Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
18. august 2010.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-7902
Tsiviilasi
EOÜ (likvideerimisel) väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik: EOÜ (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx); võlgniku seaduslik esindaja likvideerija JH,
avaldus
pankroti
Kohtuistungi toimumise aeg
Ajutine pankrotihaldur: advokaat Heikki O (OÜ Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117, tel 372 50 14 196, 6 640 600, faks 6 640 601, e-mail [email protected]) 16.06.2010.a.,
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku esindaja likvideerija JH, Võlgniku nõustaja H J Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki O
tema ülesannetest pärast EOÜ
(hüpoteegipidaja) ning tehti muid väiksemas mahu väljamakseid lepingupartneritele. Pangakonto väljavõttest ja ajutisele haldurile esitatud dokumentidest ei nähtu, et peale koostöölepingu mittepikendamist oleks võlgnik tegelenud oma põhitegevusalaga. Koostöölepingu lõppemine tõi kaasa kohese põhitegevusest tuleneva rahavoogude peatumise, millele võlgnikul ei olnud võimalik reageerida. Ajutisele haldurile esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik ei suutnud tasuda juba märtsis-aprillis 2009.a. tasumisele kuuluvaid arveid, lisaks lõpetati töötajatega töölepingud, kelledele samuti ei suudetud välja maksta nõutavaid tasusid. Seega võib makseraskuste tekkimise ajaks lugeda 2009.a. märtsi-aprilli. Võlgniku ainsaks varaks peale 15.05.2009.a. nõuete loovutamise lepingu sõlmimist olid korteromandid, mis võõrandati 28.08.2009.a. ja mille müügist laekunud raha arvelt tasuti võlgnevus hüpoteegipidajale ja võlausaldajale AS-le Swedbank. Korteromandite müügilepingule eelnes vahetult korteromanditehindamine, millest ilmselgelt nähtus, et nende turuväärtus on oluliselt madalam kui see oli kajastatud bilansis ja sellest tulenevalt ei jätku võlgnikul vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 2009.a. augustikuud ning sellega seoses oli võlgnikul kohustus esitada pankrotiavaldus hiljemalt septembris 2009.a. Võlgnik seda ei teinud millega jättis täitmata TsMS §-s 35 ja 36 ja ÄS §-s 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse esitada osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavaldus ning otsustas hoopis alustada likvideerimismenetlust ja seda alles 03.12.2009.a. Nimetatud kohustust ei ole täitnud ka likvideerija kes esitas võlgniku pankrotiavalduse alles 21.04.2010.a. kuigi likvideerimismenetluse algatamise ajaks võlgnik oma põhitegevusalal ei tegutsenud ja oli ilmselgelt maksejõuetu. Ajutise halduri valduses oleva teabe alusel ei saa aga käesoleval ajal kindlalt väita, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine oleks otseselt vaadeldav kuriteona ja võlgniku juhatuse liikmete poolt oleks sellega toime pandud kuriteotunnustega tegusid. Käesoleval ajal ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas ja mis suuruses tekitati pankrotiavalduse esitamata jätmisega täiendavat kahju võlgnikule ja/või võlausaldajatele. Antud asjaolu saab täpsemalt tuvastada edasise pankrotimenetluse käigus. Analüüsinud ja hinnanud senist majandustegevust ning tekkinud olukorda kogumis, leiab ajutine haldur, et varasemad juhtimisotsused ei ole otseselt käsitletavad raskete juhtimisvigadena PankrS § 28 lg 2 tähenduses ning need ei ole otseseks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks. Võlgniku poolt ei ole esitatud põhjendusi, miks ei suudetud pikendada koostöölepingut AS T LSL-ga, eeltoodu alusel ei saa ka anda hinnangut, kas võlgniku juhatus oleks pidanud otsima alternatiivseid võimalusi oma tegevuse jätkamiseks ja kas ta seda ka reaalselt teinud on. Samas on võlgniku poolt märtsis 2009.a., so enne lepingu tähtaja lõppemist tasutud AS-le T LSL võlgnevusi kogusummas 1 021 642 krooni, mida saab vaadelda kui soovi võlgnevuse vähendamise kaudu saavutada koostöölepingu pikendamist. Ajutine haldur, tutvunud võlgniku esindaja poolt esitatud andmete põhjal võlgniku senise majandustegevusega, ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Kohtuistung Kohtuistungil 16.06.2010.a. jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks,
kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 446,75 krooni, kohustusi on kogutud andmete kohaselt üle kahe miljoni krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 16.06.2010 määrusega EOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul EOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 22 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgniku ainuosanik B Ltd. C andis 07.07.2010 nõusoleku ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 1 ja 2 alusel kuulub võlgnikult ja võlgniku ainuosanikult B Ltd. C ajutise halduri kasuks kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 22 000 krooni. Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule H J le.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.