageja klienti (K., S. AS, M. OÜ, S. AS ja M. OÜ) on reklaaminud ennast ka kodulehekülgedel XXX.XXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXXXX.XX, s.o nad ostsid reklaami kostja ettevõtetelt. Andmebaaside väljatrükkidest nähtub konkreetselt iga arve number, siu ja vormistamise aeg. Internetilehekülgi haldavate firmade tulu tekib reklaami müügist. Seega on kostja ettevõtted hageja kliente üle võtnud. Kui poleks olnud portaale XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX, siis oleks hagejal olnud rohkem kliente. Seega ka rohkem käivet. Seega kostja konkureeriv tegevus avaldas negatiivset mõju hageja majandustegevusele. Kostja arvamus, et portaalid on suunatud erinevatele sihtgruppidele ning firmad ei reklaami oma koduleheküljel konkurente, on ekslik. Kostja on 12.03.2008 istungil omaks võtnud, et internetiportaalid XXX.XXXXXXXX.XX ja www.S. kattusid osaliselt. Tunnistaja K. R. leidis, et portaale XXX.XXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXX.XX ei peetud www.S. konkurentideks, www.S. ei pakkunud koolitusi. Tunnistaja K. R. arvamus ei ole kohtule siduv, asjas tähtsust omavaid asjaolusid tunnistaja kohtule ei edastanud. Samuti ei oma asjas tähtsust K. K. arvamus, teda ei ole menetlusse kaasatud ei eksperdi ega tunnistajana. Kõik internetiportaalid XXX.XXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXXXX.XX, www.S. on suunatud eelkõige sekretäridele, kes tegelevad koolitustest osavõtu organiseerimisega, vaba aja organiseerimisega jne. Seega ei ole tegemist koostööpartneritega, vaid konkurentidega. Ettevõttele ei oma tähtsust, kas reklaami ostab konkurent või keegi teine. Asjas ei oma tähtsust, kas 2006.a toimus OÜ-s S. majandustegevus või mitte ning kas käesoleval ajal hageja esindaja töötab firmas üksinda. Hageja konto väljavõte tõendab, et majandustegevus toimus vähemalt kuni 31.12.2006. Hageja on põhjalikult nii kirjalikult selgitanud kui ka esitanud tõendeid oma nõude tõendamiseks, esitatud tõendid lükkavad täielikult ümber kostja kõik vastuväited, argumendid. OÜ S. ja OÜ S. tegelevad hagejaga sarnaste põhitegevusaladega ning haldavad sarnase sisuga internetiportaale, millel on ühine sihtgrupp ja osaline reklaamikattuvus. Osaühingute käive tekkis nende hallatavatel internetilehekülgedel oleva reklaamipinna müümisest. Antud juhul kostja, tegutsedes majandusaastaaruannete kohaselt OÜ S. ja OÜ S. juhatuse liikmena ning arendades välja nimetatud äriühingute poolt hallatavaid internetiportaale, on osutanud töölepingu kehtivuse ajal hagejale konkurentsi ning rikkunud seega töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu. 21.04.2004 töölepingu p 6.7 sätestab, et juhul, kui töötaja ei täida nõuetekohaselt käesolevas peatükis 6 kokkulepitud tööandja ärisaladuse hoidmise ning tööandjale konkurentsi mitteosutamise kohustust ja/või lepingu p-s 6.6 toodud kohustust, on töötaja kohustatud tasuma tööandjale leppetrahvi tasu kuuekordses ulatuses ning lisaks leppetrahvile hüvitama tööandjale sellise mittetäitmisega tekitatud mistahes kahjud ja tagastama kõik lepingu kehtivuse jooksul lepingu p-s 6 nimetatud tasuna saadud summad. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja rikkus töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu, on põhjendatud kostjalt välja mõista leppetrahv 18 000 kr. Kohtuistungil leidis tõendamist hageja esindaja K. J. vande all antud seletusega, et kostjale saadeti 29.12.2006 teade, mis sisaldas ka leppetrahvi nõudmise teadet. Sellise nõudekirja edastamist kostjale kinnitab kostja hagejale 03.01.2007 saadetud e-kiri, milles ta ütleb, et oli 20.12.06-02.01.07 Eestist ära ja ei saanud mailidele vastata ning ta ei hakka nõudekirjas toodud väiteid kummutama. 06.11.2006 lõpetati kostjaga tööleping ning 29.12.2006, s.o vähem kui kaks kuud pärast töölepingu lõpetamist, esitati kostjale teade leppetrahvi nõudmise kohta. Kahte kuud tuleb pidada mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses. 5(9)

Hageja on tõendanud OÜ S. majandusaastaaruandega, et kostja on tegev ettevõttes 2004.a augustist ning OÜ S. majandusaastaaruannetega, et kostja on tegev ettevõttes 2006.a. Kostja on töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu rikkunud alates 01.08.2004. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele konkurentsikeelu tõttu tagastamisele kuuluv konkurentsitasu alates augustikuust 2004. Töölepingus on küll kokku lepitud, et tagastamisele kuulub kõik lepingu kehtivuse jooksul eritasuna saadud summad, kui rikutakse konkurentsikeeldu. Nimetatud lepingu säte kahjustab kostjat ebamõistlikult, kuna ta peab tagastama eritasu ka perioodi eest, mil ta lepingut ei rikkunud. TLS § 15 sätestab, et töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Põhjendatud on eritasu tagastamine perioodi eest, mil töötaja rikkus konkurentsikeeldu. Kostjalt kuulub väljamõistmisele konkurentsikeelu rikkumise tõttu tagastamisele kuuluv 25 kuu (august 2004 – oktoober 2006) konkurentsitasu s 75 000 kr. TLS § 50 p 1 sätestab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Vastavalt töölepingu p-le 7.2 kohustus kostja töölepingu lõpetamisel, sõltumata lõpetamise alusest, hiljemalt töölepingujärgse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik temale hageja poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja ei ole senini andnud hagejale üle kostja viimase nelja kuu tööülesandeid, mis koosnesid internetiportaali http://S./ programmidest: (e-pood, seaduste süsteem, internetiportaali parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioonidest. Tunnistaja K. M. ütlustest nähtub, et kostja tööülesandeks oli programmeerida XXXXXXXXXXXX.XX-le keskkonna lisamoodulid: e-pood, seaduste süsteem, internetiportaali parandused. Ta korduvalt lubas tööd üle anda, kuid seda ei juhtunudki. Kostja tunnistas, et tal on need tööd kohe valmimas. Tunnistaja tegi pidevalt pretensioone tööde venimise kohta. Serveri Trac väljavõtte on kostja serverisse kandnud viimased failid 17.07.2006. Sisestamata on tööd juulist 2006 kuni novembrini 2006. E-kirjas 03.01.2007 tunnistab kostja, et tal on tööd, s.o internetiportaali http://S./ programmid: (e-pood, seaduste süsteem, internetiportaali parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioon, tegemata. 04.01.2007 autorilepinguga on tuvastatud, et pooled leppisid kokku, et 22.01.2007 kostja annab hagejale üle ja loovutab XXXXXXXXX.XX-le kõik autoriõiguse seadusega sätestatud autori varalised õigused S. portaali tuuma, artiklite, kataloogide, kujundusmallide ja kasutajate haldamise tarkvara kohta käiva dokumentatsiooni suhtes. Kohtuistungil väitis kostja, et tema käes neid töid ei ole, tööd on tegemata. Kostja täitis tööülesandeid kuni 01.11.2006, töid teostas ta oma isikliku arvutiga. Talle maksti tehtud töö eest töötasu. Ta tunnistas K. M., et tööd on kohe valmis. Ta võttis endale kohustuse tööd üle anda 22.01.2007. Seega on nimetatud tööd teostatud, salvestatud kostja arvutisse, kuid hagejale nõuetekohaselt üle andmata. Kostjalt kuulub väljanõudmisele internetiportaali http://S./ programmid ja tehnilise süsteemi dokumentatsioon.

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 6(9)

Maakohus on ebaõigesti sisustanud TLS § 50 p 6 sisu ning pidanud hageja konkurentideks äriühinguid, kes selleks tegelikult ei olnud. Poolte vahel sõlmitud tööleping määratles konkurentsikeeldu äärmiselt üldsõnalise ja abstraktsena, sellega ei ole määratletud, kes on tööandja konkurendid ning mis on konkureeriv tegevus. Sellises olukorras ei olegi muud võimalust, kui lahendada vaidlus TLS § 50 p 6 alusel, mis aga peab siiski silmas töötamist tööandja konkurendi juures, mitte mistahes isiku juures. Sellest sättest kõrvalekalduv kokkulepe on kehtetu tulenevalt TLS §-st 15, kuna halvendab oluliselt töötaja olukorda. Tegemist ei ole samale sihtgrupile, vaid kardinaalselt erinevatele sihtgruppidele suunatud internetilehekülgedega, mistõttu ei saaks nad olla hageja konkurendiks ka sisulisest aspektist. Portaal www.S. sihtgrupp on firmade sekretärid ja juhiabid, portaali XXX.XXXXXXXXXX.XX sihtgrupiks koolitus- ning õppimisvõimalusi otsivad isikud, XXX.XXXXXXXXX.XX sihtgrupp aga vaba aja veetmisvõimalusi otsivad firmad või eraisikud ning XXX.XXXXXXXX.XX on meestele suunatud meelelahutusväljaanne (kusjuures viimase konkurendiks olemise küsimus ei olnud enam asja teistkordsel läbivaatamisel vaidluse). Tegevusalade põhiselt on OÜ K. 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt nende põhiliseks tegevusalaks internetikeskkonna www.S. haldamine, konverentside korraldamine, reklaami müük ja vahendus. OÜ S. peamiseks tegevusalaks on aga andmebaaside pidamine ning OÜ S. omaks koolitusalase info vahendamine ja reklaam internetis, kusjuures 2006.a majandusaasta aruande kohaselt majandustegevust ei toimunud. Seega ei ole tegemist kattuvate tegevusaladega ning isegi kui möönda reklaamiklientuuri kattuvust, ei ole konkurentsi faktiliselt siiski osutatud. Pelgalt äriühingu juhatuses olek, kui äriühing ei oma reaalselt majandustegevust või tegeleb mittekattuva tegevusalaga, samuti arvestades kostja tööülesandeid hageja juures (programmeerija), ei ole konkureerimine. Konkurentsi ja konkureerimise mõiste tuleb avada väidetavate konkurentide enda tegevuse ning tegevusalade kaudu, mitte aga potentsiaalse klientuuri kaudu. Üks klient võib sama toodet või teenust osta omal valikul erinevatelt isikutelt, mis ei tähenda veel seda, et need isikud, kellelt teenust või kaupa ostetakse, oleksid omavahel konkurendid. Reklaami ost erinevatest reklaamifirmadest ei ole konkurentsi osutamine. Hageja väited klientide „ülelöömise“ osas on paljasõnalised ning vastuolulised. Hageja kinnitab ka ise, et tema poolt näidatud äriühingud on samaaegselt ka tema kliendid, s.t on ostnud reklaami mõlemalt äriühingult. Seega ei saa rääkida klientide ülelöömisest. Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid ning konkreetseid tõendeid, mis kinnitaksid konkreetset reklaami ostmist ja müümist ning asjaolu, et hageja käive seetõttu vähenes. Hageja esitatud tundmatu päritoluga väljatrükid ei tõenda mingilgi moel reklaami ostmist samade äriühingute poolt. Pelgalt hüpoteetiline asjaolu, et äriühing on ostnud reklaami teenust mitmelt äriühingult (sh hagejalt) korraga, ei tähenda veel seda, et need äriühingud on üksteise suhtes konkurendid, veel vähem tõendab see asjaolu konkurentsi osutamist kostja poolt. Kostja esitas tõendid selle kohta, et portaale haldavad äriühingud ei ole omavahel konkurendid, vaid pigem pikaajalised koostööpartnerid, kes teevad omavahel koostööd. Need tõendid ning vastavasisulised seisukohad on kohus jätnud tähelepanuta. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 159 lg 2. Hageja ei esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, mis ajal on kostjat leppetrahvi nõudmise soovist teavitatud. Istungil antud K. J. seletus ei tõenda nõude õigeaegset saatmist, kuivõrd ei nõudekirja ennast ega selle saatmist kinnitavad tõendeid ei ole esitatud. Hagejale saadetud e-kirja põhjal ilma nõudekirja ennast esitamata ei ole võimalik järeldada, milline oli nõudekirja sisu ning et see sisaldas leppetrahvi nõuet. Hagiavalduses esitatud leppetrahvi nõue on esitatud ligi 4 7(9)

kuud pärast töösuhte lõppemist ning sai kostjale teatavaks alles hagiavalduse kättetoimetamisega septembris 2007. Ligi neljakuuline teavitamise tähtaeg on ilmselgelt ebamõistlik. Seega on hageja oma leppetrahvi nõudeõiguse minetanud VÕS § 159 lg 2 alusel. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja olevat 12.03.2008 istungil omaks võtnud asjaolu, et portaalid olevat osaliselt kattuvad. Kostja on lihtsalt pidanud vajalikuks esitada oma seisukoht väidetava reklaamiklientuuri kattuvuse osas. Kostja märkis, et isikute kattuvus oleks erinevate sihtgruppide tõttu on ülimalt vähetõenäoline ja et isegi kui sellist kattuvust mingis osas esineks, oleks selle osakaal eri sihtgruppide ja lugejaskonna tõttu äärmiselt minimaalne ning et reklaamiklientide hüpoteetiline ja minimaalne kattuvus ei muudaks reklaamimüüjaid veel üksteise suhtes konkurentideks TLS § 50 p 6 tähenduses. Tegemist on üksnes hüpoteetilise aruteluga, kuna 12.03.2008 istungiks ei olnud hageja esitanud üleüldse mingeid tõendeid, mis kinnitaksid reklaamiklientuuri kattuvust. Reklaamiklientuuri kattuvust käsitlevad väljatrükid esitati alles asja teistkordsel läbivaatamisel. Maakohtu otsus ei ole tööde ja dokumentatsiooni osas täidetav, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, mis programmid ning tehnilise süsteemi dokumentatsioon tuleb kostjal üle anda. Tegemata töid ei ole võimalik kohustada üle andma. Töötaja tööülesanneteks oli töölepingu p 2.4 järgi tarkvara arendamine, programmeerimine, administreerimine, programmeerijate töö organiseerimine. Poolte vahel oli sõlmitud siiski tööleping, mitte töövõtuleping. Kuna tööleping on lõppenud, ei ole võimalik kostjat kohustada jätkama tööülesannete täitmist. Töökohustuste täitmata jätmise korral oli tööandjal õigus ja võimalus töötaja suhtes rakendada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud meetmeid, mida ta aga ei teinud. Nõue on esitatud peale töösuhte lõppemist. Olemuslikult on tegemist täiendava lisatööga, mida kostja ei ole nõus tasuta tegema. Seega on vastav nõue alusetu ja põhjendamatu. Kohtulahendis sisalduv viide 04.01.2007 autorilepingule ei ole asjakohane, kuivõrd selle lepingu alusel hageja kostja vastu mingeid nõudeid esitanud ei ole. Seega on kohus väljunud hagi piiridest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt kehtinud TLS §-st 1 on töölepingu järgseks töötaja kohustuseks tööandjale teatud (töö)funktsiooni teostamine. Töötaja poolt talle antud tööülesannete täitmist (lõpetamist) ei saa nõuda pärast töölepingu lõppemist. Kostja poolt hagejale antud seletused, et tal on tööd lõpetamata, ja lubadused need lõpetada ja üle anda, et tõenda, et ta tal oleksid need töötulemused valmis ja olemas. Kohtu viide autorilepingule ei ole asjakohane. Lõpetamata töö ei kujuta endast tööandja poolt töötajale usaldatud materiaalseid väärtusi, mida peetakse silmas töölepingu punktis 7.2. Seega on hageja see nõue õigusliku aluseta ja selles osas (programmide ja dokumentatsiooni üleandmise kohustamiseks), tuleb maakohtu otsus tühistada ja nõue jätta uue otsusega rahuldamata. 8(9)

Ülejäänud osas (rahaliste nõuete osas) vastab maakohtu otsus TLS §-le 50 lg.6 ja töölepingu punktides 6.4 ja 6.6 kokkulepitule. Maakohus on tõendeid ja asjaolusid hinnanud vastavuses TsMS § 442 p.8 sätetele. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Nagu maakohus tuvastas, tegi kostja teiste isikute jaoks samu tegevusi, mis kuulusid tema tööfunktsiooni hageja juures, ilma hageja kirjaliku nõusolekuta, mis oli temaga sõlmitud töölepingu p.6.4 otsene rikkumine, sõltumata sellest, kas need isikud kujutasid ja kui suurel määral endast hageja konkurente. Keelatud oli konkureeriv tegevus teiste isikute jaoks. Kuna hageja pidas programmide ja dokumentide üleandmist suure hüvitusväärtusega nõudeks ja see jääb rahuldamata, jätab kolleegium TsMS § 163 lg.1 alusel kummagi poole menetluskulud nende enda kanda.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.