Muud › Muud hagiasjad

XXX.XXXXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXXXX.XX

ja

XXX.XXXXXXX.XX

administratiivseks kontaktisikuks märgitud kostja. Hageja hinnangul on interneti koduleheküljed XXX.XXXXXXXXXX.XX. XXX.XXXXXXXXX.XX käsitletavad otseste XXX.XXXXXXXX.XX konkurentidena, kuna tegemist on kattuva suunitlusega kodulehekülgedega, millel on muuhulgas ühine reklaamisihtgrupp. Lähtudes eeltoodust on kostja rikkunud töölepingu kehtivuse ajal konkurentsikeeldu, kuna on olnud seotud hageja konkurentide interneti kodulehekülgede väljatöötamisega. Lepingu p 6.7 tulenevalt juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt kokkulepitud hageja ärisaladuste hoidmise ning hagejale konkurentsi mitteosutamise kohustust, on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi konkurentsitasu 6-kordses ulatuses ning lisaks leppetrahvile hüvitama hagejale sellise mittetäitmisega tekitatud mistahes kahjud ja tagastama hagejale kõik töölepingu kehtivuse jooksul konkurentsi mitteosutamise eest tasuna saadud summad. Pooled leppisid töölepingu p 6.1 kokku, et hageja maksab kostjale igakuist tasu konkurentsi mitteosutamise ning hageja ärisaladuste hoidmise kohustuse nõuetekohase täitmise eest 3000 krooni. Hageja palus mõista kostjalt välja lähtudes töölepingu p 6.7: leppetrahv konkurentsikeelu rikkumise eest 18 000 krooni (6x3000=18 000); konkurentsikeelu rikkumise tõttu tagastamisele kuuluv 29 kuu (aprill 2004 - oktoober 2006) konkurentsitasu summas 87 000 krooni (3000x29=87 000). Lisaks ei välista hageja edasise kohtumenetluse käigus täiendavalt konkurentsikeelu rikkumise tulemusena tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamist kostja vastu. Vastavalt töölepingu p 7.2 kohustus kostja töölepingu lõpetamisel, sõltumata lõpetamise alusest, hiljemalt töölepingu)argse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik temale hageja poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Kostja ei ole senini andud hagejale üle kostja viimase nelja kuu tööülesandeid, mis koosnesid intemetiportaali XXXX.XXXXXXXX.XX programmidest: (e-pood, seaduste süsteem, intemetiportaali parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioonidest. Lähtudes eeltoodust palub hageja nõuda kostjalt välja hagejale kuuluvad intemetiportaali XXXX.XXXXXXXX.XX programmid ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni ja kohustada kostjat loovutama hagejale kõik programmidega seotud autori varalised õigused. Hageja on üritanud korduvalt saavutada kostjaga kokkulepet teostatud

2(8)

tööde ja dokumentide üleandmiseks ning kohustuste rikkumistest tulenevate summade tasumiseks. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole kostja senini oma lepingulisi kohustusi täitnud ega programme ning sellekohast dokumentatsiooni hagejale üle andnud. Samuti ei ole kostja asunud senini tasuma hageja nõutud summasid. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue hüvitise saamiseks omavoliliselt töölt lahkumise eest on alusetu. Kostja töötas faktiliselt viis päeva kui ka mõned päevad peale seda. Leppetrahv konkurentsikeelu rikkumise eest on alusetu. Alusetu on ka nõue konkurentsitasude tagastamiseks. Kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud ega mingit konkurentsi osutanud. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on täielikult tõendamata. Seadusesätte laiendav tõlgendamine töötaja kahjuks ei ole lubatud. Hageja kostjale eritasu ei ole maksnud. Asjaolu, et kostja on olnud märgitud domeenide administratiivseks kontaktisikuks, et võimalda veel asuda seisukohale, et kostja on osutanud hagejale konkurentsi. Domeen ei ole isikuks TLS ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) tähenduses. Tööandja konkurendiks ei saa olla ka interneti kodulehekülg. Hageja ei ole põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas kostja tegevus tema majandustulemusi. Hageja nõue programmide ja dokumentatsiooni üleandmiseks on alusetu. Materiaalseid väärtusi ei ole hageja poolt kostjale kunagi usaldatud. Programmeerijate poolt loodu on kättesaadav hageja enese valduses olevas serveris, millele kostjal juurdepääs puudub. Tarkvara arendamine ja programmeerimine toimub hageja serveris, kuhu salvestavad nii töö originaalid kui ka kõik hilisemad muudatused. Autori varalised õigused töötaja poolt töösuhtes raames loodud teosele lähevad üle tööandjale vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 32 lg-le 1. Seega on hageja poolt soovitavad õigused tal juba olemas. Leppetrahvi esitamise nõue ei ole kooskõlas TsÜS § 138 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Leppetrahvi nõue on esitatud 4 kuud pärast töösuhtes lõppemist. Ligi neljakuuline tähtaeg on ilmselgelt ebamõistlik. Hageja on leppetrahvi nõudeõiguse minetanud VÕS § 159 lg 2 alusel. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1464,85 krooni. Palgalehtedega 2004 oktoobri, novembri, detsembri kohta, 2005 jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, augusti, oktoobri, novembri, detsembri kohta, 2006 jaanuari kuni novembri kohta on tuvastatud, et tööandja tasus kostjale kogu kostja töötamise ajal lisaks põhipalgale eritasu igakuiselt 3000 krooni. Kostja on seda kinnitanud oma allkirjadega 2004 ja 2005 palgalehtedel. Tööandja tasus kostjale põhipalga ja eritasu ühe ülekandega kostja arveldusarvele, mis nähtub kostja konto väljavõttest. Asjaolu, et tööandja on ülekande selgituseks märkinud töötasu, ei tähenda, et töötasu ei sisaldanud eritasu. Töötasu koosnes põhipalgast ja eritasust, lisaks maksti kostjale autoritasusid. Kostja poolt allkirjastatud palgalehtedest nähtub, et kostja põhipalk oli 8830 krooni ning eritasu 3000 krooni. 2006 palgaarvestusest nähtub, et 2006 on kostjale põhipalka ja eritasu makstud nagu varasematel aastatel. Seega kostja kontole makstud töötasu sisaldas nii põhipalka kui ka eritasu. Kostja poolt hagejale konkurentsi osutamine ei leidnud kohtuistungil tõendamist. TLS § 50 p 6 sätestab, et töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Töölepingu kohaselt hõlmas konkurentsikeeld kostja kohustust mitte töötada teiste isikute heaks ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Seega konkurentsiks peeti töötamist mistahes isiku heaks mistahes vormis sõltumata tegevusalast. Igasuguse tegevuse keelustamist ükskõik kelle juures mõistlikuks pidada ei saa. Konkurentsikeeld peab olema mõistlikult piiritletud. Keelu

3(8)

sisu avamata ei saagi seda kehtestada. Keelu sisu peab olema mõlemale poolele üheselt arusaadav. Hageja esindaja K. J. seletusest nähtub, et kõikidele töötajatele räägiti, et töötada ei tohtinud konkureerivale firmale, mis pakub samale sihtgrupile teenuseid ja tooteid ning kostja tööle asudes veel ühtegi konkureerivat firmat ei eksisteerinudki. Kostja seletusest nähtub, et ta ei mäleta sellist jutuajamist. Seega kohtuistungil ei leidnud mitte millegagi tõendamist, et tööandja oleks määratlenud ja kostjale teada andnud, kes on tööandja konkurendid ja mis on konkureeriv tegevus. Hageja leidis, et kostja programmeerijana on olnud seotud mitmete interneti kodulehekülgede arendamisega ja väljatöötamisega ning interneti koduleheküljed XXX.XXXXXXXXXX.XX, XXXX.XXXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXXX.XX on käsitletavad otseste XXX.XXXXXXXX.XX konkurentidena, kuna müüvad oma lehekülgedel reklaamiruumi samadele klientidele kui hageja. Hageja leidis, et kostja poolt hageja konkurendile tööde teostamist tõendavad väljavõtted EENeti kodulehekülje domeeniotsingust, mille kohaselt on interneti domeenide XXX.XXXXXXXXXX.XX, XXXX.XXXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXX.XX administratiivseks kontaktisikuks kostja. Samuti nähtub internetilehekülgede XXX.XXXXXXXXXX.XX. XXXX.XXXXXXXXX.XX koodidest, et lehekülje koodi autoriks on kostja. Seega lehekülgede programmmeerijaks on olnud kostja. Asjaolu, et kostja on olnud märgitud domeenide administratiivseks kontaktisikuks, ei tähenda, et kostja on osutanud hagejale konkurentsi. Interneti kodulehekülg ega domeen ei ole isikud ning seega ei saa olla ka tööandja konkurendid. Samuti ei pidanud kostja töölepingus sätestatud üldsõnalise konkurentsikeelu järgi aru saama, et tööandja pidas interneti kodulehekülgi ja domeene enda konkurentideks. Domeeniotsingute väljatrükid ei tõenda, mil viisil on kostja konkurentsi osutanud. Domeeni XXX.XXXXXXXX.XX veebilehelt nähtub, et portaali avalehel on XXX.XXXXXXXXXX.XX reklaambänner. Kostja võttis õigeks, et reklaamiklientuur võis osaliselt kattuda. Kuid kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja tegevus mõjutas kuidagi hageja majandustulemusi, võttis üle tööandja kliente, vähendas käivet. Kostjale töötasu maksmine töölepingu järgi ei ole hagejale kahju tekitamine, kuna töötasu maksmise kohustus lasus hagejal töölepingu järgi kostja töötamise ajal nagunii. Kui kostja jättis tööülesanded täitmata ettenähtud tähtajaks, ei tähenda, et hageja sai kaudset kahju kostja konkurentsi osutamise tõttu. Sellest võib järeldada, et hageja meetmed töötajate töö kontrollimiseks ei olnud tõhusad ja ei ole tarvitusele võetud kostja suhtes vastavaid abinõusid mitterahuldavate töötulemuste eest. Hageja seletus kostja poolt konkurentsi osutamisega kahju saamine on paljasõnaline ning ei ole mitte millegagi tõendamist leidnud. Kostja on OÜ S., OÜ S. juhatuse liige. Hagi kohaselt hageja ei ole neid firmasid hageja konkurentideks pidanud. Seega ei kuulu kostjalt väljamõistmisele eritasu ja leppetrahv hageja kasuks. 01.11.2006 teatisega on tuvastatud, et kostja teatas hagejale, et ta lõpetab töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel alates 06.11.2006. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Seega olnuks kostja töötamise viimane päev hageja juures 06.11.2006. Tööaja arvestuse tabeliga on tuvastatud, et kostja alates 01.11.2006 kuni 05.11.2006 oma tööaja algust ja lõppu tööandja poolt kehtestatud korras ei märkinud. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et seda kohustust ta ei täitnud. Samuti nähtub serveri väljavõttest, et 01.-05.11.2006 kostja tööülesandeid ei täitnud. Kostjal oli kohustus päeva jooksul tehtud tööd panna serverisse Trac, tehtud tööde serverisse kandmise viimane kuupäev on 17.07.2006. Seega leidis eelpoolnimetatud tõenditega tõendamist, et kostja alates 01.11.2006 tööle enam ei ilmunud ega tööülesandeid hageja juures ei täitnud.

4(8)

Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitust keskmist päevapalka 3 tööpäeva eest, kuna 04.11.2006 ja 05.11.2006 olid puhkepäevad. 2006 mai tasu 8830+ 3000, 2006 juuni tasu 8830+3000, 2006 juuli tasu 8830+3000, 2006 augusti tasu 8830+3000, 20006 septembri tasu 8830+3000, 2006 oktoobri tasu 8830+3000. Kokku 70 980 krooni. 2006 tööpäevade arv mais 22, juunis 21, juulis 21, augustis 23, septembris 21, oktoobris 22. Kokku 130. Keskmise päevapalga arvestus: 70 980:130=546 krooni. Kolme tööpäeva palga arvestus: 3x546=1638 krooni. Hageja nõue on 1464,85 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Vastavalt töölepingu p 7.2 kohustus kostja töölepingu lõpetamisel, sõltumata lõpetamise alusest, hiljemalt töölepingu)argse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik temale hageja poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Hageja palus kostjalt välja nõuda hagejale kuuluvad internetiportaali

XXXX.XXXXXXXX.XX

programmid ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni ja kohustada kostjat loovutama hagejale kõik programmidega seotud autori varalised õigused. TLS § 50 p 1 sätestab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tunnistaja K. M. ütlustest nähtub, et kostja tööülesandeks oli programmeerida XXXXXXXXXXXXX.XX-le keskkonna lisamoodulid: e-pood, seaduste süsteem, internetiportaali parandused. Ta korduvalt lubas tööd üle anda, kuid seda ei juhtunudki. Tunnistaja tegi pidevalt pretensioone tööde venimise kohta. Serveri väljavõttest nähtub, et kostja on serverisse kandnud viimased failid 17.07.2006. Tööleping lõppes 06.11.2006. Ekirjas 03.01.2007 tunnistab kostja, et tal on tööd, so internetiportaali XXXX.XXXXXXX.XX programmid: (e-pood, seaduste süsteem, internetiportaali parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioon, tegemata. Ka kohtuistungil väitis kostja, et neid töid ta valmis töölepingu kehtivuse ajal ei teinud ning kõik, mis ta programmeeris, on tööandja serveris olemas. Seega ei ole reaalselt võimalik kohustada kostjat üle andma hagejale internetiportaali programme ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni, kuna neid ei ole olemas. Ka tööleping on lõppenud ning seega ei ole võimalik kohustada kostjat jätkama tööülesannete tegemist. Kui töötaja on jätnud oma töökohustused täitmata, siis oli hagejal õigus rakendada meetmeid töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) alusel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus hindas ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ning tegi seetõttu lõppastmes ebaõigeid järeldusi. Hageja esitas kohtule 22.11.2007 eelistungil väljavõtted OÜ S. 2005. ja 2006. majandusaasta aruannetest ning S. OÜ 2006. majandusaasta aruandest eesmärgiga näidata OÜ-d S. ja S. OÜ-d hageja konkurendina. Esitatud aruannetest nähtub, et OÜ S. peamiseks tegevusalaks on internetiportaalide XXX.XXXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX haldamine ning S. OÜ põhitegevuseks koolitusalase info vahetamine ja reklaam. Seega on nimetatud äriühingute tegevuste näol tegemist hageja tegevusega kattuvad valdkondadega. Samuti nähtub nimetatud aruannetest, et äriühingute juhatuse liikmeks on kostja, kes on muuhulgas allkirjastanud ka nimetatud majandusaasta aruanded. Asjaolu, et hageja peab OÜ-d S. ja S. OÜ-d oma konkurentideks, nähtub ka 22.11.2007 eelistungi protokollist, kus hageja on selgesõnaliselt öelnud, et peab nimetatud äriühinguid oma konkurentideks. Seega on kohus ebaõigelt hinnanud asjas esitatud tõendeid ja ekslikult asunud seisukohale, et OÜ K. ei pea OÜ-d S. ja S. OÜ-d oma konkurentideks. Kuna OÜ S. ja S. OÜ on hageja hinnangul käsitletavad tema konkurentidena ning kostja oli nimetatud asjaolust teadlik, siis on kostja

5(8)

äriühingute juhatuse liikmena ja nimetatud osaühingute poolt hallatavate internetilehekülgede programmeerijana osutanud hagejale konkurentsi. Kostja on 12.03.2008 istungil kinnitanud, et internetiportaalid XXX.XXXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXX.XX kattusid osaliselt. Seega on ka kostja kaudselt möönnud, et hageja (kes haldas internetiportaali XXX.XXXXXXXX.XX) ning OÜ S. (kes haldas internetiportaali XXX.XXXXXXXXX.XX) on konkurendid. Kuna nii hageja kui kostja on pidanud OÜ-d S. hageja konkurendiks, siis on kostja tegevus OÜ S. juhatuse liikmena ilmselgelt käsitletav OÜ-le K. konkurentsi osutamisena. Töölepingu sõnastusest lähtuvalt ei pruugi konkurentsi osutamine olla üheselt piiritletud. Samas on konkurentsikeelu tõlgendamisel ebaõige lähtuda üksnes töölepingu p-st 6.4. Nimetatud säte nägi eeskätt ette kostja kohustuse küsida tööandjalt luba teisel töökohal töötamiseks ning ei määratlenud konkreetselt hageja konkurente. Seega ei saa töölepingu p 6.4 valguses lugeda hageja konkurentideks kõiki äriühinguid. Töölepingu sõlmimisel ei olnud kostja veel OÜ-d S. ja S. OÜ-d asutanud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik OÜ-d S. ja S. OÜ-d enda konkurentidena määratleda. Konkurentsikeelu olemust ja ulatust tuleb vaidluse korral tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 ning lähtuda töölepingu konkurentsikeelu sätete tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Konkurentsikeelu piiritlemisel VÕS § 29 kohaldamist toetab ka Riigikohtu otsus 3-2-1-121-06. Samuti toetas konkurentsikeelu ulatuse väljaselgitamisel lähtumist ühisest tegelikust tahtest kostja. Seega tuleks kostja konkurentsikeelu sisustamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest või selle võimatusel sarnase mõistliku isiku arusaamadest ning on üheselt selge, et OÜ S. ja S. OÜ on käsitletavad OÜ K. konkurendina. Nimetatud äriühingud on sarnaste põhitegevusaladega ning haldavad sarnase sisuga internetiportaale, millel on ühine sihtgrupp ja osaline reklaamikattuvus. Kostja, tegutsedes OÜ S. ja S. OÜ juhatuse liikmena ning arendades välja nimetatud äriühingute poolt hallatavaid internetiportaale, on osutanud töölepingu kehtivuse ajal hagejale konkurentsi ning rikkunud seega töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Kostja poolt konkurentsikeelu rikkumise tuvastamise eelduseks ei ole tööandjal kahjuliku tagajärje tuvastamine. Kui tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud konkurentsikeelu sätteid ja osutanud hagejale konkurentsi, ei ole konkurentsi osutamisega hagejale kahjuliku tagajärje tuvastamine oluline, veel vähem on see kostja poolt konkurentsikeelu rikkumise tuvastamise eelduseks. Tulenevalt töölepingu p-st 6.7 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 105 000 krooni. Kostja tööülesanne oli seotud ühe mahuka projektiga, mille tulemus pidi valmima mitme kuu töö tulemusena. Seega ei saanud hageja igapäevaselt teostada järelevalvet tehtud tööde üle. Ka kostja ise on kohtule kinnitanud, et tal ei olnud kindlat tööaega, vaid üksnes normtundide arv (12.03.2008 istungi protokoll). Hageja on esitanud maakohtule dokumentaalse tõendina väljavõtte hageja serveris olevatest failidest, millest nähtub, et viimased failid on serverisse sisestatud kostja poolt 2006 juulis. Seega ei ole kostja alates juulist 2006 kuni novembrini 2006 töid tööandja serverisse sisestanud. Kuna on ilmselgelt võimatu, et kostja ei ole ligemale nelja kuu jooksul ühtegi tööülesannet täitnud, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud tööd on teostatud, salvestatud kostja arvutisse, kuid hagejale nõuetekohaselt üle andmata. Lisaks on kostja väited vaidlusaluste tööde teostamata jätmise osas vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Nii on kostja väitnud, et kõik nimetatud perioodil tehtud tööd on hagejale üle antud, samas 12.03.2008 kohtuistungil väitis kostja, et nimetatud tööd on tegemata ja kostjal ei olegi võimalik nimetatud töid üle anda. Jättes OÜ K. nõude tööde üleandmiseks rahuldamata, on kohus sisuliselt asunud seisukohale, et kostja on tööde üleandmata jätmisega õiguspäraselt käitunud. Kuna kostja on menetluse käigus väitnud, et ta

6(8)

on vaidlusalused tööd teostanud ning kohus on tuvastanud, et vastavad tööd ja dokumentatsioon on OÜ-le K. üle andmata, tuleb hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat andma nimetatud tööd ja dokumentatsioon üle. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 21.04.2008 otsus tuleb tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Nimetatud nõuetele kohtuotsus ei vasta nagu õigesti märgitakse apellatsioonkaebuses. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagiese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Maakohus on ebaõigesti otsuses leidnud, et hageja on pidanud konkurendiks domeeni. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on väitnud, et kostja on seotud hageja konkurentide interneti lehekülgede väljatöötamisega (I kd, t.l. 4, ülevalt teine lõik). Kaebuses on õigesti hageja märkinud, et eelmenetluses hageja ka täpsustas, millistele juriidilistele isikutele kostja töölepingu kehtivuse ajal arendas välja samasugused internetiportaalid (II kd, t.l. 32). Siit nähtub, et hageja on pidanud oma konkurentideks, kelle heaks kostja töölepingu kehtivuse ajal töötas, äriühinguid OÜ S. ja OÜ S.. Samuti on hageja esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks mõlema äriühingu; bilansid (I kd, t.l. 136-151, 152181). Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja oli nimetatud äriühingute juhatuse liige. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja põhilistele hagiavalduses ja eelmenetluses esitatud faktiväidetele ega tõenditele, mis nende tõendamiseks on esitatud. Maakohus pole ka kostja seisukohta nimetatud asjaolude kohta välja selgitanud. Hageja on õigesti kaebuses leidnud, et konkurentsikeelu olemust ja ulatust tuleb vaidluse korral tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 ning lähtuda töölepingu konkurentsikeelu sätete tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Konkurentsikeelu piiritlemisel VÕS § 29 kohaldamist toetab ka Riigikohtu otsus 3-2-1-121-06. Seega tuleks kostja konkurentsikeelu sisustamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest või selle võimatusel sarnase mõistliku isiku arusaamadest. Hageja on rõhutanud, et nimetatud äriühingud on sarnaste põhitegevusaladega ning haldavad sarnase sisuga internetiportaale, millel on ühine sihtgrupp ja osaline reklaamikattuvus ja kostja, tegutsedes OÜ S. ja S. OÜ juhatuse liikmena ning arendades välja nimetatud äriühingute poolt hallatavaid internetiportaale, on osutanud töölepingu kehtivuse ajal hagejale konkurentsi ning rikkunud seega töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Hageja on nendele asjaoludele eelmenetluses tuginenud, kuid maakohus ei ole andnud hinnangut nendele hageja väidetele. Ainult poolte seisukohtade väljaselgitamisega ja kõikidele tõenditele hinnangu andmisega on võimalik tuvastada, kas kostja rikkus töölepingu p-s 6.4 sisalduvat konkurentsikeeldu.

7(8)

Ka ei ole maakohus andnud hinnangut hageja esitatud tõenditele, mis puudutavad kostja poolt teostatud tööde üleandmise kohustust. Maakohus on tuginenud vaid kostja väitele, et kõik tema poolt 4 kuu vältel teostatud tööd on hageja serveris. Maakohus ei ole andnud hinnangut ega selgitanud välja kostja seisukohti hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud väljavõttele hageja serveris olevatest failidest. Hageja seletuste kohaselt töötas kostja vaidlusalusel perioodil isikliku arvutiga kodus. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud-asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.