Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tasu 240 (kakssada nelikümmend) krooni.

MENETLUSE KÄIK

AS SEB Pank esitas 14.04.2010.a Harju Maakohtule hagi M K’i vastu võlgnevuse 11 812,55 krooni, intressi 8 126,02 krooni, seisuga 13.04.2009.a viivise 5 696,14 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.03.2006.a laenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni ning kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.04.2006.a kuni 10.03.2010.a iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt lepiti intressimääraks kokku 16% aastas. Laenulepingu punkti 17.3 a) järgi kohustus kostja tagama tasutavate maksete tähtpäevadel laenulepingus märgitud kostja konto(de)l maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Laenulepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist. Laenulepingu järgseks viivise määraks on 16% aastas. Põhjusel, et kostja laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning hagejale antud lubadustest kinni ei pidanud, saatis hageja kostjale 19.04.2007.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 05.05.2007.a. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 01.07.2010.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et

2-09-16300 kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 29.05.2009.a kohtule esitatud vastuses palub hageja kostja vastu esitatud hagis teha tagaseljaotsuse ning kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 3 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 367). VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 3 000 krooni ja kohtutäituri tasust 240 krooni. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3 000 krooni ja kohtutäituri tasu 240 krooni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Hageja on tasunud 19.11.2009.a (maksekorraldus nr 719447) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank, viitenumber 3100057358, ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni. Kuna kohtutäitur on vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 242 ja § 2527 lg-le 2 otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 240 krooni (s.h käibemaks 40 krooni), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 180 krooni, tagastamisele.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.